Euoraha tõi ehitusbuumi

31. juuli 2014, 17:02

Viimastel aastatel on omavalitsused euroraha toel püstitanud mitmeid jäätmejaamu üle Eesti, kuid neid ei kasutata, kirjutab Äripäev reedeses kaaneloos.

Selliseid investeeringuid on tehtud üle Eesti ja need ei jää üldse mitte kümnendi taha. Kümmekond aastat tagasi rajatud Rapla jäätmejaam on üks esimesi, mis Keskonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu tuleva euroraha abil Eestis valmis. See pole sugugi ainus. Nii näiteks valmisid 2009. aastal jäätmejaamad nii Saaremaal kui ka Hiiumaal, 2011. aastal Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Tartus avati jäätmejaam aga eelmisel aastal. Kokku on riik jäätmejaamade projektidesse suunanud KIKi kaudu miljoneid eurosid, millele lisandunud kohalike omavalitsuste enda finantseeringud. Jäätmejaamadel on üks selge ühine omadus - prügifirmade esindajad ütlevad, et need on mõttetud. See tähendab, et liiga kulukad ja seetõttu ei soovi nad neid kasutada. See omakorda tähendab, et jäätmejaamad töötavad miinusega või siis miinuse piirimail ega õigusta kuidagi miljoneid, mis nendesse investeeritud.

Oma silm on kuningas. Keset südasuvist päeva seisame koos fotograafiga Rapla lähedal asuva Mäepere jäätmejaama inimtühjal territooriumil. Jäätmejaam kujutab endast suurt asfalteeritud platsi, mille ühte nurka on kuhjatud mitut sorti rämpsu, alates vanametallist ja autorehvidest, lõpetades olmetehnikaga.

Aiaga piiratud territooriumi keskel asub suur ebamäärane hoone, plastikseintega, mis jätab mulje, nagu tegemist oleks miski ajutise rajatisega. Tegelikult pole see sugugi ajutine. Hoone ja selle sisse paigaldatud suur jäätmepress tulid siia kümme aastat tagasi ja kalli raha eest. Kokku panustasid riik ja Raplamaa omavalitsused siia pool miljonit eurot. Investeeringu idee oli laias laastus selline: kohaliku prügila sulgemise järel peavad omavalitsused toime tulema nn korraldatud jäätmeveoga ehk tagama, et inimestel oleks prügivedamise lepingud ja asi toimiks. Investeering tehti selleks, et elanike olmejäätmed siit jaamast läbi läheks.

See tähendab, et tavapärane prügiauto toob need siia ja jäätmepress surub need siis kokku, pakib suurde konteinerisse. Seejärel tõstetakse konteinerid juba teise, suurema auto peale ja sõit jätkub - näiteks prügilasse, mis asub siit kaugemal. Või tänapäeval põletamisse. Seda suurt jäätmepressi ja kogu territooriumi haldab Raplamaa kohalike omavalitsuste loodud MTÜ.

Kell pool üks tulebki prügiauto koormat pressi peale panema. Aga omavalitsustele kuuluvast prügipressist sõidab see mööda. Raplamaa inimestelt olmejäätmeid koguv AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) rendib pisikest juppi jäätmejaama territooriumist ja on sellele püsti pannud oma jäätmepressi. Ehk siis riik ja omavalitsused on siia investeerinud suure hulga raha, kuid seda investeeringut sisuliselt ei kasutata. EKT juht Argo Luude tunnistab, et ka talle tundub see raiskamisena. "Või siis raiskamise üks parimaid näiteid," sõnab ta.

Luude sõnul on kaks jäätmepressi üles pandud lihtsal põhjusel: vana omavalitsuste oma on ehitatud tehnoloogiaga, mille käitamine ei ole lihtsalt mõistlik. See on liiga kallis. Nende oma on investeeringu mõttes väidetavalt isegi kümme korda odavam. "Arvestades olmejäätmete käitluses olevat hinnasurvet ja päris tugevat konkurentsi, siis lihtsalt ei ole võimalik kasutada niisuguseid seadmeid," viitab ta omavalitsuste prügipressile.

