Kolmapäev 1. märts 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroraha tõi prüginduses ehitusbuumi

01. august 2014, 00:00

Viimastel aastatel on omavalitsused euroraha toel püstitanud üle Eesti mitu jäätmejaama, kuid neid ei kasutata. Prügifirmade esindajad nimetavad neid mõttetuteks rajatisteks.

Keset südasuvist päeva seisame koos fotograafiga Rapla lähedal asuva Mäepere jäätmejaama inimtühjal territooriumil. Jäätmejaam kujutab endast suurt asfalteeritud platsi, mille ühte nurka on kuhjatud mitut sorti rämpsu, alates vanametallist ja autorehvidest, lõpetades olmetehnikaga. Aiaga piiratud territooriumi keskel asub suur ebamäärane hoone, plastseintega, mis jätab mulje, nagu tegemist oleks ajutise rajatisega. Tegelikult pole see sugugi ajutine. Hoone ja selle sisse paigaldatud suur jäätmepress tulid siia 10 aastat tagasi ja kalli raha eest. Kokku panustasid riik ja Raplamaa omavalitsused siia pool miljonit ­eurot. Investeeringu idee oli laias laastus selline: kohaliku prügila sulgemise järel peavad omavalitsused toime tulema nn korraldatud jäätmeveoga ehk tagama, et inimestel oleks prügivedamise lepingud ja asi toimiks. Investeering tehti, et elanike olmejäätmed siit jaamast läbi läheks. See tähendab, et tavapärane prügiauto toob need siia ja jäätmepress surub need siis kokku, pakib suurde konteinerisse. Seejärel tõstetakse konteinerid teise, suurema auto peale ja sõit jätkub – näiteks prügilasse, mis asub siit kaugemal. Või tänapäeval põletamisse. Seda suurt jäätmepressi ja kogu territooriumi siin haldab Raplamaa kohalike omavalitsuste loodud MTÜ.

Kell saab pool üks ja prügiauto tulebki koormat pressi peale panema. Aga omavalitsustele kuuluvast prügipressist sõidab see mööda. Raplamaa inimestelt olmejäätmeid koguv AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) rendib pisikest juppi jäätmejaama territooriumist ja on sellele püsti pannud oma jäätmepressi. Ehk siis riik ja omavalitsused on siia investeerinud suure hulga raha, kuid seda investeeringut sisuliselt ei kasutata. EKT juht Argo Luude tunnistab, et ka talle tundub see raiskamine. “Või siis raiskamise üks parimaid näiteid,” sõnab ta.

Tema sõnul on kaks jäätmepressi üles pandud lihtsal põhjusel: vana omavalitsuste oma on ehitatud tehnoloogiaga, mille käitamine ei ole lihtsalt mõistlik. See on liiga kallis. Nende oma on investeeringu mõttes väidetavalt isegi kümme korda odavam. “Arvestades olmejäätmete käitluses olevat hinnasurvet ja päris tugevat konkurentsi, siis lihtsalt ei ole võimalik kasutada niisuguseid seadmeid,” viitab ta omavalitsuste prügipressile.

MTÜ tegutseb kahjumiga. Raplamaa omavalitsustele kuuluvale MTÜ-le tähendab selline asjade korraldus pidevat miinust. Jäätmejaam on kahjumlikult toimetanud juba vähemalt 2008. aastast – varasemaid aruandeid äriregister ei näita. Kahjumi peamine põhjus on põhivara ehk sama jäätme­pressi amortisatsioon, mida ei suudeta katta. Pole lihtsalt piisavalt tööd ja tulu. See tähendab, et iga-aastane miinus jääb umbes 30 000 euro juurde. Vana jäätmepress vajaks aga lisainvesteeringuid, sest kasutuses on see vähehaaval ikka – pressib kokku ja saadab edasi ladestusse need jäätmed, mida korraldatud jäätmevedu ei kata. Näiteks ehitusprahi.

