Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskpangad astuvad eri teed

04. august 2014, 00:00

Kui USA majandus kosub ja keskpank võtab vaikselt stiimulit vähemaks, siis euroalal jätkab keskpank alles majanduse toestamist. Kahe keskpanga erinevast kursist võib lõpuks saada murdepunkt, mis eurol nõrgeneda laseb.

See tooks leevendust eksportijaile ja aitaks tõrjuda majandust närvutavat ja võlakoormat raskemaks tegevat deflatsiooniriski.

Esimest korda tänavu veebruarist vajus euro kurss 18. juulil USA dollari suhtes läbi 1,35 dollari taseme (puutudes 1,3367 dollari taset) ning on sealt edasi jäänud 1,3427 dollari lähistele.

Vaid paar päeva varem oli Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi jälle välja öelnud, et tugev euro ei aita Euroopa majanduskasvul toibuda.

Euro nõrgenemise dollari suhtes tõi eelkõige USA keskpanga juhi Janet Yelleni vihje, et USA intressimäärad võivad tõusma hakata arvatust kiiremini. Euroopa Keskpanga enda juunis avalikustatud meetmed selleks, et raha odavamaks teha ja rahapakkumist majanduses suurendada, ­eurot algselt ei morjendanud. Investorite huvi Euroopa kõrgema tootlusega varade vastu hoidis ka ­euro tugeva.

USA keskpangal kiiret ei ole. Reedel avaldatud USA tööturu andmed näitasid, et Yellenil on intresside tõstmisega siiski aega. Tööturg jätkab kindlat  taastumist – kuus kuud järjest on lisandunud uute töökohtade arv ületanud 200 000 piiri, kuid palgasurvet veel pole. Nii nihkusid ootused, millal USA keskpank 2008. aasta detsembrist nulli lähedal püsinud baasintressimäära tõstma hakkab, veidi kaugemele – tuleva aasta keskpaika.

Ent ka USA keskpangast kostab juba hääli, et liiga kaua ei või raha nii odavaks jääda – tekib uute mullistuste risk.

Citigroupi valuutastrateeg Steven Englander prognoosib, et nüüd, kus 1,35 dollari barjäär on murtud, liigub euro 1,30 dollari taseme poole. Ka riskifondide panused näitavad, et rohkem usutakse euro nõrgenemist. Sellele aitavad kaasa märgid investorite huvi vähenemisest Euroopa võlakirjade vastu, kus tootlused on Euroopa Keskpanga tugimeetmete mõjul rekordmadalale langenud. Esimest korda 2007. aastast pakuvad USA võlakirjad euroala riikidest jälle suuremat tootlust, märkis agentuur Bloomberg.

Investorite usalduse euroala vastu taastas ­Mario Draghi kinnitus kaks aastat tagasi, et Euroopa Keskpank teeb euro kaitseks kõik, mis vaja. “Ja uskuge, sellest piisab,” lisas Draghi veel otsa.

Turud uskusid meeleldi ja on tootluse jahil taas raha laenanud nii Kreekale, Iirimaale kui ka Portugalile, mis on saanud IMFi ja ELi käenduse alt välja ja kapitaliturgudele tagasi.

Usk ja päriselu. Itaalia ja Hispaania, mille intressimäärad kõrgusid kaks aastat tagasi taluvuse piiril, said juulis laenu nii odava hinnaga, millele Bloombergi ajaloolises statistikas võrdset ei ole.

Ja seda hoolimata Itaalia ikka alles kasvavast võla­koormast, mis osakaaluna SKPsse jääb euro­alal alla vaid Kreekale, ja Hispaania jätkuvalt väga kõrgest tööpuudusest.

Rekordiliselt odavalt sai laenu isegi Prantsusmaa, mis euroalal kõige vaevalisemalt reformide vajadust möönab.  Itaalia peaministri  ja Saksa keskpanga juhi vahel vallandunud sõnasõjas soovitas viimane paigaltammuva majandusega riigi juhil reformide kuulutamise vahel mõne ka ellu viia.

