Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kirjaniku piinlik enesemüük
Eestis kultuskirjaniku staatust nautiv Indrek Hargla kutsus üles loobuma kõigest, mil venemeelne või -keelne mekk man. “Venemaaga ei ole vaja mingisuguseid asju ajada, ei kultuurilisi, ei poliitilisi!” lahkas ta oma põhimõtteid ajakirjas Naised. Enamgi veel, Hargla tõmbas võrdusmärgi poliitilise režiimi, riigi, rahvuse ja inimeste vahel. “Minu raamatuid vene keeles ei tule, sest leian, et eestlane ei peaks Venemaaga mingeid asju ajama,” sõnas ta. Kirjanik, kelle töö ja rahvuse identiteet toetub keelele, taunib üldse igasugust vene keele kasutamist.
Inimesed ja režiim. Ein Volk, ein Reich, ein Führer ehk üks rahvas, üks riik, üks juht oli arusaam, mida kasutati Natsi-Saksamaal ning millega näib joonduvat ka Hargla. Kui viha ühe režiimi või isegi riigi vastu olukorras, kus see õhutab ja viib läbi sõjategevust, võib olla õigustatud, siis inimeste samastamine režiimiga vaid nende rahvuse, kultuuri ja keele tõttu kuulub eelmisel sajandil õudu külvanud äärmusvaadete hulka.
Hargla kutsub lisaks boikoteerima ka Eesti tootjaid, kes märgistavad oma kaupa ja reklaamivad end vene keeles. Hargla unustab, et temagi on ärimees, kes otsib oma teostele turgu. Enesemüügiks on Vene kaardile mängimine kahtlemata kasulik, aga piinlikult odav.
Hargla õnneks pole ma ühtki tema teost üheski keeles veel lugenud, voolab ju minugi soontes lisaks eesti ja läti verele ka vene verd. Ei hakka ka. Boikoteerin.