Jäätmejaama pidava omavalitsuste asutatud MTÜ juht Ülari Luisk loodab vajalikud investeeringud katta uuesti riiklikust keskkonnainvesteeringute rahast. “Kümme aastat tagasi kahjuks olid hoopis teistsugused suunad ja suunitlused jäätmekäitluses, siis oli selle jäätmejaama rajamisel see eesmärk, et kõik Rapla maakonnas kogutud segaolmejäätmed käiksid läbi Rapla jäätmejaama,” räägib ta. Ta on MTÜd juhtinud vaevalt aasta ja nõustub samuti, et olukord on veider.

Jäätmejaamu üle Eesti. Rapla on üks esimesi jäätmejaamu, mis Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu tuleva euroraha abil Eestis valmis. See pole sugugi ainus. Selliseid investeeringuid on tehtud üle Eesti ja need ei jää üldse mitte kümnendi taha. Nii valmisid 2009. aastal jäätmejaamad nii Saaremal kui ka Hiiumaal, 2011. aastal Lääne-Virumaal ja Võrumaal. Tartumaal avati jäätmejaam aga eelmisel aastal. Kokku on riik jäätmejaamade projektidesse suunanud KIKi kaudu miljoneid eurosid, millele lisandus kohalike omavalitsuste enda panus.

Jäätmejaamadel on üks selge ühine omadus – prügifirmade esindajad ütlevad, et need on mõttetud. See tähendab, et liiga kulukad ja seetõttu ei soovi nad neid kasutada. See omakorda tähendab, et jäätmejaamad töötavad miinusega või siis miinuse piirimail ega õigusta miljoneid, mis nendesse investeeritud.

Euroraha tegi buumi. Luude sõnul on investeeringud olnud rumalad. Ta ütleb, et selline omavalitsuste ehitusbuum tekkis lihtsasti kättesaadava euroraha tõttu. “Pilt läks niisuguseks, et kõigepealt tuli laua peale rahaklots ja siis tulid selle klotsi ümber inimesed, kes hakkasid mõtlema, mida selle rahaga teha, kuidas see raha ära paigutada, kuhu see panna,” räägib ta. “Selge see, et kui sul on laua peal raha ja keegi ütleb, et mine paiguta see kuidagi ära kuhugi, eks siis hakkavadki tekkima sellised monumentaalsed ehitised või rajatised või mis need siis iganes on,” märgib ta. “Mingisugust lisaväärtust sellele süsteemile, kuhu nad toodi, ei anna,” lisab ta.

Ka Eesti suurima prügifirma Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg räägib sama. “Eesti probleemiks ongi see, et need investeeringud on tehtud väga-väga suured ja sellisesse tehnoloogiasse, mida kasutada ei olegi väga otstarbekas,” sõnab ta. Remmelg juhtis juba enne osa investeeringute tegemist sellele tähelepanu. Nii saatis ta 2010. aastal toonasele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile kirja, kus tõi välja projektid, mille kasuteguris kahtles. See üleskutse kõlas kurtidele kõrvadele. Remmelg ei näe, et need jäätmejaamad võiks tööle hakata. “Võib-olla on nad otstarbekad mingil muul moel, et seal asfaltplatsidel saab parkida veokeid või ladustada mingeid materjale või tooteid,” räägib ta.

Tamkivi: neid hakatakse kasutama. Praeguseks riigikogu keskkonnakomisjoni taandatud endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kaitseb tehtud investeeringuid. “Nad on projekteeritud siis lähtuvalt kohaliku piirkonna jäätmevoo vajadustest ja ka tollasest situatsioonist, kus nende jäätmevoogude suunamine oli ka kohalike omavalitsuste kompetents. Tulenevalt nendest ettepanekutest on need jäätmejaamad ehitatud,” räägib ta. Tamkivi mäletab, et nii mõnelgi pool sai KIKi abiga projekte väiksemaks tehtud. Kuid ta peab siiski nõustuma, et rakendust, vähemalt sellist, mis plaanitud, neil pole.

