Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EAS võtab uue suuna

08. august 2014, 00:00

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) värske juht Hanno Tomberg kavatseb edaspidi kitsendada organisatsiooni fookust ja keskenduda kasvuettevõtetele.

Pärast pikka juhtimiskriisi räsida saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) nimetas juuli alguses organisatsiooni uueks juhiks endise ajakirjaniku Hanno Tombergi. Uus juht näeb ­EASil edaspidi suuremat rolli ettevõtete nõustamisel. “Ainult toetustele ei saa lootma jääda,” ütles Tomberg intervjuus.

Mis pani Teid EASi juhi ametipostile kandideerima? Huvi! Huvi nii Eesti majanduse kui ka riigi käekäigu vastu üldisemalt. Minu arvates suudame läbi majanduse luua rikkuse kõikidele Eesti elanikele. Kui meil on tugevad ettevõtted, siis on meil võimalik kiiremini saavutada ka kõrgemat palgataset ja heaolu – tegelikult tagada ka sedasi siin tulevik meie nooremale põlvkonnale.

Millega Te nõukogu ära võlusite? Ma ei tea, mitut kandidaati nõukogu tõsiselt kaalus, aga nõukogu hindas meid proovitöö järgi, mille teemaks oli Eesti ettevõtluse ja EASi tulevik. Ju neile minu töö meeldis.

Milline on Teie nägemus Eesti ettevõtlusest ja EASist? EASi põhieesmärgiks on ikka kohaliku ettevõtluse arendamine ja lisandväärtuse tõstmine – et meie ettevõtete loodav lisandväärtus töötaja kohta järgmise perioodi jooksul oluliselt tõuseks. Lisaks see, et saaksime tööhõivesse tagasi rohkem inimesi, kui me seni oleme suutnud saavutada. 2020. aastaks võiks tööealise elanikkonna hõivatus 76% olla saavutatav. See tähendab, et osa inimesi, kes töötab praegu välismaal, peab Eesti ettevõtete juurde tagasi tulema. Ma leian, et valitsus sammub selles suunas, et tööhõivesse lisanduks uusi töötajaid.

Kuidas need eesmärgid saavutada? Seni on EAS olnud valdavalt toetuste jagaja. Ka järgmisel seitsmel aastal on toetuste jagamine küllaltki suur. Võrdluseks – kui EAS rakendas 2007.–2013. aastani euroraha 784 miljonit eurot, siis uuel perioodil on EASil jagada 566 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid.

Meie eesmärk on EASi suurem fokuseeritus ja suurem ettevõtete oma panus. Järgmise perioodi lõpus vähenevad Euroopa Liidu toetused oluliselt, mis tähendab, et ettevõtted peavad hakkama rohkem omavahenditega toime tulema. EAS hakkab aga rohkem keskenduma nendele ettevõtlusvaldkondadele, mis on tunnistatud nutika spetsialiseerumise harudeks. Eestis on nendeks info ja kommunikatsioonitehnoloogia, meditsiin ja tervishoid ning säästvate materjalide kasutamine.

Milliseid muudatusi kavatsete EASis läbi viia? Üks oluline muudatus on see, et teadusarenduse raha on uuel perioodil läinud haridus- ja teadusministeeriumi kätte. Loodame teha tihedat koostööd ülikoolide ja teadusasutustega, et toetused teeniksid püstitatud eesmärki – et Eestis sünniks rohkem uusi patente, prototüüpe ja lahendusi, mis ka ettevõtlusele kasu annaksid.

Olen palju rääkinud kindlatest prioriteetidest. Põhiprioriteet on siiski kasvuettevõtete toetamine. EASi roll ei oleks stardipakettide jagamine, vaid nende ettevõtete toetamine, kes on juba stardist väljunud – kes on paar aastat töötanud, kellel on eksporditurul potentsiaal, kes tahavad oma tegevust laiendada ja uute toodetega välja tulla. Pöörame varasemast rohkem tähelepanu eksportivatele, innovaatilistele ja välisinvesteeringuid Eestisse toovatele valdkondadele ja ka turismile.

Lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on EAS jaganud ka siseministeeriumi rakendatavaid regionaaltoetusi. Ka nende jaotus peaks edaspidi lähtuma eelpool toodud põhimõtetest. Uuel perioodil peaks EASi fookus nii koomale tõmbuma kui ka kindlamalt paika saama. Kasvuettevõtteid, kes peaksid olema meie koguportfelli keskpunktis, on Eestis kuni 3000.

On see Teie arvates palju? Ma arvan, et see on  küllaltki suur arv, kui me nende kõigini jõuame. Viimasel perioodil tegime vahearuande, mille järgi  tuli välja, et toetusi oli jagatud kuni 2700 ettevõttele. Seega võib öelda, et toetust saavate ettevõtete hulk on samaks jäänud.

