Miljonivaade põllule

05. august 2014, 08:21

Võin öelda, et tänavu mu silmad oma põldusid vaadates puhkavad, võtab paarkümmend aastat teraviljakasvatusega tegelenud Mihkel Vainula vaevarohke töö ühte lausesse kokku.

Pärnumaal Häädemeeste vallas Kabli külas asuva perefirma OÜ Helgi & Pojad juht Mihkel Vainula on ilmselgelt uhke oma põldude üle. "Ilusa põllu puhul on kohe näha, et sellega on vaeva nähtud," ütleb ta ja lisab, et võhik sellest siiski ilmselt aru ei saa. "Ilus on põld, mida vaadates silm puhkab. Meie põllud on ilusad tänu sellele, et oleme siin ikka kõva kümme aastat asja teadlikult arendanud."

Miljoniline põlluvaade. On palav juulikuu päev. Perefirma teraviljakuivati kõrval asub Mihkli pooleli eramu, mille akendeta esimene korrus pakub jutlejatele meeldivat jahedust. Kui jutujärg põldude iluni on jõudnud, kamandab Mihkel külalise teise korruse müüridelt miljonivaadet nautima. Meie ees on 170hektariline põld, millel kasvab suvinisu Arabella. "See vaade tähendab mulle palju enam kui vaade merele," tunnistab ta. Tema pere elab praegu koos ema ja noorema venna Jaanuse perega otse Liivi lahe kaldal. Uut eramut hakkas Mihkel rajama üle aasta tagasi, kõik ehitustööd teeb ta ise.

Perefirma Helgi & Pojad asutasid 1993. aasta jaanuaris ema Helgi ning tema kolm poega: Mihkel, Meelis ja Jaanus Vainula. Kui alustades oli kolm hektarit maad, siis nüüd on teraviljakasvatusfirma käsutuses Häädemeeste vallas 650 hektarit, millest endale kuulub umbes 200 hektarit. Nisu, hernest, kaera ja mesikat kasvatav Helgi ja Pojad oli tänavuses Gaselli TOPis 590. kohal. Kõik vajalikud põllutööd on seni ära teinud vennad Mihkel ja Jaanus, tänavu kevadest on palgale võetud ka õemees.

Mihkel Vainula sõnul on nii temal kui Jaanusel põllumehe-vibratsioon sees juba lapsepõlvest, kui teraviljahooajal olid põnnid isaga põllul ning isegi magasid kombainikabiinis. "Ja eks ema eeskuju hakkas ka külge, ema töötas omal ajal peaagronoomina," räägib Mihkel. "Niipalju, kui mina ennast mäletan, olen ma kogu aeg tahtnud põllumajanduses töötada. Mina ei ole seda tööd kunagi teinud raha pärast, vaid sellepärast, et see mulle meeldib. Raha teenimine on nagu tänu selle eest, et sul on hästi läinud."

Õppis soomlastelt. Mihkli hinnangul oli kõige raskem osta esimene lääne masin, sest sissemaksuks raha polnud. Vana Belarusi ja kombaini Niva väärtus võrdus ju sisuliselt vanarauahinnaga. "Sellest hetkest alates, kui saime 2005. aastal tänu SAPARDile ja SEB Pangale liisida Sampo teraviljakombaini, muutus meie elu elamisväärseks," meenutab Mihkel. "Enne seda oli ikka niimoodi, et jahvatasid teenusena kellelegi kotitäie teri ära ja said nädalavahetuseks saunaõlled osta."

Tihemetsa sovhoostehnikumi lõpetanud Mihkel on enda sõnul kõige rohkem põllumajandustarkust kogunud Soome kolleegidelt. Firma algusaegadel oli ta viiel-kuuel kevadel nädalate kaupa Soomes ja tegi seal koos kohalikega põllutöid. "Olen soomlastelt saanud sihipärase elukogemuse," seletab ta. "Soomlased on meeletult rahulikud põllu harimisel, nad ei torma. Noh, läks ilm käest ära, nad ei põe seda, nad teavad, et ilma vastu ei saa."

Kui varem kasvatasid vennaksed üpris palju talivilja, siis nüüd on selle osakaalu otsustavalt vähendanud. Sest rannikukliima ei soosi talivilja ettevalmistumist talvekülmadeks. Järjest enam on panustatud hoopis seemnekasvatusele. Tänavu on kaera-, herne- ja nisuseemne all 350 hektarit põldu ehk üle poole haritavast maast.