Siiski ei ole Tamkivi nõus, et need tuleks maha kanda. Ta räägib, et aastaks 2020 peab Eesti riik sega­olmejäätmeid sorteerima 50% ulatuses. “Praegu on üleminekuperiood, siis jagelevad seal, et kustkaudu vedada – ma vaataks ikka Euroopa Liidu sihtnumbreid tulevikus, et mismoodi see sorteeritud jäätmevoog kätte saadakse,” räägib ta. Tema sõnul on mõistlik just kohapeal prügi sorteerima hakata. “Üks asi on ümberlaadimine ja ära­vedamine, teine on ikkagi see, kus neid jäätmeid sorteeritakse ja üritatakse taaskasutada. Selle töö korraldamiseks kohtadel, maakondades, ma leian, et need ikkagi on vajalikud,” räägib ta.

Prügifirmade esindajad ei taha ka sellega päris nõustuda. “Ragn-Sells on jäätmeid sorteerinud ja ümber laadinud alates 1997. aastast ehk siis ammu enne, kui need jäätmekeskused tekkisid ja rajati. Me oleme teinud seda sorteerimist ja ümberlaadimist omavalitsuste keskuste rajamise ajal, teeme praegu, teeme tulevikus,” ütleb Remmelg.

  • Vallajuht: “Me tegime lolle investeeringuid kokkuvõttes”

Kui ühelt poolt peaks kõva euroraha toel püsti pandud jäätmejaamu hindama puhtalt majandusliku loogika alusel, siis teisalt jooksevad nendesse kokku Eesti prügimajandust hetkel iseloomustavad jooned – omavalitsused süüdistavad prügifirmasid ja osa poliitikuid oma käe järgi seaduste tegemises, need omakorda omavalitsusi soovis vaba turgu solkida.

Hiiumaa omavalitsused avasid oma jäätmejaama 2009. aastal. Nad panid sinna omalt poolt praeguses vääringus 120 000 eurot, Keskonnainvesteeringute Keskus andis 1,2 miljonit euroraha juurde. Plaan oli see, et kogu Hiiumaa jäätmevoog hakkaks käima kohaliku jaama kaudu. Mõeldi koguni sellest, et omavalitsused võiks oma firma kaudu kogu jäätmemajandust ise hallata – poleks neid suuri prügifirmasid üldse vaja.

Firma ei täitnud lepingut. Nii see ei läinud. Prügivedamise õiguse võitis saarel AS Eesti Keskkonnateenused (EKT), mis toona kandis veel Veolia nime. Ettevõte ei hakanud endale tüli tegema ja ütles, et suunab jäätmeveo omavalitsuste jäätmekeskusest mööda, ehkki lepingus oli kirjas, et jäätmeid tuleb ümber laadida just omavalitsuste jäätmejaamas. Lõpuks tuligi kohtu abiga nii välja, et EKT pidanuks seda lepingut täitma, kuid kasu sellest omavalitsustele ei olnud, sest vahepeal hakkas see leping juba lõppema ja tuli välja kuulutada uus konkurss. Hiidlased püüdsid uuesti oma jäätmejaama asja keskmesse sättida, kuid nüüd tuli prügifirmale appi riigihangete vaidlustuskomisjon. Seal öeldi selgelt, et käitluskohta ei saa nii lihtsalt määrata.

Kuna Hiiumaa ei ole ainus sellise sooviga piirkond, siis vahepeal oli asja uurinud juba ka konkurentsiamet – nende järeldus oli, et nii ei saa olla, et omavalitsus määrab käitluskoha ise, selleks on vaja konkurss korraldada. Kusjuures tõde ongi see, et konkursi korras suudaks Hiiumaa jäätmejaam pakkuda kallimat teenust kui prügifirma. Asi on selles, et omavalitsused on tõesti teinud suure investeeringu, aga prügifirma paneks piltlikult öeldes oma pressi kuhugi aianurka püsti ja asi korras.

