Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laia joonega EAS

    EASi endise nõukogu liikme Andrei Korobeiniku Barcelona-reisi hiiglasliku lähetuskulu tõttu tegid sihtasutuse ametnikud jokk-lahenduse, et õigustada noore miljonäri kulutusi.

    Veebruaris külastas Korobeinik EASi delegatsiooniga Hispaanias Barcelonas toimunud konverentsi Mobile World Congress. Nõukogu  tollase liikme öö hotellis maksis 630 eurot ja lennupiletid 916 eurot. Üksnes Korobeiniku majutuskulu ületas enam kui kolm korda sihtasutuse töölähetuskorra piirmäära, mis on 200 eurot päevas. Kolme ööbimist hõlmava reisi summaks tuli 2806 eurot.
    Äripäeva käsutuses olevast kirjavahetusest nähtub, et kuluka lähetuse tõttu puhkes EASi juhatuse, nõukogu ja ametnike vahel äge vaidlus. Toonased nõukogu liikmed süüdistasid juhatust ja teisi ametnikke “raha tuulutamiseks” ja sisekorra­eeskirjadest üleastumises. Sihtasutuse töötajad nentisid, et Korobeiniku lähetuskulud on suured, ent püüdsid neid põhjendada.
    Sõit oleks ära jäetud. 21. veebruaril, mõni päev enne Barcelona konverentsi algust, kaalus lähetuskulude suurusest hämmingusse sattunud EASi juht Taavi Laur, et ehk ei peaks üldse Korobeinikut lähetusse saatma.
    Samal päeval vastas tema kirjale teine juhatuse liige Martin Hirvoja: “Nõus Taaviga, et jätame praegu Korobeiniku lähetuse ära. Aga katsuge see olukord kuidagi viisakalt lahendada.”
    Barcelonas käis mess juba teist päeva. Sihtasutuses tekkis segadus, kas Korobeinik siiski lendas konverentsile. 25. veebruaril jätkas Hirvoja kirjavahetust: “Kuna Korobeinikut ei ole lähetusse saadetud – järelikult ta Barcelonas lähetusel ei viibi. Küll aga minu teada ta siiski leidis võimaluse minna, ilma et see oleks lähetusena vormistatud.”
    Lähetusest sai koostöölepe. Korobeinik oli selleks ajaks juba konverentsil, aga kooskõlastamata jäänud lähetuse muutsid ametnikud juristide abiga koostöölepinguks. Erinevalt lähetusest puuduvad koostöölepingu puhul piirmäärad majutuse ja lennupileti hindadele.
    EASi siseauditi juht Helen Anijalg põhjendas ümbervormistamist järgmiselt: “Kohustused olid juba võetud ja tõdeti, et ka koostööleping on juriidiliselt samaväärne lahendus.” Ta lisas, et keegi ei pea vastutama, nagu ta oleks mingit seadust rikkunud. Barcelona ürituse organiseerimine ja korraldamine toimus EASi rahvusvahelistumise divisjoni direktori Kristi Tiivase eestvedamisel, sellega tegeles ka samasse komisjoni kuuluv projektijuht Annika Ljaš. Nemad omakorda töötasid Hirvoja alluvuses, ent viimane keeldus sel teemal kommentaaridest. Äripäevale edastatud EASi ametliku seisukoha järgi vormistati Andrei Korobeiniku saatmine lähetusele koostöölepinguks, sest ta esindas Eesti delegatsiooni maleliidu presidendina.
    Nimelt organiseeris EAS samale messile tõmbenumbriks malelegendi Garri Kasparovi, kes mängis Eesti boksi kõrval viieteistkümne väljavalituga malet. Korobeinik saadeti Barcelonasse ümbervormistatud dokumentide järgi sisuliselt ­Kasparovi saatjana.
    Korobeinik sõnas Äripäevale, et ei tegelenud reisi tellimisega ega oska kommenteerida selle maksumust. EASi sisekorra täitmise ja lähetuskulude säästliku kasutamise eest on aga korra järgi vastutavad nii lähetatu kui ka selle korraldajad.
