Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarbija ja ettevõtja kindlustunne sammuvad eri suunas
Viimase kuuga on ettevõtjate kindlustunne halvenenud, kuid tarbijate oma paranenud, selgub konjunktuuriinstituudi baromeetrist. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on inimeste kindlustunnet parandanud palgakasv – see on tekitanud subjektiivse ettekujutuse, justkui oleks olukord majanduses aina paremaks muutunud.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel on tarbijate kindlustunne viimase kuuga tugevnenud ja püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel. Mertsina sõnul on tarbijate kindlustunde paranemine ootuspärane, kuid instituudi indikaatorite ühekuulistest kõikumistest ta veel põhjapanevaid järeldusi ei teeks.
EKI teatel paranesid ootused Eesti majandusolukorra suhtes, samuti säästuprognoos ja tööturu prognoos. “Inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel. Perede rahanduslik olukord on natuke parem kui aasta tagasi juulis,” teatas konjunktuuriinstituut.
Mertsina sõnul on oluline, et väikese hinnakasvu keskkonnas ei süveneks tarbijates hinnalanguse ootus, mis võib ajendada neid püsikaupade tarbimist edasi lükkama. See omakorda pidurdaks jaekaubanduse kasvu.
Kinnisvarasektori ebakindlus 2009. aasta tasemel. Esmakordselt pärast 2009. aastat on negatiivsele poolele kandunud kinnisvarasektori kindlustunne ja iga viies ettevõte näeb ette ärikonjunktuuri halvenemist teisel poolaastal.
LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liikme Andres Suti sõnul erineb praegune kinnisvarasektor 2009. aastast elamispindade võrdluses, kus maadeturg ei ole viie aastaga taastunud, kuid korterite ja majade hinnad on buumi tipu lähedal. “Maade puhul on taastumine jäänud ikkagi kiratsema või kuidagi tagasihoidlikuks,” lisas ta. Samuti on muutunud laenude osakaal – kui 2008.–2009. aastal ostsid inimesed kinnisvara peamiselt pangalaenu najal, siis praegu on see suurusjärk pea poole väiksem.
Colliers International Advisors OÜ partneri Margus Tinno hinnangul püsib kinnisvarasektor stabiilsena, kui makromajanduses ei tule poliitilistel põhjustel tõsiseid tagasilööke. “Viimasel paaril aastal on toimunud mõistlik turu areng – nõudluse ja pakkumise kontekst on tasakaalus,” ütles Tinno. Tema sõnul ei ole buumiaegset mulli näha. “Me oleme stabiilses keskkonnas, mis võib õrnalt paraneda, kui makrosüsteem kosub,” lisas ta.
Kaubandus tõmbub veidi tagasi. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne juulis vähenes, kuid on endiselt muude majandusharude hulgas parim ja on parem ka kaubanduse pikaajalisest keskmisest. Viimase kolme kuu müük on läinud hästi. Kauplustest 57% suurendas käivet, 30% käive ei muutunud ja 13% käive kahanes. Müügiprognoos järgnevaks kolmeks kuuks on mõõdukalt halvem kui eelmisel aastal samal ajal ning halvem kui eelnevatel kuudel. Müügi suurenemist prognoosib 32% kauplusi (juunis 45%). Suvine hooajaline töötajate arvu suurendamine on möödas ja 87% kauplustel töötajate arv järgnevatel kuudel ei muutu. Ärikonjunktuuri kuue kuu prognoos on muutnud negatiivseks (saldo juunis +4, juulis –5) ja 16% kaupluste arvates on konjunktuur kuue kuu pärast halvem kui praegu.
Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on juulis halvem kui eelmisel kuul. Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel enamikus teenindusharudes küll suurenenud, kuid samas ootavad mitmed harud järgnevalt kolmelt kuult nõudluse ja müügi langust. Vähenevat nõudlust järgneva kolme kuu jooksul nimetas 63% reklaamiagentuuridest, 34% maanteetranspordi ettevõtetest, 31% telekommunikatsiooni ettevõtetest, 26% logistikafirmadest. Suvine nõudluse vähenemine on enamikule neist valdkondades olnud iseloomulik aastaid.
Ehitusettevõtete kindlustunde langus jätkus ka juulis ja kindlustunne on oluliselt alla pikaajalist keskmist. Tellimuste portfell on tavapärasest õhem igal teise firmal. Keskmiselt on ettevõtetel tellimusi 3,5 kuuks, aasta tagasi oli neid 3,7 kuuks. Ootuste kohaselt järgneva kolme kuu jooksul ehitustööde maht kasvab, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ning 20% ettevõtetel tellimuste vähenemine jätkub. Enamiku ettevõtete hinnangul ehitushinnad ei muutu.
Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud. Eksporditellimuste olukord on endiselt kesine. Viimasel kuudel on ettevõtjad küll suutnud toodangu mahtu kasvatada (saldo +14), kuid seda vähem kui eelmisel aastal. Suurema osa (66%) tööstusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi siiski tavapärases mahus. Töötajate arv tööstussektoris järgnevatel kuudel natuke kahaneb ja müügihinnad püsivad paigal.