Tulemus Hiiumaa jaoks on see, et omavalitsustele kuuluv Hiiumaa Prügila OÜ on kahel viimasel majandusaastal teeninud üle 150 000 euro kahjumit ehk rohkem, kui omavalitsused sinna algselt sisse panid. Kohaliku jäätmejaama projekti ajanud praegune Hiiumaa Hiiu valla volikogu esimees Jaanus Valk ei varja, et tunne on kehv. “Kurb on see pilt, ütleme niimoodi. Vanas rahas pea 30 miljonit krooni vastu taevast panna: see ei ole peremehelik riigi koha pealt,” räägib ta. “Me tegime lolle investeeringuid kokkuvõttes: hindasime keskkonnamõjusid, asfalteerisime suuri platse metsa, et kõik nõuded oleks täidetud. Samas jäätmefirma pani püsti endale pressi samamoodi ilma mingite asjadeta ja kõik,” ütleb ta.

Aga kes on süüdi? Valk ütleb, et ei oskagi seda hoobilt öelda. Ta räägib, et pärast kohaliku prügila sulgemist riik neilt sama hästi kui nõudis sellise investeeringu tegemist. Praeguseks on aga jutt muutunud ja omavalitsust aetakse prügimajandusest eemale. Sisuliselt on tema sõnul probleemide põhjus selles, et omavalitsus ei tohi prügiveo teenust osutada. “Me oleks algusest peale selle asja ise ära korraldanud. Selle peale muidugi öeldakse, et see on kõige suurem vaba majanduse tapja, mis omavalitsused teha tahavad,” räägib ta ja viitab, et lähinaabrite juures asi just nii toimibki.

Lisaks toob Valk välja, et prügifirmade hääl kõlab seadusandja juures üsna hästi. “Ma ütlen nii musta huumoriga, et ju nende kilekott on ikka hulka suurem kui meie kilekott. Meil polegi kilekotti,” sõnab ta ilmselge viitega erakondade mustale rahastamisele.

Omavalitsus sooviks turule. Valk pole ainus, kelle sõnul prügifirmad edukalt oma seisukohti seadustesse viivad. Ka Lääne-Viru omavalitsustele kuuluva jäätmekeskuse juht Priit Raamat räägib sellest. Rakvere külje all asuv jäätmekeskus on selles mõttes tähelepanuväärne, et prügifirmade esindajad nimetavad seda lausa monumentaalseks rajatiseks – see valmis 2011. aastal ja maksis kokku 3,1 miljonit eurot.

“Tema eesmärk ongi see, et võtta prügivood ja kõik enda kontrolli alla nii, nagu ta mujal riikides siin toimub,” räägib Raamat. Kuid hetkel näib talle riiklik poliitika selline, kus omavalitsustelt võetakse ära õigus ise prügimajandust korraldada ja jäetakse vaid kohustus selle toimimise eest hoolitseda. Sellega viitab ta oktoobrist kehtima hakkavale jäätmeseaduse muudatusele, kus omavalitsustelt võetakse ära õigus talle kuuluva juriidilise isiku kaudu ühelt poolt tellida prügiveoteenust ja teiselt poolt elanikelt ise raha koguda.

Prügifirmade juhid nimetavad sellist omavalitsuse soovi sekkumiseks turumajandusse, mis põhjustaks tarbijale hinnatõusu. Raamat ütleb, et vastupidi – nemad kasumit teenida ei taha ja prügifirmad ajavad seda juttu enda kaitseks. “Eks ta suuresti on see olukord, et kaks suurt vedajat on saavutanud monopoolse turu ja eks see suuresti on ka (prügifirmade – toim) lobitöö,” ütleb ta ja nimetab, et viimast seadusemuudatust vedanud riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra näib olevat prügifirmadega samas paadis.

