Sanktsioonide kolmas laine

30. juuli 2014, 00:00

Majandussanktsioonidega on lääneriigid jõudnud Venemaa survestamisel etappi, kus pole enam võimalik vältida tagasilööki ka lääne­riikide endi majandusele.

“Kõige suurem oht majandusele tuleb rahu ja stabiilsuse murenemisest,” sõnastas alustõe ­Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kes on poliitikas veel sellest põlvkonnast, kes mäletab sõjast laastatud Euroopat.

Venemaa ei ole Malaisia lennuki katastroofi järel Ukraina separatistide toetamist vähendanud. Pigem vastupidi, näitavad nii lääneriikide luure­andmed kui ka Ukrainas jätkuvad lahingud.

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia ja USA liidrid jõudsid esmaspäeval telekonverentsil üksmeelele, et sanktsioone Venemaa vastu tuleb laiendada. Sama plaanib teha Jaapan.

Eile pärast seitse tundi väldanud arutelusid jõudsidki Euroopa Liidu riikide suursaadikud kokku­leppele, et käiku tuleb lasta nn kolmanda laine sanktsioonid, mis on suunatud juba ­Venemaa oluliste majandusharude pihta.

Uued sanktsioonid lõikavad Venemaa riigipankadelt ära võimaluse võtta lääne kapitaliturgudelt laenu, keelavad tehnoloogia ekspordi, mida Venemaa vajab näiteks Arktikas naftamaardlate hõlvamiseks või kildagaasi tootmise arendamiseks (ehkki gaasisektor jääb üldjuhul sanktsioonidest puutumata) ning kehtestavad relvaembargo, ehkki reveransina prantslastele puudutab embargo vaid tulevasi tehinguid. Mistral tüüpi sõjalaevade müük Venemaale ära ei jää.

Esmaspäeval sanktsioonide ootuses languses olnud Venemaa börsid kosusid eile, kuid rubla oli neljandat päeva surve all. Venemaal tuli laenu­kulude liiga suure tõusu tõttu tühistada järjestikku juba teine rublavõlakirjade oksjon.

Lõpuks näitab EL hambaid. “Lõpuks ometi näitab Euroopa Liit Kremlile hambaid. Geopoliitilisel ebakindlusel on majandusele suuremad negatiivsed tagajärjed kui sanktsioonidel, ehkki neid oli vaja,” säutsus Twitteris Rootsi SEB peaökonomist Robert Bergqvist.

Majandussanktsioonide negatiivsest mõjust ei pääse ka lääneriigid ise. Euroopa suurima majandusruumi ja Euroopas Venemaa suurima kaubanduspartneri Saksamaa ettevõtjate muret on usaldusindeksid indikeerinud juba mitu kuud. Mitmed juhid Saksa suurfirmadest – Siemens, Adidas, ThyssenKrupp – on manitsenud sanktsioonidega ettevaatlik olema, sest kaalul on üle 300 000 töökoha ja mullu 88 miljardile dollarile küündinud kaubavahetus. Ka Saksa avalik arvamus on olnud leige – märtsis toetas Venemaa vastu sanktsioonide kasutamist vaid 25% küsitletutest.

Murdehetkeks sai ligi 300 ohvriga Malaisia reisi­lennuki allatulistamine, mille pardal oli üle 200 süütult hukkunud Euroopa Liidu kodaniku. Eriti vihastas lääne avalikku arvamust viis, kuidas hukkunute säilmeid koheldi, ja see, et katastroofi uurimist tõkestati.

Vähemalt kolm mõjukat Saksa ettevõtjate ühendust on viimastel päevadel avalikult teatanud, et toetavad karmimaid sanktsioone Venemaa vastu, mõistes, et kannatavad ka ise.

Saksa tööstus muutis meelt. Kuna olukord on halvemaks läinud, on uued sanktsioonid vältimatud, ütles Saksamaa masina- ja rasketööstuse föderatsiooni juht Hannes Hesse agentuurile Bloomberg. Sellele valdkonnale on Venemaa küll suuruselt neljas eksporditurg, kuid diplomaatilised pingutused pole tulemust toonud.

Samuti toetavad karmimaid sanktsioone ­Saksa Tööstuse Liit ja Ida-Euroopa Suhete Komitee. Ka Saksamaa avalik arvamus on pööranud sanktsioone toetama, ehkki diplomaatilisi jõupingutusi peetakse jätkuvalt väga oluliseks.