    Endine nõukogu liige oletas, et tema lähetus­kulu võis kõrgeks ajada asjaolu, et suurürituse tõttu olid kõik majutuskohad juba täis. Seetõttu ööbis ta enda sõnul isegi suhteliselt tagasihoidlikus hotellis. Korobeinik veetis Barcelonas kolm ööd neljatärnihotellis Sehrs Rivoli Rambla, mis asub kuulsal La Rambla promenaadil ning selle terassilt avaneb vaade Gooti kvartalile.
    Korobeiniku sõnul hüvitati vaid tema hotellikulu ja lennupiletid. Ta ei saanud päevaraha ega teisi hüvitisi. Samuti ei teadnud ta, miks lähetus vormistati ühel hetkel koostöölepinguks.
    Siseaudit näitab puuduseid. Äripäeval õnnestus tutvuda selle lähetuse ajendil koostatud välislähetuste korraldamise hinnanguga, mille koostaja oli EASi siseauditi üksuse direktor Helen Anijalg.
    Barcelona konverentsi kohta märgitakse hinnangus, et lähetuse korraldamisel ei dokumenteeritud adekvaatset põhjendust, miks ei valitud soodsamaid lennupileteid. Ühe hiljem lisatud põhjenduse järgi ei sobinud odavam lennupilet seetõttu, et 45 minutit Riia lennujaamas ümberistumiseks on liiga lühike aeg.
    Nenditi, et viis kuud varem tellitud lennupiletid Tallinn–Barcelona–Tallinn hinnaga 1199 ­eurot (Ljaši ja Kõrveli lennupiletite hind – toim) ei ole säästlik valik, sest nii ostuhetkel kui ka hiljem olid saadaval oluliselt soodsama hinnaga alternatiivid. Võrdluseks, odavlennufirma Ryanairiga võiks nii varakult ostetud piletitega kujuneda lõpparveks vähem kui 200 eurot.
    Hinnangus tõdetakse, et nimetatud konverents on üks maailma suuremaid, mistõttu on selle toimumise ajal hotellid üle koormatud ja tavalisest kallimad. Samas märgitakse hinnangus, et ametnikud Annika Ljaš ja Tanel Kõrvel said ööbida Korobeinikust ligi kolm korda odavama tasu eest: 212 ­eurot öö.
    Lisaks teatatakse hinnangus, et rahvusvahelistumise divisjoni eelarves oli plaanitud lennupiletite hinnaks iga lähetatu kohta kuni 500 eurot. “Ka see täpsustus oleks pidanud juhtima tähelepanu asjaolule, et tellitavad lennupiletid on oluliselt kallimad, kui divisjoni juhi (Kristi Tiivase – toim) koostatud eelarves planeeritud,” seisab siseauditi üksuse direktori hinnangus.
    Uus juht muutusi ei toeta. Ehkki mõne nõukogu liikme hinnangul olnuks vajalik algatada lähetuste asjaosaliste suhtes distsiplinaarmenetlus, leitakse auditis, et Korobeiniku saatmine koostöölepingu alusel oli õigustatud ning EASi lähetusi puudutavat sisekorda peetakse piisavaks.
    Ometi teevad eksperdid auditis soovituse vähendada EASi volitatud reisiteenuste tellijate arvu, milleks toona oli 34. Ekspertide hinnangul vähendaks see vastutuse hajutatust ning tagaks mõistlikuma hinnaga lähetused. Augusti alguse seisuga on aga seevastu hoopis lisandunud kaks volitatut, mistõttu võib EASis reise tellida juba 36 töötajat.
    EASi uus juht Hanno Tomberg sõnas esiti, et EASi lähetused on väga läbipaistvad. “Juhtumitel, kus meil on kahtlusi olnud, on neis küsimustes tehtud ka sisejuurdlus. Mulle tundub, et praegu olemasolevad juhtimiskontrolli struktuurid peaksid küll välistama kuritahtlikku käitumist,” lisas Tomberg.
    Samuti ei toetanud uus juht EASi lähetustega seonduvalt ümberkorralduste tegemist ning viitas nimetatud sisejuurdluse materjalidele: “Need näitavad, et tegelikult on lähetuskorralduste ja nende süsteemiga kõik korras.”
    Detailsemalt ei soovinud Tomberg Korobeiniku ja teiste EASi ametnike lähetust Barcelonasse kommenteerida ega sel teemal seisukohta võtta. Küll aga nentis Tomberg, et volitatud reisiteenuste tellijate arvu võiks üle vaadata.
     