"Seemet on tulusam kasvatada, ent seemne kasvatamisel on ka risk suurem," nendib Mihkel. "Kui kalli raha eest ostetud seeme ei idane hästi või on muud jamad, läheb kogu saak sügisel söödaviljaks. Seemne- ja söödavilja kokkuostuhinna vahe võib olla isegi kuni 100 eurot tonni kohta." Tänavust viljasaaki hindab Mihkel vahetult enne viljakoristamist üle keskmise heaks.

Tööjaotus paigas. Vahepeal on vend Jaanus lõpetanud katkiste drenaažitorude lappimise kusagil põllul ning naasnud koju. Lahkume Mihkliga tema pooleli eramust ja suundume kilomeetri kaugusel asuvasse rannaäärsesse taluhoovi, et teha vendadest pilti moodsa Claas kombaini taustal.

Jaanus Vainula sõnul on neil tööjaotus rangelt paigas. "Mina külvan ja lõikan. Ma ei jaga traktoreid ja kombaini kellegagi, sest kui nendega vaid mina töötan, on mul ülevaade masinate korrasolekust täielikult olemas," seletab Jaanus. "Mihkel kuivatab, sorteerib ja pakendab teraviljad. Samuti teeb tema kõik olulised plaanid ja otsused. Tema suhtleb edasimüüjate ja kokkuostjatega, et kes mida ja kui palju tahab."

Mihkel soostub venna seletusega ja lisab muiates: "Keegi tähetark ütles meile kunagi, et tähemärgi järgi olen mina organiseerija ja Jaanus on sündinud selles tähemärgis, kes füüsilise töö ära teeb."

Lõpetuseks edastab Mihkel kohaliku külajoodiku kunagi pillatud lause, mis ütleja suust pidi kõlama negatiivsena, aga Mihkel võtab seda kui tunnustust: "Kuradi Vainulad, kunagi ammu tulid siia, asju vaid Moskvitši pagasnikutäis, aga vaata mis neil nüüd on!"

***

Mis on kiire kasvu põhjused?
Aastatel 2010-2012 kasvas OÜ Helgi & Pojad ärikasum 4,62 ja käive 1,81 korda.

1. Turumoonutus. Põllumajanduses ei ole sellist kasvu võimalik turumoonutuseta saavutada. Teravilja hinnaralli viimasel viiel aastal ei ole olnud seotud nõudluse ja pakkumisega maailmaturul. Gaselli TOPi koostamise baasaastal ehk 2010. aastal olid viljahinnad maas - kui koorem rukist läks ära, siis iga koormaga läks 5000 krooni kaasa, iseloomustab Mihkel Vainula tollast olukorda. 2012. aastal tõusid teravilja kokkuostuhinnad kaks korda. Samal aastal andsid nii tali- kui suviviljad Pärnumaal korraliku saagi.
2. Põllutööd õigel ajal. Viljasaagist 75 protsenti sõltub ilmast. Ülejäänu sõltub põllumehest ja selleks tuleb teha külv õigel ajal, väetada korralikult, teha taimekaitse õigel ajal ja korralikult ning koristada vili õigel ajal põllult ära. Mihkel Vainula defineerib tärminit õige aeg sõnadega "esimesel võimalusel". Ei tasu jääda lootma, et äkki tuleb homme parem ilm.
3. Võimas seadmepark. Töökorras ja piisavalt võimas põllumajandustehnika aitab tasakaalustada sõltuvust ilmast. OÜ Helgi & Pojad masinapark on tegelikult võimeline kolm korda suurema põllumaa harimiseks, kui perefirma käsutuses praegu on.


Üks küsimus

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

Mihkel Vainula, OÜ Helgi & Pojad juhatuse esimees:

Teise suus paistab iga pala suurena. Minu jaoks on tegelikult olnud edasiviivaks jõuks positiivne kadedus. Ma kadestan neid, kellel hästi läheb. Kadestan neid mõttega, et miks mul ei võiks sama hästi minna. Näiteks tunnen kadedust, kui näen, et kellelgi on ilus põld või head põllumasinad. Ma kohe tunnen, et, kurat, mul peab ka sama hea masin olema, ja nui neljaks, ma pean saama oma põllud sama ilusaks.


