Odavad Saksa aktsiad muutunud kallimaks

Saksa majanduse tänavust oodatavat 2% kasvutempot saab heaks näitajaks pidada vaid ­Euroopa üldise majandusliku jahenemise kontekstis. Samal ajal liigub sarnaselt teiste maailma börsidega tõusvas joones Saksa börsiindeks DAX, mis saavutas 3. juulil oma kõigi aegade tipptaseme 10029,43 punkti. See teeb aastaseks tõusuks üle 20% ja ületab pea kolmekordselt 2009. aasta märtsikuist taset.

Indeks hakkas aga langema kohe pärast seda, kui Saksamaa statistikaamet teatas juuli alguses oodatust väiksemast tööstustoodangust ja tehaste tellimuste vähenemisest. Järsu kukkumise tegi indeks ka eelmise nädala lõpus.

Kuusiku aktsiad kallinenud. Möödunud sügisel kirjutas Äripäev kuuest Saksa 30pealisse DAXi börsiindeksisse kuuluvast aktsiast, mis olid silmapaistvalt odavad ehk mille P/E suhe jäi alla 10. Nüüd on see näitaja kahe aktsia puhul tõusnud kõrgemale ja ülejäänute omad kerkinud kümne lähedale.

Toona soovitasid analüütikud müüa väetisetootja K+S aktsiat ja langusruumi nähti ka autotootja Daimler aktsiale. Lufthansa, Volkswageni, Allianz SE ja Münchener Rücki aktsiate suhtes olid analüütikute väljavaated positiivsed.

Juuli ­alguses sai tõdeda, et alates möödunud sügisest oli kõikide vaatluse all olnud ettevõtete aktsia hind tõusnud. Kuu lõpp viis aga nii mõnegi populaarse aktsia aastase tootluse miinusesse.

Väetisetootja olukord veelgi halvem. Nüüd on väetisetootja K+S aktsia ainus, mis on aastaga head tõusu näidanud. Nimelt on hind tõusnud möödunud suvest koguni 19,89%. Siiani peamiselt potase tootmisele keskendunud ette­võte teatas tänavu juuli alguses, et alustab Kanadas 4 miljardi dollari eest kaevanduse arendamist, millest saab firma ajaloo suurim investeering. E­ttevõtte juht Norbert Steiner märkis, et firma soolaüksuse kasum kavatsetakse 2020. aastaks kahekordistada 250 miljonile eurole. ­Lisaks kavatsetakse kasvatada kõrgema kasumi­marginaaliga väetiste müüki.

Tänavu aga kärpis K+S aastaseid dividende 82% võrra ja müüs mullu detsembris 1 miljardi euro eest võlakirju, et rahastada oma kaevandusi. Mõni investor teatas pärast seda, kui sektori kartell lagunes ja potase hinnad kukkusid ühe päeva jooksul 24%, et kaevandamisprojekt tuleks katkestada. Ka praegu ei näe Bloombergi valitud analüütikud firma aktsiale märgatavat hinna­tõusu.

Indeksit veavad ikka autotootjad. Välisanalüütikute sõnul veavad DAX-indeksit endiselt autotootjad, kellele prognoositakse säravat tulevikku. Nii BMW kui ka Volkswagen on viimased viis aastat olnud DAXi viie parima seas. Indeksi kõige paremate tulemustega ettevõte Continental valmistab aga autotööstusele erinevaid osasid.

Volkswagen teatas hiljuti, et investeerib 2 miljardit eurot kahe uue tehase ehitusse Hiinas. Ettevõtte juht Martin Winterkorni sõnul on Hiinast saanud firmale suurim ja kõige olulisem turg ning sealse nõudluse rahuldamiseks tuleb ka investeeringuid teha. Lisaks on Volkswagenil plaan võtta 2018. aastaks üle seni Toyota Motorile kuulunud maailma suurima autotootja tiitel. Need ambitsioonid peavad aga veidi ootama, sest viimases kvartaliaruandes teatas Winterkorn, et kavatseb rõhuda hoopis kasumlikkuse kasvatamisele. Aktsia brutodividenditootlus on 2,35% ja omakapitali tootlus vaid 11,43%.

Kuuest valitud aktsiast tasub endiselt vältida väetisetootja K+S oma, mida soovitab müüa ülekaalukalt kõige rohkem analüütikuid ehk 37,8%. Samas tuleb märkida, et ettevõtte väljavaated on poole aastaga veidi paranenud ning aktsia hind tõusnud.

Ligi viiendik analüütikutest on müügisoovituse andnud ka kindlustusseltsile Münchener Rückversicherungs AG, mille omakapitali tootlus on praegu 11,8% ja dividenditootlus 4,5%. Kuigi autotooja Daimleri aktsia hind on aastaga tõusnud 16,34%, näevad analüütikud sellegi aktsia puhul tõusuruumi. Firma omakapitali tootlus on 15,59% ja dividenditootlus 1,12%.

Majanduse jahenemine teeb muret. Saksa ette­võtetele avaldab mõju asjaolu, et Euroopa senise majandusveduri hoog raugeb. Juuli alguses nii tehaste tellimuste vähenemise kui ka oodatust nõrgema tööstustoodanguga üllatanud Saksamaa maikuu eksport ja import kukkusid analüütikute ootustest oluliselt rohkem.

Riikliku statistikaameti andmetel vähenes hooajaliselt korrigeeritud eksport mais 1,1 protsenti, samal ajal kui import vähenes 3,4 protsenti, mis on kõige järsem igakuine langus alates 2012. aasta novembrist. Reutersi küsitletud majandusteadlased ootasid keskmiselt ekspordi languseks 0,3% ja impordi kasvuks 0,5%.

Sarnaselt mullusega on ka tänavu Saksamaa eksport nõrgaks jäänud, vähenedes kolmel kuul viiest, pärssides nõnda majanduskasvu ja suurendades riigi sõltuvust impordist.