Kusjuures prügifirmade juhid ei varjagi, et räägivad jõuliselt oma seisukohtadest riigikogus – näiteks EKT juht Argo Luude ütleb, et see on demokraatia osa, enda vaadete eest seista.

See siiski ei säästa Vakrat kriitikast – teda süüdistab teravalt ka Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. “Nii jõhkralt, kui praegu Vakra poolt toimetatuna, ei ole kunagi riigikogu saalis esindatud ühte või kahte ettevõtjat,” sõnab ta.  Kusjuures linnade ja omavalitsuste liitude ettepanekuid seekord üldse ei kuulatud.

Vakra: prügi on vähe. Vakra ei võta süüdistusi omaks ja räägib, et prügikakluse on põhjustanud valed investeeringud. “Kogu jäätmevaldkonnas on Eesti viimase kümne aasta jooksul pahatihti toimetanud nii, et täna tekib mõte, homme teeme ära ja siis vaatame, mis tulevik toob,” räägib ta. Tema sõnul on seadusemuutmise taga tõepoolest see, et omavalitsus ei saaks hakata otsustuskorras prügiveoteenusele suvalisi hindu kehtestama.

Ta toob mängu numbrid: Eestis tekib aastas 390 000 tonni prügi. Erafirmade ja Eesti Energia rajatud prügipõletamisvõimekus vastab aga 400 000 tonnile. See on Eestist teinud jäätmeid importiva riigi. Samal ajal on varem riiklikult investeeritud prügilatesse, jäätmekeskustesse. “On investeeritud nii maksumaksja raha, Euroopa Liidu raha, erasektori raha, omavalitsuste raha, aga prügi, mis on nüüd saanud tooraineks, on liiga vähe,” räägib Vakra. Seega on mingid investeeringud olnud mõttetud. “Praegu on seis, kus mitte keegi, kes on jäätmeäris, ei taha võtta vastu otsust, et jah, mina olen teinud midagi valesti. See tekitabki tüli, näpuga näitamist ja sõna otseses mõttes kaklust,” lisab ta.

 

Taust

  • Enamik teenib kahjumit

näiteid omavalitsuste rajatud jäätmejaamadest

Hiiumaa jäätmejaam – Hiiumaa Prügila OÜ
Omanikud: Emmaste vald, Hiiu vald, Käina vald, Pühalepa vald
Valmis 2009
Maksumus: 1,3 mln eurot
2013: –75 790 eurot
2012: –75 900 eurot

Lääne-Virumaa – Lääne-Viru Jäätmekeskus MTÜ
Omanikud: Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vald, Rakvere ja Kunda linn
Valmis 2011
Maksumus: 3,1 mln eurot
2013: aruanne puudub.
2012: 8000 eurot

Kudjape – Saaremaa Prügila OÜ
Omanikud: Kuressaare linn, Kaarma vald, Pihtla vald
Valmis 2009
Maksumus: 2,7 mln eurot
2013: –0,2 mln eurot
2012: –0,2 mln eurot
Jäätmejaama rentnik on ASi Eesti Keskkonnateenused tütarfirma.

Umbsaare – MTÜ Võru Jäätme­keskus
Omanikud: Võru linn, Võru vald
Valmis 2011
Maksumus: 0,5 mln eurot
2013: –32 500
2012: –31 432
Jäätmejaama rentnik on AS Eesti Keskkonnateenused.

