Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väävlidirektiiv toob ahelhinnatõusu

    2015. aastast kehtima hakkav väävlidirektiiv tõstab transpordiettevõtete kulusid.

    Tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav väävlidirektiiv kannab ühelt poolt keskkonnasäästlikku sõnumit – praegu on laevakorstnast väljuva suitsu väävlisisaldus üks protsent, alates uuest aastast peab see vähenema aga kümme korda ehk 0,1 protsendini. Teiselt poolt eeldab see aga lisainvesteeringuid, mis omakorda toob kaasa hinnatõusu.
    Tallinki juht ja omanik Enn Pant rääkis mullu sügisel Äripäeva konverentsil, et laevapiletite hinnad tõusevad – reisijatel vähem, kaupadel rohkem.
    Selgub, et väävlidirektiiv mõjutab ka transpordiettevõtteid, kelle igakuised kulud tõusevad.
    Eesti autotranspordiettevõtete topi esiotsa kuuluva ettevõtte Kauritel OÜ juhataja Marko Novik nentis, et hinnatõusu kõige keerulisem osa on see, kuidas põhjendada kliendile ära asjaolu, et hinnatõus tuleb väävlidirektiivist. „Peame kliendile selgeks tegema, et me ei saa seda raha kuidagimoodi endale, vaid see tuleb hinnatõusust,“ lisas Novik, kes tegi ka kiire kalkulatsiooni ning ütles, et ühes kuus tähendaks see ettevõttele enam kui 4100 euro suurust lisakulu. Peamiselt Skandinaavia turul tegutseva ettevõtte juhataja Novik väitis, et kui vaadata üksikpileti hinnatõusu, siis peaks see olema umbes 50 eurot.
    Novik pani ette, et ehk võiks hakata arvetele väävlidirektiivist tuleneva lisakulu märkima eraldi reale, sest siis on kliendil selge ülevaade sellest, kuidas hinnad kujunevad ning mis põhjusel neil rohkem maksta tuleb.
    Kaudsed mõjud. Väävlidirektiiv põhjustab ka kaudseid kulusid. Näiteks rääkis Goldline Group OÜ juhatuse liige Asko Osula, et kuigi väävlidirektiiv päris otseselt ettevõtte tegemisi ei mõjuta, avaldub kaudsem mõju ilmselt uue aasta esimese kvartali lõpus või teise kvartali alguses. Nimelt põhjustab väävlidirektiivi kehtima hakkamine tõenäoliselt ka kütusehindade tõusu, mis jõuab ringiga ka transpordiettevõteteni.
    Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektori Kai Realo sõnul kütusehind siiski ei tõuse ja väävlidirektiivi mõju hinnale on marginaalne. Statoil toob oma kütuse üle lahe Soome rafineerimistehasest. „Mootorikütuste jaehinnale saab muudatuse mõju olla kütuse hinna muid komponente arvesse võttes marginaalne ning samuti ei ajenda see võimalik transpordi hinnatõus tegema muutusi mootorikütuste tarnetes, sest ka alternatiivsed transpordilahendused pole soodsamad,“ selgitas Realo.
    Samuti ütles Realo, et pole mõeldav kütuse suuremas koguses varumine, pidades silmas laevatranspordi hinnatõusu. „Kütuste kui toote, mille turuhind iga päev muutub, suuremas koguses varumine on suur äririsk, mida nii väikese ja marginaalse hinnakomponendi muudatuse tõttu kindlasti võtta ei tasu,“ ütles ta.
    Rohkem kommentaare Statoil Fuel & Retail kontsern seoses järgmise aasta tarnetega anda ei saanud, kuna ettevõte on alles järgmise aasta tarnete osas hankeprotsessi ettevalmistamas.
    TASUB TEADA
    Statistikaameti andmeil võib viimase kolme aasta põhjal väita, et umbes 56% kaubast tuuakse Eestisse laevadega. Eesti suurimad impordipartnerid möödunud aastal olid statistikaameti andmeil Soome (15% Eesti koguimpordist), Saksamaa (11%) ja Rootsi (10%).
    Tallinna Sadama andmeil tuli 2013. aastal Eestisse Tallina Sadama sadamate kaudu  3,5 miljonit tonni importkaupa. Läbi kõikide Eesti sadamate veeti eelmisel aastal 5,6 miljonit tonni  importkaupu.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.