    Kes on kes
    Andrei Korobeinik
    Sündinud 5. novembril 1980 Pärnus.
    On Eesti programmeerija ja ärimees ning internetiportaali Rate.ee looja.Müüs 26aastasena enda loodud suhtlusportaali Rate.ee enamusosaluse 39 miljoni krooni eest EMT-le ja tõusis tehinguga 500 Eesti rikkaima inimese hulka. Mis puudutab miljonäri tiitlit, siis selle kohta ütles müügipäeval Korobeinik, et ta ei saanud tehinguga miljonäriks, vaid oli miljonär juba enne seda.2012. aastal ostis Korobeiniku osalusega Rate Solutions OÜ Rate.ee-d haldava Serenda Investi EMT-lt tagasi. Ta on jätkuvalt Serenda Estonia OÜ ainuosanik.Kuulub 13. jaanuarist 2011. aastast Reformierakonda. Sai riigikogu liikmeks sama aasta aprillis kultuuriminister Rein Langi asendusministrina. Kuna Lang astus ajalehe Sirp ümber puhkenud skandaali tõttu mullu detsembris kultuuriministri kohalt tagasi, pidi Korobeinik riigikogust lahkuma.Korobeinik sai EAS-i nõukogu liikmeks 2011. aasta septembris, kuid lahkus ametist hiljuti sihtasutuses tehtud suurpuhastuse tõttu, mis oli tingitud kevadisest koalitsioonivahetusest.
     
    Kommentaar
    Korobeiniku kulude üle nurisemine tundub pilli lõhki ajamisena
    Taavi Kotka, IKT valdkonna ja Eesti kommunikatsiooni ja IT sektori arengu eest vastutav asekantslerBarcelona MWC on üks vähestest konverentsidest, kus EAS Eesti ettevõtjatega kohal käib. See üritus õnnestus meie ettevõtjate jaoks aastal 2014 erakordselt hästi ning EASi tööga oldi väga rahul.Eestil ei ole võimalusi investeerida miljoneid eurosid vilkuvatesse ekraanidesse või tasuta mobiilide jagamisse, mistõttu eristumiseks tuleb teha midagi erakorralist. Garri Kasparovi antud simultaanid tõid Eesti boksi maailma tippnimed ning EAS täitis rohkem kui 100% oma rolli ehk siis viis ettevõtjad tippnimedega kokku. Saavutati läbi aegade parim efekt ning seda 30 000 eurot väiksema kuluga, kui eelarves planeeritud. Sellega võrreldes tundub Korobeiniku kulude üle nurisemine juba pilli lõhki ajamisena.Pealegi oli Korobeiniku osalemine maleliidu presidendina ülioluline, sest maailma­nimega tuleb tegelema panna ka Eesti poolelt väärikas tasand. Ja see oli üldse Korobeinik, kes Kasparovi n-ö ära rääkis.Eesti ettevõtted ei ole varasematel aastatel sellist tähelepanu saanud, kuigi on kulutatud oluliselt rohkem raha, kui seda sellel aastal tehti. Seetõttu väärib EAS ja Kristi Tiivase meeskond tunnustust.
     
    Taust
    EASi Barcelona lähetuse kulu
    Annika Ljaš – majutus 4 ööd, kokku 712 eurot, lennupilet 1199 eurot (broneering tehtud oktoobris 2013)
    Tanel Kõrvel – majutus 4 ööd, kokku 712 eurot, lennupilet 1199 eurot (broneering tehtud oktoobris 2013)
    Indrek Vimberg – majutus 4 ööd, kokku 840 ­eurot, lend on koos teise lähetusega (läks ühest lähetusest otse Barcelona lähetusse), Barcelona osa võis olla umbes 800 eurot (broneering tehtud jaanuaris 2014)
    Siim Sikkut – majutus 5 ööd, kokku 914 eurot, lennupilet 623 eurot (broneering tehtud jaanuaris 2014)
    Kasparovite kulud – majutus 2 ööd, kokku 1248 eurot, lennupiletid 11 270 eurot (broneering tehtud jaanuaris 2014)
    Andrei Korobeinik – majutus 3 ööd, kokku 1890 eurot, lennupilet 916 eurot (broneering tehtud veebruaris 2014)
    Kokku: 22 323 eurot (arvutuses on puudu päevaraha ja kohapeal tehtud kuluhüvitiste summa)
    Allikas: EAS-i siseauditi üksuse direktori Helen Anijala koostatud nõuandev hinnang välislähetuste korraldamise teemal
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.