Inimlik autorent

Kaks aastat tagasi mõtlesid Autolevi eestvedajad noored ettevõtjad Robert Sarv, Simo Sulev ja Tauri Kärson, et puhuvad autode liigpopulatsiooni vähendamisele hoo sisse. Nimelt on noormehed kantud ideest vähendada autostumist ning propageerida rohelist mõtteviisi. Sündis Autolevi, millega saab ühineda iga autoomanik, kes tahab, et neljarattaline vähem aega jõude seisaks ning iga soovija, kes endale autot osta ei taha või ei jõua, ent rentida küll sooviks.

Autolevi idee tuum on lihtne - autoomanik rendib oma auto veebilehe vahendusel välja. Numbrilises vääringus näeb see välja nii - 75% hinnast teenib inimene, kes oma auto välja rendib, 25% saab vahendaja ehk Autolevi.

Autolevi tegevjuht Tauri Kärsoni sõnul sai ettevõtmine suuresti aluse tänu sõpradele "Alustasime teenuse testimist sõpradega, kellel auto aeg-ajalt seisis. Sealt saime esimese tagasiside ja esimesed ideed arendusteks. Edasi on ettevõtmine kasvanud ja lumepallina veerema läinud. Tänasel päeval on autoomanikud juba üsna aktiivsed autosid lisama," rääkis ta ja lisas, et praegu on autolevil üle tuhande kasutaja.

Autolevi kodulehel on üleval pildid rendile antavatest autodest ning hind kas üheks tunniks, päevaks, nädakaks või kuuks. Praegu on süsteemis 77 autot ning paaripäevase vaatlemise tulemusena võib öelda, et autosid tuleb tasapisi, ent kindlalt juurde. Kärsoni sõnul on päevas on keskmiselt 10-15 broneeringut, parematel päevadel ka üle 25.

Autolevi valikus leiab autosid igas kujus ja suuruses. On nii suuremaid autosid, mis autorendifirmade sõnul on just eestlaste seas väga populaarsed, ent on ka väiksemat sorti sõidukeid, näiteks Toyota Aygo või Toyota Yaris. Silma hakkavad ka valiku kaks kõige punasemat ja vanemat autot - 1985. aastast pärit AZLK 2140, mille rentimine maksab muuhulgas 20 eurot päevas. Need, kes tahavad verekarva retrosõidukiga kimada aga kuu aega, peavad kukrut kergendama 300 euro võrra. Teine "vanur" on 1970. aasta Volkswagen New Beetle 1500, mille rentimine üheks päevaks maksab 65 eurot.

Autolevi võtab vastu kõik sõidukid, mis on registreeritud Eestis ning omavad kehtivat ülevaatust ja liikluslindlustuspoliisi. Rendihinna määrab iga autoomanik ise, tõsi, ettevõte annab ka mõningaid soovitusi, millest hinna määramisel lähtuda.

Peaasjalikult on kõik neljarattalised saadaval Tallinnas ja Tartus, ent üks auto pesitseb ka Põlvas ning paar tükki Haapsaluski. See annab ettevõtmisele omamoodi huvitava lisavärvingu - Autolevi jõuab ka sinna, kus autode rendiettevõtted ei tegutse.

Kärsoni sõnul on  põhjuseks, miks praegu enamik autosid on Tallinnast või Tartust tõenäoliselt see, et Autolevi meeskonna tutvusringkonnas on kõige rohkem just Tallinnas ja Tartus elavaid ja töötavaid inimesi. Samuti on tema sõnul Tallinn Eesti majanduselu keskus ning suurem osa Eesti elanikkonnast paikneb Tartus ja Tallinnas.

"Esimesed teenuse testimised on tehtud just sõprade kaasabil ning sealt on sõna edasi levinud. Siiani on olnud meile oluliseks ka kriitilise massi kasutajate kaasamine olenemata nende asukohast," selgitas ta.

Siit edasi on Autolevi plaan laieneda igasse Eestimaa nurka. "See on tõesti üks meie peamistest visioonidest, et meie kaudu oleks inimestel võimalik leida auto mudelist A kuni Z-ini välja, kogu Eestis," ütles ta.

