Uuest aastast parem kohalikku majandusse investeerida

“Pensionifondide investeeringutes võimaldatakse nüüd senisest rohkem omandada noteerimata väärtpabereid, kinnisvara ja kontrollosalusi äriühingutes. Kuna see avardab investeerimisvõimalusi, siis ilmselt soodustab pensionifondide konkurentsis suuremat eristumist,” ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

Kunsingu sõnul on seaduseelnõus oluline punkt ka see, et kinnisvara- ja taristuprojektide äriühingutesse investeerimine ei liigitu enam aktsiapiirangute alla, mistõttu võib sellise võimaluse kasutades tõusta pensionifondide oodatav tulumäär ja riskitase.

“Samuti antakse võimalus investeerida väärismetallidesse ja nende tuletisinstrumentidesse kuni 5% kohustuslike pensionifondi varast, mida võib vaadata kui riskide hajutamise lisavõimalust,” märkis Kunsing.

Suuri muutusi ei tule. LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja hinnangul võimaldavad paindlikumad investeerimispiirangud pensionifondidel kindlasti paremini üksteisest eristuda, mis on konkurentsi seiskohast hea.

See, kuivõrd muudatused kohalikku kapitaliturgu elavdavad, sõltub Kunsingu sõnul eelkõige atraktiivsete investeerimisvõimaluste tekkimisest. Kuna SEB Pensionifondid on tema sõnul juba varem investeerinud kohalikku majandusse riskikapitali- ja kinnisvarafondide kaudu, siis väga suuri muudatusi Kunsing investeeringutes ei näe.

Rahandusministeeriumi teatel loob uus seadus pinda, et pensionikogujate raha senisest rohkem just koduriigi majandusse investeerida. Kui mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis on kodumaiste investeeringute osakaal kogu pensioni­fondide portfellist ligikaudu 60%, siis Eestis on II samba pensionifondide vara Eestisse otse investeeritud vaid umbes 6,85%.

“Üheks põhjuseks ongi turuosaliste sõnul sobilike instrumentide vähesus, teiseks on toodud välja ka seaduses sätestatud piiranguid, mis ei luba paindlikult Eestisse investeerida,” ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll.

Riik soovib motiveerida tööandjaid. Lisaks antakse eelnõuga fondivalitsejatele võimalus luua vabatahtlikke pensionifonde, millel on eri liiki osakuid ja mida ei saaks enne teatud vanust välja võtta.  Muudatusega tahetakse motiveerida tööandjaid, et nad panustaksid oma töötajate pensioni kogumisse.

Rahandusministeeriumi andmetel on oma töötajate eest III sambasse sissemakseid tegevate tööandjate hulk pärast tulumaksuseaduse muudatuste jõustumist 2012. aastal kasvanud. 2013. aastal tegi maksu- ja tolliameti andmetel III sambasse sissemakseid 117 tööandjat ning nende sissemaksete maht ulatus 1,2 miljoni euroni.

 

Kõige suuremaks on Äripäeva hinnangul paisunud nende inimeste II samba portfell, kes on oma raha paigutanud LHV Panga Pensionifondi L. Võttes aluseks, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses voorus (hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifondiga L liitunute portfell väärt 7372 ­eurot, mis annab tootluseks 35,4% (maksed fondi 5446 eurot).

Tegemist on progressiivse fondiga, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% varast. Ülejäänu investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse. Fond on viimasel ajal käitunud konservatiivselt, juuni lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse vaid 14% varast. Suurem osa aktsiatest on investeeritud Balti riikidesse. Alates asutamisest on fondi tootlus 126,12%, mis on II samba pensionifondide hulgas kõige suurem.

Napilt jääb maha agressiivse riskitasemega LHV Pensionifond XL, mis investeerib 75% varast aktsiaturgudele. Suur osa portfellist investeeritakse arenevatel turgudel. Fondi tootlus alates asutamisest on 95,22%.