Kasvunumber pakkus ennatlikku heameelt

Tänavu esimeses kvartalis langes majandus mullu sama perioodiga võrrelduna 1,9 protsenti. Selle järel mõjuks 2,2protsendine kasv kui soe dušš pärast vihma. Paraku hakkasid nii rahandusministeerium kui ka Eesti Pank õige pea pärast statistikaameti avaldatud SKP hinnangut välja saatma hoiatusi, et numbrit ei võrreldaks varasemate näitajatega – see pole lihtsalt objektiivne ning tegelik kasv selgub alles 8. septembril.

Juhtiv rahvusvaheline majandusuudiste agentuur Bloomberg avaldas eile hommikul Eesti statistikaameti saadetud teate peale imestust, kuidas meie majandus nõnda hoogsalt kosus – Bloomberg prognoosis, et Eesti majandus hoopis langeb teises kvartalis 0,4 protsenti.

Statistikaamet selgitab. “Tänavune teise kvartali majanduskasvu määr 2,2 protsenti pole võrreldav mullu sama aja majanduskasvuga, sest esialgne kiirhinnang on tehtud revideeritud aegrea põhjal, mis arvestab vaid tootmist, sügisel saame lisada ka tarbimise ja sissetulekud. Septembri alguseks on meil palju rohkem ja täpsemaid andmeid, praeguse arvu panime põhimõtteliselt kokku maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info põhjal. Meie enda majas oli ka pisut kiirstatistikat töötleva tööstuse ja jaekaubanduse kohta,” ütles statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Annika Laarmaa.

Laarmaa sõnul ajab kiirhinnang küll tarbijaid segadusse, aga statistikaamet avaldab selle sellepärast, et kui septembri alguses tulla välja kohe uute aegridade põhjal tehtud hinnanguga, siis täpsustatud hinnangu puhul tuleb mullusega võrreldes liiga suur erinevus.

Külvab mainet ebastabiilsest riigist. Statistikaameti käiku hõigata välja number, mida eelmiste perioodidega parem võrrelda ei tasu, ei mõista ka SEB makroanalüütik Ruta Arumäe. “Statistikaameti avaldatud andmed on vastukäivad ning segadusttekitavad. Täna me sisuliselt ei tea, kuhu poole ning kui palju hinnangud nihkes on. Oleks tegemist lihtsalt küsimusega, et kas majanduskasv oli 2 või 3 protsenti, siis polekski vast suurt vahet, kuid kui pole võimalik öelda, kas see kahaneb või kasvab, on juba vahe küll,” sõnas Arumäe.

Kui eestlased saavad oma majanduse käekäigust tegeliku pildi alles 8. septembril, siis üle maailma potentsiaalikaid investeerimispaiku valivad välisinvestorid on omale Eesti majanduskasvu määra ilmselt juba märkmikusse kirja pannud ning Arumäe sõnul nad vaevalt sügisesi korrektuure enam tähele panevad.

“Loomulikult ei tekita see Eesti suhtes kuigi suurt usaldust, kui andmete kvaliteet jätab soovida, kuid ilmselt meid ikkagi päris Hiina või Venemaa andmekvaliteediga ühte patta ei panda ja suuremat mainekahju sellega ei kaasne. Võetakse lihtsalt teadmiseks, et Eestis käivadki numbrid kvartalist kvartalisse üles-alla ja Eesti on seega hetkel üsna ebastabiilne ja prognoosimatu kant,” lausus ta.

Maailmas norm. Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm võtab aga statistikaameti külvatud protsendisegadust rahulikult ning ütleb, et maailmas on see täiesti tavaline praktika, et SKP hinnanguid revideeritakse ja täpsustatakse. “Pole haruldane, et arenenud riikides avaldatakse tihti kaks kuni kolm SKP numbri täpsustust. Näiteks Ameerika Ühendriikides revideeritakse sageli SKP numbreid, samas on info tarbijatele võimalikult kiiresti kättesaadav. Majanduse trendidele antakse hinnangut mitme näitaja baasil ning see on paratamatu, et ka statistilisi näitajaid revideeritakse ja täiustatakse,” ütles Palm.

LHV peaanalüütik Heido Vitsur ütles, et tõenäoliselt majanduskasvu septembri alguses languseks ei korrigeerita, kuid ütelda, mis täpselt juhtus ja kui julgustav see peaks olema, on praegu veel võimatu. “Mulle tuli selline kasv üllatuseks, sest iseäranis tugevaid näitajaid selle toetamiseks ei olnud, eriti ekspordis. Ootasin ekspordi taastumist, kuid SKP suurenes sellele vaatamata,” ütles Vitsur.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kelle valitsemisalasse kuulub statistikaamet, võrreldamatute protsentide avaldamises probleemi ei näe. Samuti ka selles, et kuni korrigeeritud andmete saabumiseni 8. septembril ehk pea kuu aega puudub meil ülevaade riigi majanduse käekäigust.

Äripäeva saadetud küsimustele vastas Ligi ühe lausega: “Probleem oleks kindlasti siis, kui minister teeks statistikaametile metoodilisi ettekirjutusi või piiraks avalikkuse informeerimist tema poolt. See oleks ELi reeglite ja ameti sõltumatusega vastuolus.”

Väikses valikus säras puidutööstus

Statistikaameti esialgsetel andmetel panustas teise kvartali SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, eesotsas puidu- ning koksitööstusega.

Samas olid töötlev tööstus ja jaekaubandus ainsad majandusharud, mille põhjal statistikaamet SKP kasvu hinnangu koostas. Nõrga välisnõudluse tõttu jätkus nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade ekspordi vähenemine. Enim pidurdas Eesti majandust kinnisvaraalane tegevus, seda peamiselt kiire hinnatõusu tõttu.

Palkmaju tootva ning eksportiva ASi Lasita Maja juhatuse esimehe Kaido Maisvee sõnul on neil tõepoolest hästi läinud ning ka eksport on kasvanud, kuid see on ilmselt nende sektori ja ettevõtte põhine, mitte üldine trend. Enim on Lasita Maja viimases kvartalis müünud Saksamaale ning Itaaliasse.

LHV peaanalüütiku Heido Vitsuri sõnul oli puidutööstuse nõnda hea käekäik üllatav. “See, et edu peitus puidutööstuses, oli oodatav. See on kogu aeg tugev olnud, aga et ta nii tugev on, tuli natuke ootamatult,” ütles ta.

 

Andmebaasis valitseb kuu aega lõtk

Annika Laarmaa, statistikaameti juhtivstatistik-metoodikMe avaldame igal aastal ­augusti alguses teise kvartali kohta kiirhinnangu, mis tehakse revideeritud aegrea põhjal. Kuuks ajaks tekib lõtk, mil  andmebaasis on veel vanad aegread. See pole midagi erakordset. Täna (eile – toim) välja tulnud kiirhinnang on tehtud revideeritud aegrea põhjal, kus on uuendatud 2010. aasta numbrid ja 2012. aasta kohta on kasutatud ettevõtete kompleksset kalendriaasta aruannet. Kogu selle aegrea avaldame septembri alguses, aga alati oleme lähtunud poliitikast, et avaldame selle aegrea põhjal ka kiirhinnangu. Lisaks tuleb statistikaamet septembris välja ka uue majanduskasvu arvutamise metoodikaga. Oleme lubanud Eurostatile, et tuleme esialgu välja kahe paralleelse aegreaga, seega on praegune hinnang 2,2% võrreldav siis vähemalt ühe aegrea suhtes.