Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroraha kasutamine vajab avalikku kontrolli

01. august 2014, 00:00

Just enne jaanilaupäeva astus tillukeses Laulasmaa jaamas uhiuue Stadleri rongi peale tavaliste reisijatega võrreldes märksa ametlikumalt riietatud seltskond eesotsas Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja peaminister Taavi Rõivasega. Peaminister sõidutas Barrosot rongiga, et näidata, kuidas on Eesti kasutanud euroraha.

Ligi 40aastase tööstaažiga vedurijuht selgitas uhkelt, kuidas moodsat rongi juhitakse ning et see võib sõita 160 km tunnikiirusega. Ent kohe oli ta sunnitud kiirust vähendama 30 kilomeetrile tunnis, sest ühel osal raudteest olid rööpad viletsas seisus.

Mulle näitas see hetk, kuidas Eestis on euroraha eest tehtud olulisi investeeringuid, aga on veel palju teha, et senised investeeringud end ära tasuksid.

Sihid. Eesti ja Euroopa Komisjoni partnerlusleppe alusel laekub meie riigieelarvesse kuni 2020. aastani 4,3 miljardit ­eurot majanduse ja ühiskonna kaasajastamiseks. Sageli ei teata, millistel eesmärkidel Eesti euroraha kasutada saab. Raha kasutamisel järgitakse strateegilisi eesmärke, mis on kokku lepitud üleeuroopaliselt ning kus iga riik on need kohandanud oma vajadustega.

Eesti on seadnud sihiks suurendada aastaks 2020 tootlikkust töötaja kohta 80%-le ELi keskmisest (kümnendi algul oli see 68%) ning saavutada ­76% tööhõive määr vanusegrupis 20–64 aastat.

Mõlemat eesmärki aitab täita Eesti valitsuse soov toetada töövõimereformi elluviimist 169 miljoni euroga Euroopa sotsiaalfondist, et tuua tööturule tagasi pikaajalised töötud ning õpetada neile vajalikke ametioskusi.

Hästi, aga saab paremini. Eesti oli (Läti ja Leedu ees) eelmisel ELi eelarveperioodil Ida-Euroopa riikidest kõige efektiivsem euroraha kasutaja. Eestis pole tõesti euroraha eest ehitatud kiirteid või lennujaamu inimtühjadesse piirkondadesse, aga kindlasti on võimalik euroraha veel efektiivsemalt kasutada.

Kõige lihtsam viis seda teha on tugevdada avalikku kontrolli raha kasutamise üle. Lihtsalt nii, et ajakirjandus ja kodanikud mõtlevad juba projektide kavandamise ajal kaasa selle üle, et need oleksid mõistlikud, ja looksid suuremat lisaväärtust kui lihtsalt raha ärakasutamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2014, 20:45
Otsi:

Ava täpsem otsing