Tagasilöök sanktsioonidest võib pidurdada ­Euroopa suurima majandusruumi majanduskasvu ja kogu euroala majanduse uuesti langusesse viia.

Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau imestas, et IMF oma viimases maailmamajanduse prognoosis Saksamaa majanduskasvu prognoosi tõstis ja Venemaa prognoosi üllatavalt vähe kärpis (0,2% tasemele). Negatiivne mõju kõigile osapooltele ja kogu maailmamajandusele tuleb tõenäoliselt palju suurem ja võib olla ka selleks välisšokiks, mis kipakas seisus euroala deflatsiooni lükkab.

Suurbritannia finantssektor pelgab sanktsioonidest kahju, mis võib küündida sadadesse miljonitesse naeladesse. Prantsusmaa kannataks nii pankade kaudu, mis on Venemaale suuri laene andnud, kui ka kaitsetööstuse kaudu relvaembargost. Soome näeb oma majandusele suurimat kahju Venemaa majanduskasvu kidumisest.

Kõige suurem on sanktsioonide negatiivne mõju siiski Venemaa majandusele.

Ent taganeda on Putinil raske – Venemaa üles piitsutatud avalik arvamus seda ei mõistaks. Ja kas Putin seda kavatsekski. Ta võis lääne koostöövõimet küll alahinnata, kuid ka lääs võib alahinnata, kui kaugele on Putin valmis Ukrainas minema, ütles ajalehele Wall Street Journal Valge Maja Venemaa poliitika juht Thomas Graham.

  • Putin lööb vastu

Venemaa ei jää lääneriikide sanktsioonidele vastust võlgu.

Venemaa riigiduuma võib hakata juba sel nädalal arutama eelnõu, mis kuulutab Venemaa kodanike või firmade vastu sanktsioonid kehtestanud riigid “agressor-riikideks”, takistades nende riikide ettevõtetel Venemaal äritegemist. Esimeses ringis läheksid löögi alla USA suured audiitor- ja konsultatsioonifirmad, ütles agentuurile Bloomberg ­Venemaa riigiduuma liige Jevgeni Fedorov.

Järgmise sammuna võib sihiku ette sattuda nende riikide meedia, mis destabiliseerib Venemaad ja üritab käivitada oranži revolutsiooni.

Sealt edasi võivad sanktsioonide alla sattuda pangad, rääkis Fedorov. Hääletuseni võib riigi­duuma jõuda septembris.

Venemaa toiduohutuse amet on juba teada andnud, et Venemaa võib keelata USAst kanalihatoodete ja Euroopa Liidust puuvilja impordi, kuna näeb alust kahelda, kas kõik nõuded on täidetud. Ka McDonalds’i burgerites kasutatav juust vajab kontrollimist.

Konsultatsioonifirma World Perspectives president Gary Blumenthal kommenteeris Bloombergile, et kaubandust kasutatakse jätkuvalt ja järjest ulatuslikumalt geopoliitilise survevahendina.

Venemaa hoiatas ka Jaapanit, et lääneriikide karmimate sanktsioonidega liitumine kahjustab riikide suhteid ning on ebasõbralik ja lühi­nägelik samm.

Esmaspäeval pidas Venemaa president Vladmir Putin nõupidamise, kuidas asendada kaitsetööstuses välismaised komponendid.

 

Pane tähele

ELi laiendatud sanktsioonid

Keelata Venemaa riiklikel pankadel müüa ELi kapitaliturgudel võlakirju ja aktsiaid.

Piirata seadmete ­eksporti Venemaa naftatööstuse ­moderniseerimiseks.

Keelata uued relvamüügi­tehingud Venemaaga.

Keelata masinate, elektroonika ja muude toodete eksport Venemaale, mida võidakse kasutada ka sõjaliseks otstarbeks.

Jõustada sanktsioonid pärast juriidiliste tekstide avalikustamist 31. juulil.

Lisaks täiendasid liikmesriigid sanktsioneeritavate isikute, üksuste ja asutuste nime­kirja.

Koordineeritult Euroopa Liiduga lubas täiendavad sanktsioonid avalikustada ka USA.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. July 2014, 21:08
Otsi:

Ava täpsem otsing