Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Sitsiilia veinid tegid puhta töö
Pelgalt hind ei garanteeri veini kvaliteeti – palju oleneb veini valmistamise piirkonnast. Äripäeva suvine joogitest näitas, et kohalikele veinisõpradele meeldivad enim Sitsiilia viinamarjasordid ja sealsete meistrite töö.
Keskmise veinitarbijana on mul poes veinileti ees seistes pealiskaudsed valikukriteeriumid: tuttav kaubamärk, heal juhul sõprade soovitused ning ennekõike hind. See on mugav ja lihtne. Veinitestid on selle kõrval kasulik kogemus, ekspertide mõtteid kuulates saad aru, et veinil ja veinil on vahe. Äripäeva esimeses joogitestis degusteeriti 13 Itaalia valget veini.
Kuumus peletab värskuse. Nagu selletaolise testi puhul ikka, võeti iga veini mõni lonks. Oli marke, mis selgelt eristusid, oli neid, mis degusteerijates suuri elamusi ei tekitanud. Näiteks vein Masi Masianco – kokku segatud Pinot Grigio ja Verduzzo marjadest – tundus hapukas, aroomis oli alkoholi lõhn väga terav. Ka publiku reaktsioonist oli näha, et inimestele see väga ei meeldinud. Paljud piirdusidki üksiku sõõmuga.
Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni juhatuse liige Igor Sööt tõi plussina välja aga veini mineraalsuse. Huvitava tähelepanekuna soovitas ta veini maitsta ka vahetult pärast väljavalamist, muidu kaob sellise kuumusega, nagu lähinädalatel on olnud, värskus kohe ning veini olemusest ei saa õiget aimu.
Lihtsa tarbijana oli ühel hetkel juba raske vahet teha parasjagu joodava ja varasema vahel. Samal ajal viisid eksperdid kohe maitseomadused kokku piirkondade ning võimalike viinamarjasortidega.
Veinitesti võitis publiku ja ekspertide ühises punktitabelis Miopasso Grillo (2012), mille juured viivad Sitsiilia läänerannikule Marsalasse. Grillo on Marsala piirkonna kõige tuntum viinamarjasort, mida kasvatatakse 19. sajandi lõpust. Seda puuviljase maitsega veini võttis mõni publiku hulgas hiljem juurdegi, samas näiteks Dunker Estonia OÜ müügidirektori Kristjan Otsa jaoks oli veini n-ö parim enne läbi – maitse polnud tema jaoks enam nii värske kui näiteks 2013. aasta veinidel.
Toitudest sobiks Miopasso Grillo hästi näiteks mereandide, kooreste püreesuppide ja pehmete juustude kõrvale. Sel juhul tuleb muidugi ka arvestada, et autoga niipea sõita ei saa. Nagu teisedki esikolmikusse jõudnud veinid, oli selle alkoholisisaldus 13 %. Hind oli sel aga üpris soodne. Kui testis osales ka veine, mille maksumuseks ligi 15 eurot, siis selle veini hind on 8,5 eurot.
Publiku lemmik. Teise koha saavutas Sitsiilias Vittorias valmistatud Santa Tresa Capoccia Bianco IGT. Ühtlasi valiti see pärast testi publiku lemmikuks. Veinis on kasutatud kahte viinamarjasorti: 60 protsenti on Grillo ja 40 protsenti Zibibbo. Üldarvestuses kolmandaks jäi Poggiobello Ribolla Gialla, mis pärit Itaalia kirdeosast. Tegu oli ekspertidele enim meeldinud veiniga. “See pole lihtne ja sirgjooneline vein, ent ükski maitseomadus vastu ei karju. See lõhnab ka raha järele rohkem,” kiitis Sööt. Antud veini eest tuleb välja käia 13,2 eurot.
Tulemused
Pärjatud veinid
Kuld: Miopasso Grillo
Hõbe ja publiku lemmik*: Santa Tresa Capoccia Bianco IGT
Pronks: Poggiobello Ribolla Gialla
Eripreemia**: Mastri Vernacoli Nosiola
* Publiku lemmik: Kui veine hinnati järjekorras, ükshaaval ja individuaalselt, siis publiku lemmiku valis igaüks pärast degustatsiooni lõppu kõikide veinide seast, hääletada sai vaid ühe enimmeeldinud veini poolt.** Žürii eripreemia: Vein, mis üllatas ka paljumaitsnud eksperte, kellest enamik tunnistas, et kuiva veinina nad enne Nosiola viinamarja maitsnud ei olnud.
Teised testis osalenud veinid juhuslikus järjekorras: Tenuta Ca’ Bolani Pinot Grigio, Santa Tresa Fiano (organic), Ricossa Gavi DOCG, Bersano Gavi di Gavi DOCG, Villa Chiopris Pinot Grigio DOC Friuli, Mastri Vernacoli Pinot Grigio, I Fiori Vermentino di Sardegna DOC, Masi Masianco, Bric Censiurio Roero Arneis DOCG
Taust
Itaalia valged veinid
Itaalia on väga pika veiniajalooga. Riigi erinevad väiksemad piirkonnad on üksteisest eraldatud geograafiliselt nii mägede, jõgede kui ka järvedega. Selline eraldatus ongi põhjus, miks Itaalia eri osadest pärit veinid on nii erinevad.
Mis on mis
Äripäeva joogitest
Hakkab kord kuus (järgmine ilmub 5. septembril) panema pingeritta erinevaid jooke, et aidata lugejal orienteeruda müügil olevas valikus. Esimeses testis osalesid Itaalia valged veinid. Test toimus 31. juulil Tallinnas Veinipööningul.
Metoodika
Testil osalevate veinide maksumus peab olema 15 või vähem eurot. Testil osaleb 3–4 elukutselist sommeljeed ja 20–30 mitteprofessionaali.test toimub pimedegustatsiooni vormis. Iga joogi puhul hinnatakse selle välimust, aroomi ja maitset. Igaüks esitab oma hinnangu kokkuvõtva hindena kümne palli süsteemis.Hinnangute adekvaatsuse tagamiseks eraldatakse kõikidest vastavale joogile antud punktidest nende summeerimisel kõige kõrgem ja madalam hinne. Lõpphinnanguks jääb seejärel ülejäänud punktide aritmeetiline keskmine, mille põhjal moodustatakse pingerida.Igal testil valitakse välja kulda, hõbedat ja pronksi vääriv vein. Samuti eriauhinnad.
Žürii
Imre Uussaar – veinirestorani Dominic peasommeljeeIgor Sööt – Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni juhatuse liigeKristjan Ots – Dunker Estonia OÜ müügidirektor (maaletooja veinid testil ei osalenud)Marko Mägi – õllerestorani Hopner peasommeljee