Laenukulud on all, sest Euroopa Keskpangalt loodetakse veel majandust ergutavaid meetmeid, sealhulgas sarnaseid võlakirjaoste, nagu tehti USAs, mis oma programmi oktoobriks lõpetada loodab. Ka IMF soovitab Draghil stiimulit lisada.

Eurostati värskel esialgsel hinnangul aeglustus euroala inflatsioon juuni 0,5 protsendilt juulis 0,4%-le, ehk sügavamale deflatsiooniohu tsooni. See on madalaim näit 2009. aasta oktoobrist, mis oli sügav kriisiaasta. Alla 1%, mis on poole väiksem euroalal optimaalseks hinnatud 2% piirist, on inflatsioon olnud 10 kuud järjest.

Ülimadal inflatsioon/deflatsioon võib lõpuks küsimärgi alla seada nii mõnegi euroala riigi makse­võime, kuna võlgade vähendamine on sellistes oludes vaevalisem. Euroala majandusele pole keskpanga stiimulid kiiremat hoogu sisse saanud ning laenud ettevõtlusele ja majapidmistele on kahanenud 26 kuud järjest.

Mario Draghi ei väsi kordamast, et keskpank saab vaid aega võita. Erilisi illusioone valitsuste reformitahtest tal aga ei ole. Juuli alguses Londonis peetud ettekandes tuli Draghi välja välja ettepanekuga karmistada ja tõhustada euroalal kontrolli ka struktuursete reformide elluviimise üle, lisaks eelarvedistsipliini jälgimisele.

“Sest struktuurireformide tulemus – kõrge tootlikkuse tase ja konkurentsivõime – ei ole vaid konkreetse riigi huvides. See on rahaliidu kui terviku huvides,” ütles Draghi.

Uus ärevus. Läinud nädalal läbis turge jälle ärevusvärin. Argentina ei suutnud võlakohustusi täita ning meeleolusid hakkas mõjutama ka Ukraina kriis. Mitmed Euroopa firmad, nagu Adidas ja ­Siemens, hoiatasid Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide negtiivse mõju eest. Ärevust lisas kauplemise peatamine riigi abi vajava Portugali suurpanga Banco Espirito Santo SA aktsiatega.

Sel neljapäeval on Euroopa Keskpangas intressi­nõupidamine, kuid muutusi ei oodata. Pigem laseb pank oma juunikuistel otsustel mõjuda, likviidsuslaene saavad pangad keskpangast alles septembris ja detsembris.

Mario Draghi on samas pidevalt korranud, et Euroopa Keskpanga võimalused majanduse toestamiseks pole praegusega veel ammendunud. Intressimäärade tõusu ei prognoosi Morgan Stanley euroalal enne 2016. aasta lõppu.

 

Tasub teada

  • Mõõnarekordite kuu juuli

10aastase tähtajaga riigivõlakirjade madalaim tootlus % ja riigi võlakoormus %na SKPst 2014 I kv
Saksamaa 1,109 77,3
Prantsusmaa 1,53 96,6
Itaalia 2,626 135,6
(madalaim näit Bloombergi statistika algusest 1993. a)
Hispaania 2,2524 96,8
(võrdluseks oli tootlus Draghi 2012. aasta kõnele eelnenud päeval 7,751%)
Kreeka 5,59 174,1
(märtsis 2012 oli tootlus 44,21%)

Allikas: Bloomberg

Euroopa
IMF prognoosib tänavu 1,1% SKP kasvu.
Töötuse määr juulis 11,5%, alanemas enamikus kriisi­riikides.
Inflatsioon juulis 0,4%, alla 1% taset 10 kuud järjest.

USA
IMF kärpis SKP prognoosi I kv üllatava languse järel 1,7%-le, kuid teises kvartalis kasvas SKP juba 4%.
Töötuse määr juulis 6,2%.
Inflatsioon juunis 1,6%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. August 2014, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing