Tunne võidust rõõmu, aga ole valmis tulemuse tühistamiseks

06. august 2014, 00:00

Palav. aripaev.ee-s loetakse himukalt erinevaid arvamusi tööpäeva lühendamise teemadel, millele vastukaaluks tekib kange tahtmine panna majanduse kasvamiseks ette riigipühade üleviimine nädalavahetustele.

Puhkuselt naasvad juhid hingavalt seevastu sügavalt sisse ja valmistuvad uueks ärihooajaks. Selliseks, mis pakub taas nii jubedust kui ka lahedust. Sest muudatuste hooaeg on ees. Märgid näitavad, et vajadus muutuste järele vaid suureneb.

Üha sarnasemalt peavad käituma alustav idufirma ja turuliider. Mitte miski, mis praegu käivet teeb, ei pruugi seda teha homme. Turg muutub kiiremini kui Tallinna liikluskorraldus. Sa pead investeerima üha suurema osa oma ajast ja rahast uue loomisele, katsetamisse.

See ongi jube ja lahe ühekorraga. Lahe, sest uued tegevused hoiavad vormis ja teevad töö huvitavaks. Jube, sest sa ei tea, kas su katsetus mitte viimaseks ei jää. Sa ei tea, mitmendal kilomeetril sa parasjagu maratonis oled ja ega rajale ootamatult uusi võistlejaid ei lubata, mis teeb spurtimise ajastamise pagana raskeks.

Reeglid sünnivad surnult. Mõni aasta tagasi solaariumitest või fotopoodidest või lennufirmadest või kaubamajadest alanud kiire äri muutus on jõudnud massidesse. Ole sa rehvide ladustamist mitte pakkuv rehvivahetus või ­Coca-Cola, maailma väärtuslikum kaubamärk, millel on vesi ahjus, sest inimesed ei joo enam tumedat suhkruvett. Kõik on kangesti tervislikud. Magusate gaseeritud jookide tarbimine on jäänudki kukkuma. Peab oma äri totaalselt ümber tegema. Loomulikult jäävad nad ikka eelkõige joogitootjaks, aga olgem ausad, mis koka see tervislik vesi enam on.

Nintendo, mille klient ma lapse tõttu isegi olen. Wii, mis näis veel aastagi tagasi edulugu, on nüüd püstihädas, toob järjest kahjumit. Konsooli eeldavate mängude ärimudel ei suuda enam konsoolivabade mobiilimängudega konkureerida.

Või võtame ajalehevaldkonna, kus ma isegi töötan. Aastakümneid töötanud ärimudel, mille järgi tuleb enamik raha sisu tootmiseks sisu kõrvale müüdavast reklaamist, enam ei tööta. Kohane, vaata ringi, tee uusi reegleid ning samme, ja kui need on kokku lepitud, muuda kohe midagi.

Kirjutasime mõni päev tagasi e-sigaretimüüjatest. Mõni aasta said nad olla need uued tulijad, kel läks üsnagi hästi – kohe oli konkurents kohal. Armutu, aus, aga ka ebaaus.

Rääkimata ettevõtlusest, mis sõltub otseselt mõnest maksumuudatustest. Näiteks alkoholi­tootjad, kelle jaoks otsus, et näiteks “lahja õlu” tähendab nüüd midagi muud, on miljonitega mõõdetav.

Sel sügisel on juures veel Venemaa-faktor. ­Viimaste valitsuste tegevust kriitiliselt hinnanud Tiit Vähi avaldas juba oma ettevõtete kriisiplaani Venemaa sanktsioonide mõju pärast. Ülejäänud idanaabriga seotud ettevõtjad jäävad oma sõnades ettevaatlikuks, kuid selge, et kes tööajal kained, need on oma plaanides uue Vene kriisiga ka arvestanud.

Õnneks on meie ettevõtete otsene sõltuvus ­Venemaast väiksem kui näiteks soomlastel. Kujutan ette, mis tunne valitseb praegu Aasia turgudele keskendunud Finnairi peakorteris, kus loetakse uudiseid Venemaa võimalikust otsusest ülelennud keelata.

Rubla nõrkuse tõttu kahaneb vahepeal lootusrikkalt kasvanud Vene turistide arv, hakatakse ära ütlema Vene firmade investeerimisotsuseid Ida-Eestisse. Ning meeldib see meile või ei, üsna tõenäoliselt maetakse kalevi alla ka mõni Lääne investeering Eestisse. “Miks jännata Ida-Euroopaga ning sellega kaasnevate poliitiliste riskidega, kui ka mujal on häid investeerimisvõimalusi,” kostis üks rahasuunaja Londonist. Ega ta eksigi. Nii nagu soomlane, kes kriisi ootuses vähem siia reisib, nagu näitasid eile avaldatud Tallinki juuli reisijateveo tulemused.

Lahe hooaeg on ees. Aga aitab hoiatavatest ­uudistest, mida võiks pikalt tsiteerida. Äkki on  hoopis terendamas midagi ilusat, mis paneb liigutama uue Twitteri imagoga peaministri juhitava valitsuse? Valitsuse, mille meelest on Eesti majandusega kõik okei ja ka Vene kriisi võimalik mõju küündib mõne miljoni euroni.

Suur asi oleks juba seegi, kui mõistetaks, kust tuleb raha. Mõistmine, mis 2009–2010 juba nagu hakkas tekkima, kuid on taas unuma hakanud. Või sunnib Eesti ettevõtteid paremale koostööle välisturgudel? Jube ja lahe hooaeg on ees. Tundke rõõmu igast väiksestki võidust. Aga olge valmis, et kuri kohtunik tulemuse tagantjärele tühistab. Elu on juba selline.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. August 2014, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing