Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jukose hüvitis aastate kaugusel

    Vägikaikavedu Venemaa kunagi suurima naftakompanii pärast võib kesta veel aastaid, hoolimata Jukose endiste aktsionäride kasuks langenud kohtuotsusest.

    “Venemaal on raha, et palgata parimad rahvusvahelised advokaadid, kes ilma võitluseta alla ei anna,” ütles agentuurile Bloomberg Jukose endine peajurist Dmitri Gololobov enne otsuse avalikustamist. “Nii võib Jukose afäär hõlpsalt jätkuda veel kümme aastat.”
    Haagi Alaline Vahekohus mõistis esmaspäeval sundvõõrandatud Jukose endiste suuromanike kasuks Venemaalt välja 50 miljardit dollarit. See on pea pool 103 miljardi dollari suurusest kahju­hüvitisest, mida firma endised omanikud kohtu kaudu nõudsid, ütles Jukose endise valdusfirma GML Ltd juht Tim Osborne ajakirjanikele.
    Kohus leidis, et omal ajal Jukose vastu Venemaal algatatud kampaania oli poliitiliselt motiveeritud, ütles Osborne. Eesmärk ei olnud mitte makse koguda, vaid Jukos pankrotti ajada, et ettevõtte varad Rosnefti varjus tagasi riigile saada, ütles Osborne.
    Hüvitis jääb ilmselt maksmata. Washingtoni Petersoni instituudi vanemteadur Anders Åslund märkis, et hüvitis on suurim, mis vahekohus on iial määranud, ja selle tähtsust ja mõju on vaevalt võimalik alahinnata. Hüvitis on vähemalt 2,5 protsenti Venemaa SKPst. Samas pole tema hinnangul  tõenäoline, et Putin selle ära maksab. Kui Venemaa lükkab otsustamise edasi, kannatab riigiettevõtete tegevus tugevalt. Putinile on antud selge sõnum, et ta ei saa konfiskeerida ettevõtteid, kartmata tagajärgi.
    Vandenõuteooriate kategooriates mõtlev Putin peab Åslundi arvates seda otsust lääneriikide sanktsioonide osaks, mis on seotud Krimmi vallutamise ja sekkumisega Ukraina asjadesse. Nii see aga pole, kuivõrd kohus pidi otsuse tegema juba esimeses kvartalis, kust see edasi lükkus. Selle täpne põhjus pole teada, aga Åslundi sõnul tuleb arvesse võtta, et protsess on suur ja dokumente on palju. Vahekohtu otsuse majanduslik mõju on aga tema sõnul tõenäoliselt isegi suurem kui sanktsioonidel.
    Jukose endine juht ja suuromanik Mihhail Hodorkovski oli omal ajal 15 miljardi dollari suuruse varandusega Venemaa rikkaim mees. Sellele järgnes 10 aastat vanglas, kuni Venemaa president Vladimir Putin talle mullu detsembris Sotši olümpiamängude eel ootamatult amnestia andis. Hodorkovski sõnul olid tema vastu Venemaal algatatud kohtuasjad kättemaks selle eest, et ta rahastas opositsiooniparteisid. Kreml on sellised väited tagasi lükanud.
    Ees võib olla aastaid kohtulahinguid. Venemaal tuleb hüvitis maksta jaanuari keskpaigaks. Edasi kaevata on võimalik tehnilistel alustel, ütles üks GMLi advokaate Emmanuel Gaillard.
    Kahjutasu kättesaamine võib tähendada aastaid juriidilisi lahinguid, arvab Dmitri Gololobov. Venemaa keeldub maksmast ja Vene riigile kuuluvate varade arestimine välismaal kujuneb keeruliseks, märkis ta. Putini valitsus tükeldas Jukose aastatel 2004–2007, olles firmalt enne nõudnud 27 miljardit dollarit tasumata maksude eest. Suurem osa Jukose endistest varadest läks sundoksjonite korras riigifirmale Rosneft.
    Venemaal on võimalus otsus edasi kaevata, ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Venemaa plaanib end kõigi juriidiliste vahenditega kaitsta.
    Sihikul Venemaa riigifirmad. Hodorkovski, kes elab praegu Šveitsis, hüvitisest enda sõnul osa ei saa. Kui tema vastu algatati kohtuasi, kandis ta firma kaitseks oma osaluse üle teisele aktsionärile Leonid Nevzlinile. Nevzlinile kuulub veidi üle 70% GMList, millele kuulus varem Jukosest 60%. Teised omanikud on Platon Lebedev, Mihhail Brudno, Vladimir Dubov ja Vassili Šahnovski.
    GML esitas hagi 2005. aastal rahvusvahelise energiaharta lepingu alusel, mis osaliselt reguleerib investeeringuid energiasektorisse.
    Kuna Venemaa riigi varasid võib olla keeruline arestida, sest neid kaitseb valdavalt diplomaatiline puutumatus, võivad sihikule sattuda riigifirmad nagu Rosneft ja Gazprom, ütles Bloombergile professor Gus Van Harten Kanada Yorki ülikooli Osgoode Halli juurateaduskonnast. Need firmad said kasu Jukose tükeldamisest.
    Veel sel nädalal võib kohtuotsus tulla ka teisest kohtuasjast, mille Jukose endine juhatus esitas ­Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kompensatsiooninõude suurus on 38 miljardit dollarit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.