MTÜ tegutseb kahjumiga. Raplamaa omavalitsustele kuuluvale MTÜ-le tähendab selline asjade korraldus pidevat miinust. Jäätmejaam on kahjumlik juba vähemalt 2008. aastast - varasemaid aruandeid äriregister ei näita. Kahjumi peamine põhjus on see, et põhivara ehk sama jäätmepressi amortisatsiooni ei suudeta katta, sest pole lihtsalt piisavalt tööd ja tulu. See tähendab, et iga-aastane miinus jääb umbes 30 000 euro juurde. Vana jäätmepress vajaks aga lisa-investeeringuid, sest kasutuses on see vähehaaval ikka - pressib kokku ja saadab edasi ladestusse need jäätmed, mida korraldatud jäätmevedu ei kata. Näiteks ehitusprahi.

Jäätmejaama pidava omavalitsuste asutatud MTÜ juht Ülari Luisk loodab vajalikud investeeringud katta uuesti riiklikust keskkonnainvesteeringute rahast. "Kümme aastat tagasi kahjuks olid hoopis teistsugused suunad ja suunitlused jäätmekäitluses, siis oli selle jäätmejaama rajamisel see eesmärk, et kõik Rapla maakonnas kogutud segaolmejäätmed käisid läbi Rapla jäätmejaama," räägib ta. Luisk on MTÜd juhtinud vaevalt aasta ja nõustub samuti, et olukord on veider.

Euroraha tegi buumi. Luude sõnul on investeeringud olnud rumalad ja ta ütleb, et selline omavalitsuste ehitusbuum tekkis lihtsasti kättesaadava euroraha tõttu. "Pilt läks niisuguseks, et kõigepealt tuli laua peale rahaklots ja siis tulid selle klotsi ümber inimesed, kes hakkasid mõtlema, et mida selle rahaga teha, kuidas see raha ära paigutada, kuhu see panna," räägib ta. "Selge see, et kui sul on laua peal raha ja keegi ütleb, et mine paiguta see kuidagi ära kuhugi, eks siis hakkavadki tekkima sellised monumentaalsed ehitised või rajatised või mis need siis iganes on," märgib Luude. "Mingisugust lisaväärtust sellele süsteemile, kuhu nad toodi, nad ei anna," lisab ta.

Ka Eesti suurima prügifirma Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg räägib sisult sama. "Eesti probleemiks ongi see, et need investeeringud on tehtud väga-väga suured ja sellisesse tehnoloogiasse, mida praktikas kasutada ei olegi väga otstarbekas," sõnab ta. Remmelg juhtis juba enne osade investeeringute tegemist sellele tähelepanu. Nii saatis ta 2010. aastal toonasele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile kirja, kus tõi välja erinevad projektid, mille kasuteguris kahtles. See üleskutse jäi kurtidele kõrvadele. Remmelg ei näe, et need võiks tööle hakata. "Võib-olla on nad otstarbekad mingil muul moel, et seal saab parkida veokeid või ladustada mingeid materjale või tooteid nendel asfaltplatside peal," räägib ta.

Tamkivi: neid hakatakse kasutama. Praeguseks riigikogu keskkonnakomisjoni taandatud endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kaitseb tehtud investeeringuid. "Nad on projekteeritud siis lähtuvalt kohaliku piirkonna jäätmevoo vajadustest ja ka tollasest situatsioonist, kus nende jäätmevoogude suunamine oli ka kohalike omavalitsuste kompetents. Tulenevalt nendest ettepanekutest need jäätmejaamad on ehitatud," räägib ta.

Tamkivi mäletab, et nii mõnelgi pool sai KIKi abiga tehtud projekte väiksemaks. Kuid ta peab siiski nõustuma, et rakendust, vähemalt sellist, mis plaanitud, neil pole. Siiski ei ole ta nõus, et need tuleks maha kanda. Ta räägib, et aastaks 2020 peab Eesti riik segaolmejäätmeid sorteerima 50% ulatuses. "Täna on üleminekuperiood, siis jagelevad seal, et kustkaudu vedada - ma vaataks ikka Euroopa Liidu sihtnumbreid tulevikus, et mismoodi see sorteeritud jäätmevoog kätte saadakse," räägib ta.

Tamkivi sõnul on mõistlik just kohapeal hakata prügi sorteerima. "Üks asi on see ümberlaadimine ja äravedamine, teine on ikkagi see, kus neid jäätmeid sorteeritakse ja üritatakse neid taaskasutada. Selle töö korraldamiseks kohtadel, maakondades, ma leian, et need ikkagi on vajalikud," räägib ta.