Kui keskendute vaid kasvuettevõtetele, kas alles alustavad ettevõtted jänni ei pruugi jääda? Alustavad ettevõtted saavad juba piisavalt palju toetusi erinevatest kohtadest. Näiteks kui töö kaotanud inimene soovib alustada enda ettevõtet, siis ta saab toetusi juba töötukassast. Riskikapital on aidanud küllalt palju tegevusi alustada IT-sektoris. Ka Arengufondi portfellis on küllalt palju neid ettevõtteid, kes alustavad nullist, samuti on vahendeid alustavale ettevõttele KredExil. EAS peaks rohkem keskenduma just neile, kes soovivad teha järgmist hüpet.

Milliseid struktuurimuudatusi kavatsete ­EASis läbi viia? Neist on praegu kindlasti vara rääkida. Meie eesmärk on teha Eestit suuremaks, tuua siia rohkem välisinvesteeringuid ja kasvatada meie ettevõtete ambitsioonikust. Mulle tundub, et meie ettevõtluskeskkonnas on mingil määral maad võtnud rahulolu selle üle, mida oleme juba saavutanud.

Ka praegused krediidiliinid pole ettevõtjatele enam nii soodsad kui varasematel aastatel. Ma ei näe, et tehtaks nii palju investeeringuid, kui võiks – me peame julgustama ettevõtteid seda tegema. EAS saab neile siinkohal abikäe osutada. Üle kogu maailma on küllaltki palju vaba raha ettevõtlusesse suunamiseks, lihtsalt nende taha pole leitud piisavalt palju projekte.

Kuid ainult EASi abile ka toetuda ei saa. Kindlasti tuleb ettevõtetel leida ka erainvestoreid ja leida riskikapitalifondide toetust.

Millest on Teie arvates Eesti ettevõtete rahulolu saavutatuga tingitud? Eesti väiksema ja keskmise suurusega ettevõtted on saavutanud mingi taseme, mistõttu pole enam nii lihtne krediiditoetusi saada. Pigem on vaja otsida uusi tootegruppe ja turge, millele spetsialiseeruda. See nõuab aga eelnevat analüüsi. Olukorras, kus iga päev tuleb lahendada uusi tellimusi, pakkumisi ja argiprobleeme, on väga raske võtta aeg, et mõelda, kuhu tegelikult jõuda tahetakse.

Iga Eesti ettevõte võiks mõelda, kuhu ta tahaks jõuda kümne aasta pärast – nii näeb ära, millisele tootevaldkonnale tuleb keskenduda, ja saab vajadusel eesmärgi täitmiseks vajamineva spetsiifilise niši leidmiseks oma tootmistegevust ümber suunata. Selliste ettevõtete kaudu luuakse Eestile lisandväärtust, mille kasv on ikkagi kogu meie majanduse alus. Praegu on meie ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta keskmiselt 23 000 eurot aastas, see on oluliselt väiksem kui Euroopa arenenumatel riikidel.

Arvate, et meie praeguses kehvas majanduskeskkonnas aitaksid toetused rohkem ettevõtteid innovaatiliselt mõtlema? Kindlasti mitte. See on vaid üks viis, kuidas neid sellele suunata. Innovaatilised otsused ja lahendused peavad vastu võtma ikka ettevõtjad ise. EAS ei võta ühegi ettevõtte eest otsust vastu, oleme neile vaid abiks nende otsuste tegemisel.

Tulles tagasi EASi struktuuri juurde – mis Te arvate, millest oli tingitud EASi vahepealne pikk peataolek ja juhtide vahetumine?  Mul on seda raske kommenteerida, seda peaks küsima endistelt ja praegustelt nõukogu liikmetelt.  Olles siin töötanud neljandat nädalat, arvan, et oluline on keskenduda olevikule ja tulevikule, mitte minevikule.

Küll aga arvan, et juhtide vahetus on EASi töötajate moraali kõigutanud. Mul on sellest väga kahju, sest EASis töötavad minu hinnangul väga professionaalsed ja lojaalsed inimesed.

 

Kes on kes

  • Hanno Tomberg

Alates 14. juulist EASi juhatuse liige.
Aastatel 2007–2014 töötas Tomberg Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena, enne seda oli Eesti Raadio uudiste- ja sporditoimetuse juhataja, samuti TV3 uudiste ja Eesti Päevalehe peatoimetaja ning Äripäeva uudistetoimetuse juht.
Tombergil on ajakirjanduse magistrikraad Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnast. Ta on end täiendanud Rootsis ja Ameerika Ühendriikides majanduse ja rahvusvaheliste suhete alal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. August 2014, 19:15
Otsi:

Ava täpsem otsing