Lisaks soovivad noored ettevõtjad, et Eesti inimestel ja ka naaberrahvastel oleks tulevikus võimalik võrgustiku abil mugavalt riigist riiki liikudes autot laenutada.  "Näiteks Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis täpselt samadel alustel, nagu me juba täna seda Eestis võimaldame," ütles Kärson. 

Autolevi turundab ennast praegu peamiselt sotsiaalmeedia kaudu. "Oleme praegu hoidnud turunduses konservatiivset joont," tõdes Kärson.

Eestlaste autorendiharjumused aastate lõikes eriti ei muutu - tahetakse suurt autot ning eelistatakse kindlat marki ja mudelit. OÜ Autorent esindaja Andres Tuuksam selgitas, et suvel renditakse rohkem autosid, talvel vähem. "Talvel renditakse pigem ühe päeva kaupa, suvel pikemateks perioodideks," ütles ta.

Eestlaste puhul võib märgata, et renditakse suuremaid autosid, turistid seevastu eelistavad uut ja reeglina väiksemat autot. "Kusjuures suurte autode rentimise kohta võib öelda, et need lähevad peale reeglina neile, kes käivad Soomes tööl ning tulevad nädalavahetuseks Eestisse," rääkis ta.

Kui üldiselt rikkamate ja tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste autoeelistused väga ei erinegi, siis elustiili poolest oskab Tuuksam iseäralikke jooni välja tuua küll. Nii ütles ta, et näiteks boheemlasliku elustiiliga inimesed eelistavad neid autosid rentida, mida rahakott kannatab ning mis parajasti saadaval on. "Kui ikka võtmest käima läheb, siis sobib," naljatles Tuuksam.

Hansarendi juhatuse liige Argo Rebane lausus, et nende praktikast võib eestlaste autorentimise harjumuste kohta öelda, et eelistatakse kindlat marki ning mudelit. Ta rääkis, et aeg-ajalt peab inimestele taaskord selgitama, et rendifirmast saab rentida sobivasse autogruppi kuuluvat autot. "Päris mitmed inimesed on tulnud ja öelnud, et me tulime just teie juurde, kuna teil on see kindel auto olemas, mida me soovime," tõi ta näite ja lisas, et rentija saab siiski valida, missugusesse autogruppi kuuluvat autot ta saada soovib, mitte konkreetset mudelit.

Inimeselt inimesele autosid vahendav ettevõte Autolevi on mõlemale rendifirma esindajale aga tundmatu. Tuuksam küll nendib, et ta on hiljuti ettevõttes midagi kuulnud, kuid pole nende tegemistesse süvenenud.

"Võib öelda, et konkurents autorenditurul on tihe. Suvel konkurents nii väga ei morjenda, kuna kõigil rendifirmadel on suvel autod sõidus, seevastu talvisel perioodil võib väiksematel ettevõtetel raskeks minna. Me ise oleme talveperioodid õnneks ilusti üle elanud," kommenteeris ta turuolukorda üldiselt. 

Ka Rebane tõdes, et Autolevi tegevus on temale täpsemalt teadmata. Ta pani siiski inimestele südamele, et kui otsustatakse auto rentida, siis peaks kindlasti tähele panema ka seda, missugused on firma võimalused siis, kui autoga midagi juhtub. "Kas ettevõte saab saata uue auto ning kui kiiresti see toimub," täpsustas ta.

Sel kevadel korraldas Autolevi OÜ küsitluse Eesti autoomanike seas. Küsitlusele vastas kokku 600 autoomanikku.

52% küsitletutest laenaksid oma auto välja, kui teaksid veidi inimese tausta, kes seda laenab25% vastanutest ei osanud oma seisukohta öelda23% arvasid, et nad ei laenaks oma autot välja82% vastanutest oli keegi teine nende autoga sõitnud nii, et autoomanik ise ei viibinud autos ehk siis sisuliselt tegemist ka auto laenamisega kellelegi teisele

Allikas: Autolevi OÜ