Prügifirmade esindajad ei taha ka sellega päris nõustuda. "Ragn-Sells on jäätmeid sorteerinud ja ümber laadinud alates 1997. aastast ehk siis palju enne, kui need jäätmekeskused tekkisid ja rajati. Me oleme teinud seda sorteerimist ja ümberlaadimist omavalitsuste keskuste rajamise ajal, teeme praegu, teeme tulevikus ja selles mõttes, nagu nende keskuste kasutamine on jätkuvalt vajalik, ainult siis, kui see annab majandusliku efekti. Praegu ma ei näe, kust see tuleb," ütleb Remmelg.

Enamik toodab kahjumit
Näiteid omavalitsuste rajatud jäätmejaamadest:

Hiiumaa jäätmejaam - Hiiumaa Prügila OÜ:
Omanikud: Emmaste vald, Hiiu vald, Käina vald, Pühalepa vald.
Valmis 2009. aastal
Maksumus: 1,3 miljonit eurot
Kasum 2013: -75 790 eurot
Kasum 2012: -75 900 eurot

Lääne-Virumaa - Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ:
Omanikud: Haljala vald, Kadrina
vald, Kunda linn, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald.
Valmis 2011. aastal
Maksumus: 3,1 miljonit eurot
Kasum 2013: aruanne puudub
Kasum 2012: 8000 eurot

Kudjape - Saaremaa Prügila OÜ:
Omanikud: Kuressaare linn, Kaarma vald, Pihtla vald.
Valmis 2009. aastal
Maksumus: 2,7 miljonit eurot
Kasum 2013: -200 000 eurot
Kasum 2012: -200 000 eurot
Jäätmejaama rentnikuks on AS Eesti Keskkonnateenused tütarfirma.

Umbsaare - MTÜ Võru Jäätmekeskus:
Omanikud: Võru linn ja Võru vald.
Käivitus 2011. aastal
Maksumus: 0,5 miljonit eurot
Kasum 2013: -32 500 eurot
Kasum 2012: -31 432 eurot
Jäätmejaama rentnikuks on AS Eesti Keskkonnateenused.

Aardlapalu - MTÜ Tartumaa Jäätmearendus:
Omanikud: Tartu linn, Tartu vald, Ülenurme vald.
Maksumus: 1,5 miljonit eurot
Valmis 2013. aastal
Kasum 2013: 1,2 miljonit eurot (sh sihtfinantseerimise tulu 1,4 miljonit eurot)
Kasum 2012: 21 544 eurot

***

TASUB TEADA
Elanike olmejäätmed liiguvad kogu Eestis sisuliselt ühes suunas - Tallinna, kuhu on rajatud suured prügipõletusvõimsused. Et tavalise prügiautoga ei ole mõislik neid nii kaugele teisest Eesti otsast vedada, siis tuleb need ümber laadida. Suuresti selle eesmärgiga on rajatud ka omavalitsuste jäätmejaamad. Omavalitsused sooviks, et prügivood liiguks neist läbi, kuid prügifirmad, kes jäätmeid veavad, peavad omavalitsuste jäätmekeskuste teenuseid liiga kalliks. Jäätmete ümberlaadimiseks kohapeal kasutavad ettevõtted aga enda jäätmepresse, mis püstitatud palju väiksema raha eest ja töötavad väidetavalt sama hästi.

KOMMENTAAR
Jäätmejaamad prügifirmadele konkurendid
Kaili Kuusk, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik

Eks osati on inimestele teatud jäätmete ära andmise võimalust pakkuvad jäätmejaamad prügifirmadele konkurendid ja see võib olla ka üks põhjustest, miks nende aadressil kriitikat tehakse. Meile teadaolevalt kõik keskused töötavad. Muidugi võib olla eriarvamusi, kas investeering oleks pidanud olema just täpselt selline, nagu tehtud, aga küllap võib samasuguseid arvamusi leida ka eraettevõtete tehtud jäätmeinvesteeringute kohta. Kui 2009. aastal suleti nõuetele mittevastavad prügilad, siis jäätmete veokaugused pikenesid oluliselt. Seetõttu toetas ka riik keskuste rajamist, kus oleks võimalik jäätmeid kokku pressida. Keskuste suurus sõltus omavalitsuste otsustest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. August 2014, 16:26
Otsi:

Ava täpsem otsing