Koolipingist maailma vallutama

Kui teisipäeval said sajad külalised Tallinnaga tutvust teha – enamik neist tõenäoliselt esimest korda elus –, siis järgmisel päeval läks asi tõsiseks. Pärast pidulikku avatseremooniat Estonia kontserdisaalis, kus võistlejatele laususid innustavaid sõnu Junior Achievement Eesti  tegevdirektor Epp Vodja, haridusminister Jevgeni Ossinovski ja Tallinna Lennujaama juht Rein Loik, oli lava noorte ettevõtjate päralt. Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria. Hispaania, Eesti, Iisrael – järgemööda astusid lavale kümned õpilasfirmad, et tutvustada nelja minutiga ennast, oma toodet ja kõike, mida nad on viimase aastaga õppinud.

Umbes 80 protsenti lavale astunud neidudest kandis tikk-kontsi ja noormeestest kikilipse. Seega on Läti poiste ettevõtte Garage Bow Ties tootel ilmselgelt turg olemas – poisid meisterdavad ja müüvad puidust kikilipse. Kolmapäevasel laada voorul olid lätlased tunni ajaga müünud kümme 25 eurot maksvat lipsu. Žürii kohale jõudmise ajaks oli toode läbi müüdud. Nii pidid nad jätma paari kliendi soetatud kauba mõneks ajaks enda kätte hoiule, et oleks kohtunikele midagi ette näidata.

Lätlased said parima turunduse eest eriauhinna Montonilt. Kikilipsu sai kingiks ka peaminister Taavi Rõivas, kes kandis hipsterlikku aksessuaari juba neljapäeva õhtul auhindade üleandmise galal.

Kanad tegid ilma. Õpilasfirmade toodete ja teenustega tutvusid kahel päeval sajad huvilised. “Kas sa seda kanade-firmat vaatasid?” kõlas küsimus pea igast seltskonnast, Luksemburgi õpilasfirma Chicken4me pakkus vaieldamatult enim kõneainet. Kaheksa noormeest otsustas hakata kanu rentima. Puuridesse pannakse kaamerad, mille kaudu saab rentnik oma üürikana tegemisi jälgida ja igal nädalal saadetakse talle kuus tema kana värsket muna. Ühe kuu üürikana eest küsitakse 15 eurot, viie kuu eest 55. Praegu on noormeestel 200 kana.

Luksemburgi meeskonna liikme Jemp Schweigeri sõnul sündis rendikana idee koolitunni ajurünnakus, ettevõtte loomise peaidee oli teistest võimalikult palju erineda. Konkurente pole neil enda sõnul ei Luksemburgis ega ka ülejäänud Euroopas. Eesmärk sai poistel täidetud – Swedbank premeeris üürikana-ettevõtet innovatsiooni auhinnaga.

Sel aastal esindas Eestit Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilasfirma Teamo. Dajana Grasmani, Diana Tanaga ja Karina Kabritsa ettevõte pakub suhtlemiskoolitusi algkoolilastele, et arendada nendes suhtlemisjulgust, oskust leida sõpru ning teha teistega koostööd.

Tanaga sõnul tekkis idee neist endist. “Oleme pigem häbelikud ja tagasihoidlikud ning lapsepõlves samade probleemidega silmitsi seisnud,” rääkis ta. See, et Teamo sai Euronextilt eriauhinna tugevaima ärimudeli eest, oli neidude sõnul ootamatu. Tanaga arvates võisid nad silma paista eelkõige sellega, et konsulteerisid oma teenuse väljatöötamisel psühholoogide ja teiste asjatundjatega.

Võistluse pani seekord kinni Island, kelle õpilasfirma toodab Islandi jahtunud laavast suveniiriklaase. Toode oli menukas, islandipärane ja hea valikuga – pärast Eyjafjallajökulli vulkaanipurset 2010. aastal tõusis Islandi turistide arv mitmekordselt.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et õpilasfirmandus toob maailma uue ettevõtliku põlvkonna. Juba praegu on paljudel võistluselt tuule tiibadesse saanud noortel ette näidata paarimiljonilisi käibeid. Näiteks asus rootslane Ida Backlund viis aastat pärast õpilasfirma programmis osalemist juukse­pikendusi müüma. Nüüd on tema ettevõte Rapunzel of Sweden oma valdkonnas tegija, kelle aastakäibe suurusjärk on 10 miljonit eurot.

Lühikeste pükste müüjast ettevõtjaks

Õpilasfirmandus paneb noortel pead tööle ja ajendab neid tegutsema. Rootsi Junior ­Achievmenti tegevjuhi Cecilia Nykvisti sõnul on õpilasfirmad Euroopas üha menukamaks muutunud. Aastal 1993 osales ja võitis Nykvist õpilasfirma võistluse. Siis võttis võistlusest osa 12 riiki, sel korral oli neid aga koguni 38.

Nykvisti sõnul ei ole võiduks vaja ainuüksi innovaatilist ideed, palju loeb ka ajastus ja heast turundus. Näiteks võitis Nykvisti õpilasfirma võistluse, tootes siniseid lühikesi pükse kollaste Euroopa Liidu tähekestega. Õige ajastus andis pükstele suure menu – just sel ajal oli Rootsis Euroopa Liitu astumise referendum ja kõik Euroopaga seostuv oli aktuaalne. “Praegu sama tootega turule tulles poleks me eriti edukad,” märkis ta.

Nykvist lisas, et õpilasfirma programmis osalemine annab noortele eelkõige teadmisi ja oskuseid, kuidas luua ja pidada oma enda ettevõtet. Samad oskused tulevad edaspidi kasuks ka siis, kui ettevõtjaks ei hakata. “Iga tööandja hindab kõrgelt töötaja teadmisi ja arusaamasid sellest, kuidas ettevõte toimib,” rääkis ta.

Rootsi JA organisatsiooni ­uuringute järgi on 90ndate keskpaigas õpilasfirma programmi läbinud inimeste seas 24% rohkem ettevõtjaid kui ülejäänu seas.  Lisaks on nende seas vähem töötuid ja kõrgemad töötasud. Igal aastal võtab õpilasfirma programmist osa umbes kaks miljonit Euroopa noort.

 

Auhinnad

1. koht Islandi õpilasfirma E14-Magma, kes toodab jahtunud laavast valmistatud suveniir­klaase.2. koht Suurbritannia õpilasfirma ACE, kes toodab erinevatele pindadele kleepuvat materjali, mille abil on võimalik erinevaid asju üksteise külge kinnitada.3. koht Rootsi õpilasfirma Grades of Glory, kes pakub õpiabi teenust noortele, kes tegelevad peale kooli mõne spordialaga.

Kolme parima õpilasfirma liikmed said klaasikunstnik Ivo ­Lille tehtud trofeed. Samuti said esikolmikusse jõudnud õpilas­ettevõtjad Estonian Business Schooli stipendiumi kaheks semestriks.Heade hinnete korral on ­võimalik stipendiumi ka pikendada.