Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börs, mis hüüdis hunti
Maailma üks mõjukamaid majanduslehti The Wall Street Journal võrdleb aktsiaturge muinasjutust tuntud poisiga, kes hüüdis hunti.
Pea iga kord, kui turud veidi langevad, arutlevad vaatlejad võimaliku suurema kukkumise üle. USA väljaande teatel on aga paari aasta jooksul iga säärane ohumärk osutunud valehäireks.
MKM Partnersi analüütiku Jonathan Krinsky hinnangul kuuleb iga kord, kui volatiilsus suureneb, turul hüüdeid: „Hunt on siin!“.
„Kuigi keegi ei tea täpselt, kas hunt ka tegelikult tuleb, on märke, et võib-olla nüüd, üle pika aja, on ta lähedal,“ tunnistas ta. USA peamine aktsiaindeks Standard & Poor's 500 kukkus läinud nädalal 2,7%.
See on suurim nädalasisene kukkumine kahe aasta jooksul, ja see paiskas indeksi kahe kuu madalaimale tasemele. Selle nädala alguses on märgata küll teatud määral taastumist, ent indeks jääb siiski 2,5% alla oma läinud kuu tippmargile.
Ehkki ühe ettevaatlikuma Wall Streeti kommentaatorina on Krinsky tänavu mitmel korral varemgi aktsiatele tagasilööki ennustanud, pole S&P 500 indeks näinud 10% korrektsiooni alates 2011. aasta teisest poolest.
Nüüd on tema sõnul põhiküsimus, kas turg suudab näidata esmaspäeval nähtud vastupidavust ja püüda uut tippu. Kui see nii peaks minema, siis oleks tõendatud, et müügisurve on vähenenud ja turul kõlanud järjekordne valehäire.
Kui uut tippu ei tule, on tema hinnangul turul oodata suuri muutusi. „Hunt võib olla viimaks tulemas.“
Teised analüütikud selles nii kindlad pole. Teiste seas säilitas Šveitsi panga Credit Suisse aktsiate strateeg Andrew Garthwaite S&P 500 tänavuse aastalõpu hinnasihi 2020 punktile, mis on praegusest tasemest 4% jagu kõrgem.
Tema prognoose toetavad muu hulgas kombinatsioon Föderaalreservi lõdvast rahapoliitikast, ettevõtete aktiivne aktsiate tagasiostmine ja majandustulemuste ülespoole revideerimine.
„Pulliturud ei sure vanadusse,“ märkis Garthwaite. „Taolised stabiilsed kasvuperioodid kipuvad lõppema kas majanduslanguse (nagu juhtus augustis 1990), võlakriisi (oktoober 2007) või suurte ülehindamiste tõttu nagu juhtus 1987.aasta augustis ja 2000. aasta märtsis.“
Ükski neist sündmustest ei paista tema hinnangul möödapääsmatu riskina. Ehk teisisõnu, praegugi võib tegu olla valehirmuga ning see, kas hunt ka tegelikult ukse taga oli, peaks selguma lähipäevil.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.