Teeme 7tunnise tööpäeva

Teeme parem kaheksa tunni asemel seitse tundi tööd, aga palgad jätame samaks. Ma mõtlen sellega loomulikult, et kõik töö, mis enne ära tehti, saab ära tehtud ka edaspidi. Kaheksa tunni asemel seitsmega.

Võimas motivaator. Ühe tunni võrra lühem tööpäev on palgatöölisele tohutu motivatsiooniallikas. Aeg on see, millest tänapäeva inimesel kõige rohkem puudu on. Kui tööandja kingib töötajale terve tunni päevast, annab töötaja talle rohkemgi, kui ta selle tunniga töökohal oleks ära teinud.  Inimesed on valmis seitsme tunni jooksul rohkem pingutama, et tund vaba aega juurde saada. Eriti riigisektoris. Erasektoris ollakse tööajaga niikuinii paindlikum ja tulemusele orienteeritum.

Kaardistage kuu aja jooksul kohad, kus sündisid ideed, mida elluviimise vääriliseks pidasite. Võin mürki võtta, et suurem osa neist ei tekkinud töölaua taga arvutiekraani põrnitsedes. Pigem jooksurajal, raamatut lugedes, mõne muu hobiga tegeledes. Hea mõte tuleb ise, teate küll. Siis kui ei pinguta, higi otsa ees. Kergelt selline molutamise tunne peab olema, et midagi välja mõelda. Mõni oskab selle tunde muidugi töölaua taga tekitada. Suur enamik vajab nn rutiinist väljasaamist. Aga idee on ju see, mis raha teenib.

Muidugi leiduks töötajaid, kes selle ühe lisatunni arvel ühtegi ideed ei genereeri, aga juba see on kõva sõna, kui nad oma töö ikkagi ära teevad. Las puhkavad siis selle vabaks saadud tunni! Et head tööd teha, ongi puhata vaja. Las ta veedab selle aja oma perega. Las loeb. Las tal tekib uus hobi. Äkki hakkab sporti tegema. Sellest oleks tööandjal pikaajaline kasu. Aga noh, kui ei hakka, ta on igal juhul õnnelikum. Õnnelik inimene on alati parem töötaja.

Aga õpetajad? Arstid! Ametiasutused. Kogu klienditeenindus. Mina ei näe midagi hirmsat selles, kui pood tund aega varem kinni pannakse ja kingsepa juurde enam kella neljast ei saa. Kui teie saate töölt tund varem minema, siis peavad nemad ka saama. Muidugi, kirurg ei saa operatsiooni kiiremini teha, kui ta seni tegi. Kuid just töö suurt keskendumist nõudva iseloomu tõttu vajab ta lisatundi puhkuseks. Ja miks õpetaja ei saa tundi kiiremini anda? Vaevalt oleks õpilastel midagi pisut enama iseseisva töö vastu, kui tund tibakene lühem oleks.

Last but not least: inimene võib selle tunni kulutada ka tarbimisele. Minu tuttavad kurdavad pidevalt, et pole ­aega poodi minna. Saate aru, raha on, aga kulutada pole ­aega. Nii et teeme normiks seitse tundi kaheksa asemel. Vaat kui see piki­silmi oodatud efektiivsuski servast paistma ei hakka.