Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Peatus nimega “Tartu”
Tallinna Kunstihoone ees seisab bussipeatuse post sildiga “Tartu”, sissekäigu varikatusel lehvib Tartu lipp – siit algab näitus nimega “Väljasõit rohelisse. Tartu 1860–2014”.
Sisuliselt ei ole tegemist siiski harjumuspärase ülevaatenäitusega. Tartu kunsti läbi ja lõhki tundev kuraator Peeter Talvistu esitab hoopis küsimuse, kas 21. sajandil kehtib enam kunstnike jaotamine nende elukoha ja õpingute järgi.
Pingete ajalugu vaimu ja võimu linna vahel on pikk ja keeruline. Kui 20. sajandi esimesel poolel oli Tartu eesti kunsti häll tänu Pallase koolile, siis 1970. aastateks oli Tallinnast kujunenud avangardkunsti keskus.
Intriig klassikutega. On siiski ilmselge, et selleks, et saada heaks kunstnikuks, ei pea käima Tallinnas koolis. Tartust on pärit sellised tugevad nimed nagu Jass Kaselaan, Jevgeni Zolotko, Laura Põld, Kiwa, Anna-Stina Treumund. Nad on ammu teinud ilma nii Tartus kui ka Tallinnas.
Näitus algab nii-öelda klassikute juurde pöördumisega. Aga klassikud tuuakse tänapäeva teatud nihestatusega. Rauno Thomas Mossi pronksist büst “Mein Kampf” pakub homoerootilist intriigi. Samas, kui tema kõrval olev Peeter Alliku “Kuidas saada rikkaks ja ilusaks II” vastab küsimusele šovinistliku otsekohesuse sümboliga.
Peeter Krosmann teeb klassikale veelgi sügavama ja sarkastilise kummarduse. Matkides omaaegseid Kunstnike Liidu grupiportreesid, on Krosmann maalinud Tartu Kunstnike Liidu kunstiteoste arutelu aastal 2014.
Tartu luigelaulud. Seda, et Lõuna-Eestis teevad ilma mehed, kinnitab ka järgmine saal. Hiljuti Tallinnas väga edukalt esinenud Jass Kaselaanelt on Kunstihoone näitusel üleval meenutus 2008. aastast. “Luigelaul” on vaigust voolitud elusuuruses seakari. Ruigav seakari koos oma juhiga viib mõtted poliitilistele mängudele, massipsühhoosile, viimsele ruigele enne tapalavale minekut.
Parima ruumilise komplekti moodustavad Laura Põllu installatsioon ning Kiwa, Anna Hõbemäe ja Alar Tuule maalid. “Endisest maalikunstnikust” Põld on ennast juba aastaid tõestanud andeka kontseptuaalse installatsioonikunstnikuna. Kunstihoones töötab ta vaid väga nappide vahenditega. Puutüvedest moodustatud salu ja selle taga seinas asuv foto on justkui “luigelaul” kaduvale loodusele.
Kiwa minimalism või mittemiski, nagu ta seda ise nimetaks, Alar Tuule ekspressionism ehk keegi ei peagi täpselt hoomama, mis kõik lõuendil toimub, ning Anna Hõbemäe värvitundlik abstraktsionism moodustavad tugeva kolmiku nn Tartu maalikunstist.
Ülevaatenäitus
“Väljasõit rohelisse. Tartu 1860–2014”
Tallinna Kunstihoones, Vabaduse väljak 6, TallinnNäitus on avatud kuni 04.09