Vennaksed majandavad gaselltalu

06. august 2014, 00:00

“Ma võin öelda, et tänavu mu silmad oma põldusid vaadates puhkavad,” võtab paarkümmend aastat teraviljakasvatusega tegelenud Mihkel Vainula vaevarohke töö ühte lausesse kokku.

Pärnumaal Häädemeeste vallas Kabli külas asuva perefirma OÜ Helgi & Pojad juht Mihkel Vainula on ilmselgelt uhke oma põldude üle. “Ilusa põllu puhul on kohe näha, et selle põlluga on vaeva nähtud,” ütleb ta ja lisab, et võhik sellest siiski ilmselt aru ei saa. “Ilus on põld, mille peale vaadates silm puhkab. Meie põllud on ilusad tänu sellele, et oleme siin ikka kõva kümme aastat asja teadlikult arendanud.”

Põld annab merevaatele silmad ette. On palav juulikuu päev. Perefirma teraviljakuivati kõrval asub Mihkli pooleliolev eramu, mille akendeta esimene korrus pakub jutlejatele meeldivat jahedust. Kui jutujärg põldude iluni on jõudnud, kamandab Mihkel külalise teise korruse müüridelt miljonivaadet nautima. Meie ees on 170hektarine põld, millel kasvab suvinisu Arabella. “See vaade tähendab mulle palju enam kui vaade merele,” tunnistab Vainula. Tema pere elab praegu  koos ema ja noorema venna Jaanuse perega otse Liivi lahe kaldal. Uut eramut hakkas Mihkel rajama üle aasta tagasi, kõik ehitustööd teeb ta ise.

Perefirma Helgi & Pojad asutasid 1993. aasta jaanuaris ema Helgi ning tema kolm poega: Mihkel, Meelis ja Jaanus Vainula. Kui alustades oli kolm hektarit maad, siis nüüd on teraviljakasvatusfirma käsutuses Häädemeeste vallas 650 hektarit, millest endale kuulub umbes 200 hektarit. Nisu, hernest, kaera ja mesikat kasvatav Helgi ja Pojad oli tänavuses Gaselli TOPis 590. kohal. Kõik vajalikud põllutööd on seni ära teinud vennad Mihkel ja Jaanus, tänavu kevadest on palgale võetud ka õemees.

Mihkel Vainula sõnul on nii temal kui ka Jaanusel põllumehe vibratsioon sees juba lapspõlvest, kui teraviljahooajal olid põnnid isaga põllul ning isegi magasid kombaini kabiinis. “Ja eks emapoolne eeskuju hakkas ka külge, ema töötas omal ajal peaagronoomina,” räägib Mihkel. “Nii palju kui mina ennast mäletan, olen ma kogu aeg tahtnud põllumajanduses töötada. Mina ei ole seda tööd kunagi teinud raha pärast, vaid sellepärast, et see töö mulle meeldib. Raha teenimine on nagu tänu selle eest, et sul on hästi läinud.”

Esimene lääne masin. Mihkli hinnangul oli kõige raskem osta esimene lääne masin, sest sissemaksuks raha polnud. Vana Belarusi ja kombaini ­Niva väärtus võrdus ju sisuliselt vanaraua hinnaga. “Sellest hetkest alates, kui saime 2005. aastal tänu SAPARDile ja SEB Pangale liisida Sampo teraviljakombaini, muutus meie elu elamisväärseks,” meenutab Mihkel. “Enne seda oli ikka niimoodi, et jahvatasid teenusena kellelegi kotitäie teri ära ja said nädalavahetuseks saunaõlled osta.”

Tihemetsa sovhoostehnikumi lõpetanud Mihkel on enda sõnul kõige rohkem põllumajandustarkust kogunud Soome kolleegidelt. Firma algusaegadel oli ta viiel-kuuel kevadel nädalate kaupa Soomes ja tegi seal koos kohalikega põllutöid. “Olen soomlastelt saanud sihipärase elukogemuse,” seletab ta. “Soomlased on meeletult rahulikud põllu harimisel, nad ei torma. Noh, läks ilm käest ära, nad ei põe seda, nad teavad, et ilma vastu ei saa.”

Kui varem kasvatasid vennaksed üpris palju talivilja, siis nüüd on selle osakaalu otsustavalt vähendatud. Sest rannikukliima ei soosi talivilja ettevalmistumist talvekülmadeks. Järjest enam on panustatud hoopis seemnekasvatusele. Tänavu on kaera-, herne- ja nisuseemne all 350 hektarit põldu ehk üle poole haritavast maast.

“Seemet on tulusam kasvatada, ent seemne kasvatamisel on ka riskid suuremad,” nendib Mihkel. “Kui kalli raha eest ostetud seeme ei idane hästi või on muud jamad, läheb kogu saak sügisel sööda­viljaks. Seemne- ja söödavilja kokkuostuhinna vahe võib olla isegi kuni 100 eurot tonni kohta.” ­Tänavust viljasaaki hindab Mihkel vahetult enne viljakoristamist üle keskmise heaks.

Vahepeal on vend Jaanus lõpetanud katkiste drenaažitorude lappimise kusagil põllul ning naasnud koju Mihkli pooleliolevast eramust kilomeetri kaugusel asuvasse rannaäärsesse taluhoovi.