Aardlapalu – MTÜ Tartumaa Jäätmearendus
Omanikud: Tartu linn, Tartu vald, Ülenurme vald
Maksumus: 1,5 mln eurot
Valmis 2013
2013: 1,2 mln eurot (sihtfinantseerimise tulu 1,4 mln)
2012: 21 544

  • Segaolmejäätmed liiguvad Tallinna

Elanike olmejäätmed liiguvad kogu Eestis sisuliselt ühes suunas – Tallinna, kus on suured prügipõletusvõimsused. Et tavalise prügiautoga ei ole mõistlik neid nii kaugele teisest Eesti otsast vedada, siis tuleb nad ümber laadida. Suuresti selle eesmärgiga on rajatud ka omavalitsuste jäätmejaamad.
Omavalitsused sooviks, et prügivood neist läbi liiguks, kuid prügivedajad peavad omavalitsuste jäätmekeskuste teenust liiga kalliks. Jäätmete ümberlaadimiseks kasutavad ettevõtted enda jäätmepresse, mis on püsti pandud palju väiksema raha eest ja töötavad väidetavalt sama hästi.

 

Kommentaar

  • Jäätmejaamad prügifirmadele konkurendid

Kaili Kuusk, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
Eks osati on inimestele teatud jäätmete äraandmise võimalust pakkuvad jäätmejaamad prügifirmadele konkurendid ja see võib olla ka üks põhjustest, miks nende aadressil kriitikat tehakse.
Meile teadaolevalt kõik keskused töötavad. Muidugi võib olla eriarvamusi, kas investeering oleks pidanud olema just täpselt selline, nagu tehtud, aga küllap võib samasuguseid arvamusi leida ka eraettevõtete tehtud jäätmeinvesteeringute kohta.
Kui 2009. aastal suleti nõuetele mittevastavad prügilad, siis jäätmete veokaugused pikenesid oluliselt. Seetõttu toetas ka riik keskuste rajamist, kus oleks võimalik jäätmeid kokku pressida. Keskuste suurus sõltus omavalitsuste otsustest.

Pane tähele

  • Oktoobrist muutub seadus

Jäätmeseaduse oktoobrist kehtima hakkav muudatus kaotab ära omavalitsuste võimaluse kasutada korraldatud jäätmeveoks enda loodud juriidilist isikut.
enne võis omavalitsus kogu jäätmeveo korraldada MTÜ kaudu, kes sõlmib lepingu vedajaga ja kehtestab veohinnad. Enam seda ei lubata.

Üks küsimus

  • Kas omavalitsused peaks tulema jäätmeturule?

Agu Remmelg, Ragn-Sellsi ärijuht
Kui omavalitsus hakkab tegelema ettevõtlusega ja üritab samal ajal jäätmemajandust korraldada, siis tulemuseks on see, et puudulik on nii korraldamine kui ka ettevõtlus. Siin on oluline, et iga kingsepp jääks oma liistude juurde: kohalik omavalitsus korraldaks, looks võimalused, reeglid, tingimused ja ettevõtjad konkurentsi korras osutaks teenust. Olmejäätmete turul on kolm suuremat ettevõtet ja selle põhjus peitub eelkõige korraldatud jäätmeveo süsteemis, mis soosib suuremaid ettevõtteid ja on viinud turu konsolideerumisele. Aga konkurents on väga kõva. Kui vaadata korraldatud jäätmeveo hankeid, siis käib seal võitlus hammas hamba vastu, pakutakse üksteise võidu madalamaid hindu ja enam vihasemat konkurentsi kirjeldada ei saakski.

Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea
Kuidas see turg toimib, kui praeguseks on jäänud turule kaks suurt ettevõtet (Ragn-Sells ja EKT – toim)? Enne oli tegijaid 8, 9 või 10. Sisuliselt on tegemist kahe suurega, kes turgu dikteerivad. Meie huvi on tekitada konkurents (omavalitsuse omandis oleva MTÜ kaudu – toim). Elanikule kujuneb hind veohanke ja käitluskoha hanke tulemusel. Selle kahe summa ongi see hind. Meie tahaksime seda, et hanked on eraldi, siis tekiks konkurents prügilate ja vedajate vahel. Kui seda konkurentsi ei teki, ei olegi millestki rääkida.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2014, 20:32
Otsi:

Ava täpsem otsing