Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Investorid karistavad Ida-Euroopa turgusid

01. august 2014, 00:00

Investorid karistavad majandussidemete eest Venemaaga Euroopa Liidu liikmesriike, kes olid kunagi Nõukogude bloki osa. Rolli ei mängi seegi, kas riik tegelikult toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone.

“Globaalsetel investoritel on tunne, et miks jännata Kesk- ja Ida-Euroopaga ning sellega kaasnevate poliitiliste riskidega, kui ka mujal on häid investeerimisvõimalusi,” ütles investeerimisfirma Brown Brothers Harriman valuutastrateeg Ilan Solot Bloombergile.

Rubla järel on suurimad kaotajad arenevatel turgudel Ida-Euroopa valuutad – õnnetut edetabelit juhivad Ungari forint ja Rumeenia leu. Bulgaaria, Tšehhi ja Ungari aktsiaturud on sel kuul koos ­Venemaaga olnud maailma kümne suurima langeja seas.

Üheteistkümnest Euroopa Liidu riigist, kes kuulusid kunagi Nõukogude Liidu blokki, on ­Putini tegevuse ja Krimmi annekteerimise hukka mõistnud kümme. Need riigid kõnnivad libedal jääl, sidudes ennast poliitiliselt Euroopaga, samas hoides tugevaid majanduslikke sidemeid Venemaaga.

Põhjused võivad olla ka mujal. SEB varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul ei mängi sanktsioonid suurt rolli Ida-Euroopa majanduste käekäigus. “Dollari suhtes on senised liikumised olnud seotud pigem dollari tugevnemisega,” ütles Võrklaev.

Tema sõnul on Ukraina kriis ja Venemaa sanktsioonid vähendanud Ida-Euroopa majanduste kasvuootusi, kuid kaubandussidemed ­Venemaaga ei ole selles piirkonnas enam nii olulised kui paarkümmend aastat tagasi.

Suurem negatiivne mõju võib Võrklaeva väitel tuleneda hoopis USA keskpanga intressimäärade tõusust. “Sellisel juhul kaotavad atraktiivsust ka Ida-Euroopa valuutad,” ütles Võrklaev.

Ukraina kriis on tekitanud olukorra, kus Ida-Euroopa riigid jäävad teistest arenevatest riikidest tempolt maha.

Samal ajal kui arenevate turgude indeks MSCI tõusis eelmisel nädalal 18 kuu kõrgeimale tasemele, on Ungari, Poola, Tšehhi ja Rumeenia aktsia­turgude koguväärtus sel kuul vähenenud 7,5 miljardi dollari võrra.

Aasia valuutad, sealhulgas Indoneesia ruupia ja Tai baht, on dollari suhtes tugevnenud. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid näitavad aga vastupidist trendi – leu, forint, Poola zlott, Tšehhi kroon ja Bulgaaria leev on kõik dollari suhtes nõrgenenud rohkem kui 2 protsenti. Samuti on valuutad nõrgenenud euro suhtes.

Tšehhi majandusministeerium usub siiski, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid ei avalda nende majandusele väga suurt mõju.

Samuti on dollari suhtes langenud Horvaatia kuna, ligi 3 protsenti, ning on nõrgenenud ka ­euro suhtes.

Ungari forint on dollari suhtes aasta algusest nõrgenenud juba 6,9 protsenti. Sellega ollakse näitajalt maailmas Venemaa, Argentina ja Tšiili järel neljandal kohal. Kohaliku keskpanga prognoosi järgi aeglustub Ungari majanduskasv järgmisel aastal 0,4 protsenti.

“Piirkonna majanduste aeglustumine jätkub seni, kuni kestab Ukraina-Venemaa konflikt,” ütles KBC Groep NV Ungari allüksuse ökonomist David Nemeth.

Poola statistikaameti andmetel on eksport ­Venemaale selle aasta esimese viie kuuga vähenenud 5,7 protsenti, kui võrrelda aastataguse seisuga.

Aeglustumine ka Poolas. Keskpanga prognoosi järgi on Poola teise kvartali majanduskasv 0,4 protsenti väiksem kui esimeses kvartalis. Poola rahandusministri Mateusz Szczureki sõnul on aeglustumine osaliselt tingitud ekspordi vähenemisest Ukrainasse ja  Venemaale.

Poola ja Leedu on väärtused majanduslikust edust ettepoole seadnud. “Vaatamata sellele, et Venemaa-vastased sanktsioonid mõjutavad Poola majandust negatiivselt juba praegu, on Poola järjest karmimate sanktsioonide poolt,” ütles poliitiliste riskidega tegeleva ettevõtte Eurasia Group analüütik Tsveta Petrova.

Petrova lisas, et Poola kui Euroopa Liidu suurim liikmesriik Ida-Euroopas on võtnud mõningase vastutuse. “Poola astus võrreldes teistega ­Venemaa isoleerimisel sammu kaugemale, kui  võttis Venemaad kui otsest julgeolekuohtu.”

Bloombergi andmetel on Venemaa Leedu suurim kaubanduspartner, aga see pole takistanud Leedu presidenti Dalia Grybauskaitet Krimmi annekteerimise kohta teravaid väljaütlemisi tegemast. Tema sõnavõtud näitavad, miks on Ida-­Euroopa riigid valmis majandusedu ohverdama. “Venemaa üritab taastada teise maailma­sõja järgseid riigipiire Euroopas,” ütles Grybauskaite veebruaris. “Peale Ukrainat tuleb Moldova, ja peale Moldovat tulevad teised.”

Venemaa aga võib Ida-Euroopa riikide gaasisõltuvust ära kasutada.

Ettevõtte International Market Analysis analüütikult Ariel Cohenilt pärinevate andmete järgi impordivad Poola, Tšehhi ja Ungari umbes 70 protsenti oma maagaasist just Venemaalt. Bulgaaria ja Slovakkia import on Vene gaasist pea­aegu täielikult sõltuv.

“Ma ei imesta, kui Venemaa santsioonidele samaga vastab,” ütles Cohen, viidates Ida-Euroopa gaasisõltuvusele.

  • Bulgaaria seisab teistest eraldi

Euroopa Liidu suursaadikud jõudsid kokkuleppele uutes sanktsioonides Venemaa survestamiseks. Muu hulgas piiratakse Venemaa suurimate pankade juurdepääsu Euroopa Liidu kapitaliturgudele. Otsustati piirangud kehtestada kaitsetööstusele, kahesuguse kasutusega kaubale ja tundlikele tehnoloogiatele, sh energiasektoris. Vahetult enne ELi sanktsioone kehtestas täiendavaid piiranguid ka USA.

Endised nõukogude riigid, kes on praegused Euroopa Liidu liikmesriigid, on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia ja Sloveenia. Bulgaaria oli neist ainus, kes Krimmi annekteerimise ajal Venemaa tegevust hukka ei mõistnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. July 2014, 20:47
Otsi:

Ava täpsem otsing