Kummalgi vennal oma tööd. Jaanus Vainula sõnul on neil tööjaotus rangelt paigas. “Mina külvan ja lõikan. Ma ei jaga traktoreid ja kombaini kellegagi, sest kui nendega vaid mina töötan, on mul täielik ülevaade masinate korrasolekust,” seletab Jaanus. “Mihkel kuivatab, sorteerib ja pakendab teraviljad. Samuti teeb tema kõik olulised plaanid ja otsused. Tema suhtleb edasimüüjate ja kokkuostjatega, et kes mida ja kui palju tahab.”

Mihkel soostub venna seletusega ja lisab muiates: “Keegi tähetark ütles meile kunagi, et tähemärgi järgi olen mina organiseerija ja Jaanus on sündinud selles tähemärgis, kes füüsilise töö ära teeb.”

Lõpetuseks edastab Mihkel ühe kohaliku külajoodiku kunagi pillatud lause, mis ütleja suust pidi kõlama negatiivsena, aga Mihkel võtab seda kui tunnustust: “Kuradi Vainulad, kunagi ammu tulid siia, asju vaid Moskvitši pagasniku täis, aga vaata, mis neil nüüd on!”

 

Mis on mis

  • OÜ Helgi & Pojad

Asutatud 28.01.1993
Tänavuses Gaselli TOPis 590. kohal (2008. aastal 229. kohal).
Omanikud: 30,02% vanem vend Mihkel Vainula, 29,99% noorem vend Jaanus Vainula, 29,99% ema Helgi Vainula, 10% keskmine vend Meelis Vainula.
tegeleb teravilja- ja hernekasvatusega.
Haritavat maad kokku 650 hektarit, millest enda omanduses umbes 200 hektarit.
Töötajaid 3: vennad Mihkel ja Jaanus Vainula ning õemees Urmas Lepp.
Tehnikasse kokku investeeritud üle 1,3 miljoni euro.

 

Taust

  • Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2010–2012 kasvas OÜ Helgi & Pojad ärikasum 4,62 ja käive 1,81 korda.

1. Turu moonutus. Põllumajanduses ei ole sellist kasvu võimalik turu moonutuseta saavutada. Teravilja hinnaralli viimasel viiel aastal ei ole olnud seotud nõudluse ja pakkumisega maailmaturul. Gaselli TOPi koostamise baasaastal ehk 2010. aastal olid viljahinnad maas – kui koorem rukist läks ära, siis iga koormaga läks 5000 krooni kaasa, iseloomustab Mihkel Vainula tollast olukorda. 2012. aastal tõusid teravilja kokkuostuhinnad kaks korda. Samal aastal andsid nii tali- kui ka suviviljad Pärnumaal korraliku saagi.

2. Põllutööd õigel ajal. Viljasaagist 75 protsenti sõltub ilmast. Ülejäänu sõltub põllumehest ja selleks tuleb külvata ­õigel ajal, väetada korralikult, teha taimekaitse õigel ajal ja korralikult ning koristada vili õigel ajal põllult ära.
Mihkel Vainula defineerib tärminit õige aeg sõnadega “esimesel võimalusel”. Ei tasu jääda lootma, et äkki tuleb homme parem ilm.

3. Võimas seadmepark. Töökorras ja piisavalt võimas põllumajandustehnika aitab tasakaalustada sõltuvust ilmast.
OÜ Helgi & Pojad masinapark on tegelikult võimeline kolm korda suurema põllumaa harimiseks, kui perefirma käsutuses praegu on.

 

Kommentaar

  • Uuendustele aldis põllumees

Kalev Pitsal, ASi Baltic Agro müügiesindaja Pärnu- ja Saaremaal
Baltic Agro ostab OÜ-lt Helgi & Pojad kogu nende toodangu, nii viljaseemne kui ka söödavilja ja rapsi. Seemet kasvatavad ikka inimesed, kes tahavad panustada seemnekasvatamisse. OÜ Helgi & Pojad toodang on kvaliteetne. Üheks eelduseks on kaasaegne masinapark, aga kõige tähtsamad on teadmised teraviljakasvatusest. Ja inimeste iseloomuomadused ka.
Perefirma juht Mihkel Vainula on oma piirkonnas üks edulisemaid põllumehi. Ta on alati valmis õppima ning kõige uuega kaasa minema. Samas ei hüppa ta mitte kunagi pea ees tundmatusse vette, riskid on tal alati enne läbi mõeldud.

 

Üks küsimus

  • Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

Mihkel Vainula, OÜ Helgi & Pojad juhatuse esimees
Teise suus paistab iga pala suurena. Minu jaoks on tegelikult olnud edasiviivaks jõuks positiivne kadedus. Ma kadestan neid, kellel hästi läheb. Kadestan neid mõttega, et miks mul ei võiks sama hästi minna. Näiteks tunnen kadedust, kui näen, et kellelgi on ilus põld või head põllumasinad. Ma kohe tunnen, et, kurat, mul peab ka sama hea masin olema, ja nui neljaks, ma pean saama oma põllud sama ilusaks.

 

 Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriigis kirjutame kiiresti arenevatest väike­firmadest ja nende omanikest.
Äripäeva Gaselli TOP ilmus 20. veebruaril. Lähteandmeteks olid müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010–2012. 2010. aasta käive pidi olema üle 100 € ja 2012. aasta oma alla 13 mln €. TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. August 2014, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing