Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjatel taskus kriisiplaan
Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju sunnib Eesti ettevõtjaid töötama välja kriisiplaane ja olema valmis operatiivreageerimiseks.
Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi kirjutas hiljuti Äripäeva arvamusartiklis, et kuigi Sillamäe sadama ettevõteteni sanktsioonide mõju veel ulatunud ei ole, on ettevõte juba teinud plaane puhuks, kui kriis peaks laiemad mõõtmed võtma. Muuhulgas kirjutas Vähi, et plaan näeb ette kolme tegevusliini: investeeringute jätkamine ainult 90% valmidusega veel lõpetamisel olevatesse projektidesse; tootmisväliste kulutuste, nagu sponsorlus ja heategevus järsk piiramine; tööjõu inventuur ja ettevalmistus ulatuslikeks koondamisteks, kui olukord seda tingib.
Ettevaatlikud investeeringud. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse esimees ja tegevjuht Teet Kuusmik rääkis, et ettevõtted, kes on investeeringud teinud ning praegu tegutsevad, sanktsioonid väga ei mõjuta.
"Mis puudutab tootmisettevõtteid, kes on sel aastal planeerinud investeeringuid alustada, siis on näha, et pigem ollakse ettevaatlikud ja kes ei ole veel investeerimistegevusega alustanud, lükkab seda aega edasi," selgitas Kuusmik ja lisas, et praegu käib pigem üldise pildi jälgimine ning olukorraga tutvumine. Ta nentis, et kui rääkida ajalises plaanis, siis edasi on lükatud investeeringud, mis oleksid pidanud algama kevade lõpus või suve alguses.
Kuusmik aga praegust kindlat tegevusplaani või pigem kriisiplaani tutvustada ei julge. Nimelt on Eestimaa kuum suvi jõudnud ka ettevõtjateni, kes on valdavalt puhkusel ning alles tööle naasmas. "Paari-kolme nädala pärast oskame ehk rohkem öelda," ütles Kuusmik.
Uued stateegiad. Kuusmiku sõnul tegeleb ettevõte praegu aktiivselt stateegiate läbiarutamisega. "Oleme mõelnud nende logistikaettevõtete peale, kes Venemaa keskuste suuri kaubanduskeskuseid kaupadega varustavad. Mõned teed on muutunud läbipääsmatuks ning praegu tegelemegi nende ettevõtetega," selgitas Kuusmik. Nimelt otsivad tema sõnul just logistikaettevõtted endale nii-öelda uusi radasid, mida mööda tegutseda.
Hoolimata muutunud olukorrast ütles Kuusmik, et murenoote praegusest olukorrast veel otsida ei tasu. "Mõned projektid on küll edasi lükkunud ja me kaardistame olukorda. Tekkida võivad uued võimalused," nägi ta olukorda pigem helgemast küljest.
Venemaal ehitusega tegeleva MSI Grupi juht Mati Ivask ütles, et kuigi juba kevadel oldi sanktsioonide osas kõigega arvestanud, ka halvimate variantidega, siis olukorra muutudes on pidanud ettevõte tegema veelgi ümberkorraldusi. "Meil on kriisiplaan paigas. Kindlasti ei saa me jätkata samal kursil, sest olukord on muutunud. Venemaal ei ole meil järgmiseks aastaks näha ehitustegevust ega lepinguid," sõnas Ivask. Ta lükkas ümber väite, et ehitustegevus lõpetatakse täiesti ära, ettevõttel pole lihtsalt uusi lepinguid. "Vähempakkumistel ei ole me suutnud konkureerida kohalike firmadega," selgitas ta. Ivask lisas, et Venemaal tegevuse kokkutõmbamine ning riskide maandamine on ratsionaalne tegevus ning seda näeb ette ka kriisiplaan.
Mis puutub aga tootmistegevusse, siis ollakse Ivaski sõnul jätkuvalt tegevad Peterburi turul. "Eks me arvestame kõiki võimalikke tagajärgi. Kuna me oleme seotud otse Peterburi turuga, siis seal pole esialgu tunda mingeid märke," lausus ta ja lisas, et tegutsetakse selles piires, et olla kas "nullis" või väikeses kasumis. Samuti hoiab ettevõte sündmustel kätt pulsil ning teeb vastavad ümberkorraldused.
Täpsemaid kommentaare Ivask abinõude kohta ta andma ei soostunud, kuna tegu on firmasisese poliitikaga.
Operatiivne lähenemine. ASi Tere juhatuse esimees Oliver Kruuda jääb esiti veidi nõutuks, kui temalt pärida selle kohta, missugune võiks Tere kriisiplaan olla. Kruuda ütles, et praegu on hoopis päevakajalisem tegeleda seakatku levikuga ning seda iga hinna eest Eestisse levimast takistada.
Kruuda märkis, et kriisiplaanide tegemine pole tänapäeval otstarbekas ning sellistele küsimustele tuleks läheneda pigem operatiivselt. "Igal juhul on tagurlik keerata selga nii suurele naabrile. Venemaa ei saa ilma Euroopata," märkis ta ja juhtis tähelepanu eeskätt sellele, et sanktsioonidel on sageli bumerangiefekt ning seesugused sanktsioonid mõjutavad tugevasti ka Eesti majandust.
Operatiivsele käitumisele panustab ka Irest Ehituse juht Rein Kiudsoo, kes märkis, et Venemaa turul ollakse seni tegevad, kuni tellijal on "positiivne hoiak" ning senini pole varasemaga võrreldes muutusi toimunud. Kiudsoo märkis, et alternatiivseid tegevusplaane puhuks, kui tellija positiivne meelstatus otsa saab või väheneb, esialgu ettevõte teinud ei ole. Tema sõnul plaanib ettevõte turumuutustele reageerida operatiivselt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.