Väävlidirektiiv toob ahelhinnatõusu

Pille Ivask 11. august 2014, 08:40

2015. aastast kehtima hakkav väävlidirektiiv tõstab transpordiettevõtete kulusid.

Tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav väävlidirektiiv kannab ühelt poolt keskkonnasäästlikku sõnumit – praegu on laevakorstnast väljuva suitsu väävlisisaldus üks protsent, alates uuest aastast peab see vähenema aga kümme korda ehk 0,1 protsendini. Teiselt poolt eeldab see aga lisainvesteeringuid, mis omakorda toob kaasa hinnatõusu.

Tallinki juht ja omanik Enn Pant rääkis mullu sügisel Äripäeva konverentsil, et laevapiletite hinnad tõusevad – reisijatel vähem, kaupadel rohkem.

Selgub, et väävlidirektiiv mõjutab ka transpordiettevõtteid, kelle igakuised kulud tõusevad.

Eesti autotranspordiettevõtete topi esiotsa kuuluva ettevõtte Kauritel OÜ juhataja Marko Novik nentis, et hinnatõusu kõige keerulisem osa on see, kuidas põhjendada kliendile ära asjaolu, et hinnatõus tuleb väävlidirektiivist. „Peame kliendile selgeks tegema, et me ei saa seda raha kuidagimoodi endale, vaid see tuleb hinnatõusust,“ lisas Novik, kes tegi ka kiire kalkulatsiooni ning ütles, et ühes kuus tähendaks see ettevõttele enam kui 4100 euro suurust lisakulu. Peamiselt Skandinaavia turul tegutseva ettevõtte juhataja Novik väitis, et kui vaadata üksikpileti hinnatõusu, siis peaks see olema umbes 50 eurot.

Novik pani ette, et ehk võiks hakata arvetele väävlidirektiivist tuleneva lisakulu märkima eraldi reale, sest siis on kliendil selge ülevaade sellest, kuidas hinnad kujunevad ning mis põhjusel neil rohkem maksta tuleb.

Kaudsed mõjud. Väävlidirektiiv põhjustab ka kaudseid kulusid. Näiteks rääkis Goldline Group OÜ juhatuse liige Asko Osula, et kuigi väävlidirektiiv päris otseselt ettevõtte tegemisi ei mõjuta, avaldub kaudsem mõju ilmselt uue aasta esimese kvartali lõpus või teise kvartali alguses. Nimelt põhjustab väävlidirektiivi kehtima hakkamine tõenäoliselt ka kütusehindade tõusu, mis jõuab ringiga ka transpordiettevõteteni.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektori Kai Realo sõnul kütusehind siiski ei tõuse ja väävlidirektiivi mõju hinnale on marginaalne. Statoil toob oma kütuse üle lahe Soome rafineerimistehasest. „Mootorikütuste jaehinnale saab muudatuse mõju olla kütuse hinna muid komponente arvesse võttes marginaalne ning samuti ei ajenda see võimalik transpordi hinnatõus tegema muutusi mootorikütuste tarnetes, sest ka alternatiivsed transpordilahendused pole soodsamad,“ selgitas Realo.

Samuti ütles Realo, et pole mõeldav kütuse suuremas koguses varumine, pidades silmas laevatranspordi hinnatõusu. „Kütuste kui toote, mille turuhind iga päev muutub, suuremas koguses varumine on suur äririsk, mida nii väikese ja marginaalse hinnakomponendi muudatuse tõttu kindlasti võtta ei tasu,“ ütles ta.

Rohkem kommentaare Statoil Fuel & Retail kontsern seoses järgmise aasta tarnetega anda ei saanud, kuna ettevõte on alles järgmise aasta tarnete osas hankeprotsessi ettevalmistamas.

TASUB TEADA

Statistikaameti andmeil võib viimase kolme aasta põhjal väita, et umbes 56% kaubast tuuakse Eestisse laevadega. Eesti suurimad impordipartnerid möödunud aastal olid statistikaameti andmeil Soome (15% Eesti koguimpordist), Saksamaa (11%) ja Rootsi (10%).

Tallinna Sadama andmeil tuli 2013. aastal Eestisse Tallina Sadama sadamate kaudu  3,5 miljonit tonni importkaupa. Läbi kõikide Eesti sadamate veeti eelmisel aastal 5,6 miljonit tonni  importkaupu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2014, 17:01
Otsi:

Ava täpsem otsing