Põllumehe kolm soovitust

1. Mõtle kõik hoolega läbi. Enne kui alustad, mõtle, kas sa plaanitu välja vead. Põllumees on ju tegelikult kaks korda rikas: siis, kui ta alustab, ja siis, kui ta lõpetab. Vahepeal võivad ta taskud olla täiesti tühjad. Sa pead kogu aeg arvestama, et raha teenid ainult siis, kui ilmastik sinu poolt on. Aga kui ilm on sinu vastu, siis sa pead arvestama, kas ja kuidas end välja vedada.

2. Alustuseks teatud tase. Et põllumajandusega pihta hakata, on vaja lisaks suurtele investeeringutele ka maad. Näiteks teravilja ei ole mõtete kasvatada vähemal kui 100 hektaril. Kuna põllumajanduses on hästi palju hooajatöid, siis oleks hea teada, kas ja kust on võimalik palgata hooajaks lisatööjõudu.

3. Ära unusta pere. Ettevõtlusega tegeledes, ka kõige kiiremal ajal, leia kindlasti aega pere jaoks. Põllumees on sada protsenti oma aja peremees, ent kui tööd tahavad tegemist, siis peab need ära tegema. Näiteks koristusajal algab tööpäev kell 6 hommikul ja lõpeb kell 1 või kell 2 öösel. Teraviljakasvatajal kestab see periood poolteist kuni kaks kuud.


Kommentaar

Kalev Pitsal, ASi Baltic Agro müügiesindaja Pärnu- ja Saaremaal:

Baltic Agro ostab OÜlt Helgi & Pojad kogu nende toodangu, nii viljaseemne kui ka söödavilja ja rapsi. Seemet kasvatavad ikka inimesed, kes tahavad panustada seemnekasvatamisse. Helgi & Pojad toodang on kvaliteetne. Üheks eelduseks on kaasaegne masinapark, aga kõige tähtsam on teraviljakasvatamise alased teadmised. Ja inimeste iseloomuomadused ka.
Perefirma juht Mihkel Vainula on oma piirkonnas üks edulisemaid põllumehi. Ta on alati valmis õppima ning kõige uuega kaasa minema. Samas ei hüppa ta mitte kunagi pea ees tundmatusse vette, riskid on ta alati enne läbi mõeldud.


Mis on mis?

OÜ Helgi & Pojad

" Asutatud 28.01.1993.
" Tänavuses Gaselli TOPis 590. kohal (2008. aastal oli 229. kohal).
" Omanikud: 30,02% vanem vend Mihkel Vainula, 29,99% noorem vend Jaanus Vainula, 29,99% ema Helgi Vainula, 10% keskmine vend Meelis Vainula.
" Perefirma tegeleb teravilja- ja hernekasvatusega.
" Põllukultuuride kasvupinnad tänavu (hektarites): teravili 441, hernes 130, mesikas 42, raps 37.
" Seemet (nisu, kaer ja hernes) kasvatatakse tänavu 350 hektaril.
" Kogu toodang müüakse ASile Baltic Agro.
" Haritavat maad kokku 650 hektarit, millest enda omanduses umbes 200 hektarit.
" Töötajaid 3: vennad Mihkel ja Jaanus Vainula ning õemees Urmas Lepp.
" 2013. aastal oli perefirma käive 436 944 eurot ja kasum 101 124 eurot.
" Tehnikasse kokku investeeritud üle 1,3 miljoni euro.
" 1993 - alustades oli maad 3 hektarit ja traktor T-25, sügisel liisiti Belarus.
" 2003 - soetatakse erinevat kasutatud tehnikat, sealhulgas kombain Niva.
" 2003 - liisitakse esimene lääne traktor, Valmet.
" 2005 - SAPARDi toel liisitakse teraviljakombain Sampo 3065.
" 2008 - soetatakse traktor Fent ja kombain John Deere D560.
" 2013 - John Deere asemele ostetakse nüüdisaegseim, lintidega kombain Claas Lexion Terra Trac.


Pane tähele

* Äripäeva gasellirubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro.
* Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.


Loe Äripäevast

Lood gasellettevõtetest
Viimati ilmusid:

* "Rehviäri veereb ludinal" Viljandi firmast OÜst Aalux Trading
* "Äri, mida ei saa katsuda" Tallinna firmast OÜst Donoway Assurance
* "Reisipisik nakatas õpetaja" Võru firmast OÜst Loodusreisid
* "Saarlane Soomes" Saaremaa firmast OÜst Trajali

Gaselliliikumist toetab LHV

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. August 2014, 13:26
Otsi:

Ava täpsem otsing