Anvelt vabastas kohtutäituri ametist

28. juuli 2014, 00:00

Justiitsminister Andres Anvelt vabastas 15. juulil ametist kohtutäitur Terje Tšapise, kuna kohus mõistis ta süüdi ebaseaduslikuks vara arestimises. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aseesimehe Mati Kadaku hinnangul kiirustas kohus lõppotsusega.

Viru ringkonnaprokuratuur süüdistas Terje Tšapist selles, et ta arestis Tallinna kohtutäiturina ja Narva kohtutäituri asendajana 2009. aasta ­augustis ühe ettevõtte vara teadlikult ebaseaduslikult ilma kehtiva täitedokumendita.

Viru maakohus mõistis Tšapise tänavu 13. veebruaril õigeks, aga Tartu ringkonnakohus tühistas otsuse täielikult ning mõistis Tšapise süüdi. Talle määrati rahaliseks karistuseks 5620 eurot ja 80 senti. Tšapis pöördus veel riigikohtusse, ent riigikohus ei võtnud juhtumit menetlusse. Otsus jäi kehtima ja kohtutäitur kaotas töö.

Kadak: riigikohus käitus pentsikult. Mati Kadaku sõnul ei ole juhtumi lahendus päris õige, kui alguses mõistab kohtunik süüdistatava täielikult ­õigeks ja hiljem vastupidiselt täies ulatuses süüdi. Olukorra teeb tema sõnul pentsikumaks ka riigikohtu käitumine. Kadak ootas, et riigikohus oleks Tšapise juhtumi menetlusse võtnud ja midagi öelnud, kuid lõplik tulemus jääb tema jaoks ebaloogiliseks ja häirivaks.

Kadaku hinnangul jääb mulje, justkui otsustas riigikohus kiirustades. “Hästi kiiresti tehti see ära. 30. juuni oli viimane aeg, kus vastaspool sai riigikohtule esitada avaldusi, ja juuli keskel tehti juba ära. Tavaliselt läheb mitu kuud aega,” ütles ta.

Tšapisega ühist bürood pidanud Kadak ei ole kindel, kas süüdimõistetu tegutses tahtlikult, kuna kolleeg on väitnud vastupidist.

Nimelt oli Tšapis kindlalt uskunud, et kohtuniku allkirjaga jõustumismärge, mille põhjal kohtutäitur arestis ettevõtte varasid, kehtis, ning ta tegutses vastavalt sellele. Kui Tšapisele teatati telefonitsi, et menetlus tuleb lõpetada, jätkas kohtutäitur tööd. Pärast kohtule edastatud teabenõuet ja sealt tulnud ametlikku vastust lõpetas Tšapis menetluse.

Kadak tunnistab, et tema oleks kohtule esitanud teabenõude kohe. “Aga eks iga kohtutäitur otsustab ise, kuidas ta teeb,” märkis koja esindaja.

Kurjategijatega ühte patta. Kadaku sõnul ei ole temal Tšapisega olnud juttu Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisest, kuigi see tundub olevat üks valik. “Aga see ei anna enam ametit tagasi,” ütles Kadak. Tema sõnul on Tšapisest tehtud kurjategija ja visatud teistega ühte patta.

Kuigi Kadaku sõnul on kohtutäiturite ametist vabastamine harukordne, ei tohiks selliseid juhtumeid olla, sest kõik on kogenud ja enamik töötab samas ametis juba 2001. aastast.

Terje Tšapis ei soovinud ametist vabastamist ja sellega seonduvat kommenteerida.

 

Tasub teada

Varasem karistus puhkusereisi eest

Kaks aastat tagasi määras toonast justiitsminister Kristen Michalit asendanud kultuuriminister Rein Lang Terje Tšapisele distsiplinaarkaristuseks noomituse, kuna viimane oli järelevalvemenetluse tõendite järgi kasutanud 2009. aasta Lõuna-Portugali koolitusreisi puhkamiseks.
“Karistus sunnib kohtutäiturit eeldatavasti hoiduma edaspidi tegudest, mis vähendavad või võiksid vähendada avalikkuse usaldust kohtutäituri ameti vastu. Noomituses väljendub justiitsministri etteheide kohtutäituri teole ja sunnib kohtutäiturit mõistma oma teo tähendust ja selle mõju oma ameti aususele ja usaldusväärsusele ning olema oma tegevuses edaspidi hoolsam,” märgiti 2012. aasta käskkirjas.

  • Eesti kohtutäiturid

2001. aastast on ametist vabastatud 47 kohtutäiturit. Enne Tšapist vabastati pistise andmise tõttu ametist Priit Lantin 13. jaanuaril 2011.
Praeguse seisuga on Eestis 47 kohtutäiturit, kellest töötab 16 Harju, 11 Pärnu, 12 Tartu ja 8 Viru piirkonnas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. July 2014, 19:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing