Aswani lööb Kehra särama

13. august 2014, 00:00

Kehras asuv Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kavatseb lähiaastail müügivõimsust kolmekordistada ja väiketegijate ringist välja murda, lubas omanikfirma Tolaram Balti juht Sonny Aswani. Investeeringu täpne suurus selgub just enne septembrikuist “Äriplaani” konverentsi, kus Aswani esineb.

Kahest kriisist välja tulnud Kehra paberi- ja tselluloositehase meeskond on võitnud omanikfirma juhi Sonny Aswani usalduse. Igapäevasest juhtimisest taandunud Aswani teeb Eesti äri kohta endiselt strateegilisi otsuseid, kuid keskendub ise rohkem perefirma heategevusele. Eestit külastab Aswani taas septembris, kui ta esineb “Äriplaani” konverentsil.

Mis on teie ootused järgmiseks aastaks? Meil on suured laienemisplaanid tootmisvõimsuse tõstmiseks ja tooteportfelli suurendamiseks, et murda uutele, mittetraditsioonilistele turgudele, kus on kõrgem lisandväärtus. Meie vaatame järgmisesse aastasse nii, et meil on käed-jalad tööd täis uute projektide elluviimisega. See võtab aega ligikaudu kaks aastat, nii et 2016. või kindlasti 2017. aastaks on meie tootmisvõimsus oluliselt suurem. Kui me praegu oleme väike tegija, siis 2017. aastaks peaksime loodetavasti tõusma paberi- ja tselluloosisektoris keskmise suurusega tegijate hulka.

Mis see tähendab? Praegu on meie tootmisvõimsus ligikaudu 70 000 tonni aastas, mida paberi- ja tselluloosisektoris peetakse tillukeseks mahuks. Kuid arvestades turgude mitmekesisust, kus me juba oleme – praegu ekspordime oma toodangut ligi 55 riiki –, olen kindel, et meil on turusügavus ja teadmised, et tootmisvõimsust kolmekordistada.

Mis on selle investeeringu rahaline suurus? Selle investeeringu täpsed detailid selguvad vahetult enne seda, kui ma septembris “Äriplaanil” esinen. Kohtume mõni päev enne seda ettevõtte juhtidega Istanbulis, et kokku leppida järgmise viie aasta plaanides. Selge on aga see, et oleme bullish (enesekindlad) , täis elurõõmu, elevil oma plaanidest, eriti paberi- ja tselluloositööstuses.

Te juba ekspordite 99% oma toodangust, millest suur osa läheb kaugetele turgudele. Kuidas te ettevõtte raskustest välja tõite? Me pidime 2008. ja 2009. aasta kriisis oma tee leidma. Naaberturud, eriti Euroopas, olid languses ja pidime oma tegevust rahvusvahelisemaks muutma. Läksime uutele turgudele, eelkõige Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, samuti kaugetele turgudele nagu Austraalia. Kohendasime toodet, leidsime sellele uusi kasutusviise. Enne olime väga sõltuvad tsemendisektorist, mis teatavasti omakorda sõltub ehitussektorist, mis sõltub kinnisvaraturust. Jäime ühe sektori languse ohvriks ja pidime leidma nišiturge. Seega hakkasime otsima tootele rakendust pigem toidutööstuses, põllumajanduses, kaitsepakendina. Majanduslangus tegi meid vastupidavamaks.

Mismoodi käib ühe ettevõtte “ümberpööramine”? Tootmine oli meil paigas, aga mida meil polnud, olid turud. Pidime leidma uusi turge. Nii ma siis vaatasin, et kõik hüppaksid  toolilt püsti ja läheksid kontorist välja. Enne seda püüdsime müüa interneti ja e-posti teel, aga nüüd ajasin kõik välja klientidega suhtlema.  Ainult nii on võimalik leida oma tootele uusi kasutusvõimalusi.

Kes on need “kõik”, kes majast välja müüma läksid? Kõik siinsed müügijuhid, turundusjuhid, muud juhid – kaasa arvatud tegevjuht. Kõik me läksime turule. Läkitasin isegi mitu tehnilise meeskonna liiget välja müüki tegema.

Kuidas see turule minek välja nägi –koputasite ustele, käisite messidel? Tegime kõike, mis meie võimuses – koputasime ustele, murdsime tarvidusel uksi maha, käisime messidel, kiskusime inimesi juustest, kui muudmoodi kohtumisi kokku leppida ei õnnestunud.

Ja ettevõte on nüüd tugevam? Palju, palju tugevam.

Mis on Teie lähiaja majandusprognoos? Olen näinud selle ja järgmise aasta kohta erinevaid numbreid, aga olen lootusrikas, et näeme vähemalt paarist viimasest aastast paremat tulemust. Minu prognoos on väga päikeseline. Ühel hiljutisel seminaril küsiti mult Eesti majandusprognoosi ja ma soovitasin kõigil päikseprillid pähe panna, sest tulevik on nii ere. See oli minu sõnum kuulajatele ja on ka oma töötajatele.

Miks? Laienemisplaanid on toonud elevust ja ­uusi turge. Väikegi mahu suurendamine võib paberitööstuses tuua kaasa märgatava marginaalide paranemise. Eestis on toimunud muidki positiivseid muutusi. Pööre on toimunud EASis ja majandusministeeriumis, meil on noor peaminister, kelle prognoos on samuti üsna positiivne.

Ometi öeldakse, et paberi- ja tselluloosisektor pole kasvusektor? Meie tegutseme pakkepaberi, eriti valgendamata jõupaberi segmendis. Selle sektori turumaht maailmas on umbes 3 miljonit tonni aastas ja me ootame 3%-list kasvu, mis on selle mahu pealt üsna märkimisväärne. Loodame need turud endale haarata. Siin segmendis pole palju uusi tegijaid, kes investeeriksid jõupaberi tootmisse. Kui nõudlus ka näiteks trükitööstuses väheneb seoses digitaalsete teenuste arenguga, siis samal ajal tekib e-kaubanduse arenedes jälle suurem vajadus pakkepaberi järele. Pealegi teeme me loodussõbralikku pakendipaberit, mis on aina olulisem müügiargument.

Kas Eestis on lihtne muutusi ellu viia? Mina ütleksin küll, et on. Kui siin peavad töötajad multitask’ima – näiteks peavad tehnilise meeskonna liikmed aitama müügitööd teha – on nad selleks valmis. Teistes riikides nad ütlevad, et see pole nende töö. Töökultuur on Eestis väga kõrge.

Teie ettevõtte moto on, et edu on teekond, mitte sihtkoht. Kust selline moto? Mina tulin sellega lagedale 2000. aastate alguses, kui meil olid rasked ajad. Siis me tõime ettevõtte esimest korda raskustest välja. Meil õnnestus müük ümber korraldada ja äkitselt teenisime hiiglaslikke kasumeid. Ometi pidin inimestele siis meenutama, et tehas oli üsna vana ja meil oli pikk tee minna. Kriisis pead inimesi inspireerima. Siis ma selle loosungiga välja tulingi. Võib-olla peaks Eesti valitsus ka kaaluma selle kasutusele võtmist.

Mida Te praegu teete, et töötajaid inspireerida? Ma töötan vähemalt sama palju kui nemad. Olen alati nende jaoks olemas, kättesaadav. Kuulan neid. Me teeme kõvasti tööd ja peame kõvasti pidu. Mul on ka omad kohad, kuhu teeme väljasõite ja lõbutseme koos. Mina olen üks neist ja nemad ka kohtlevad mind nii. Mul on siin Kehras väga-väga hea meeskond. Üks põhjus, miks me oleme valmis investeeringuid tegema ja miks me ka suutsime ettevõtte raskustest välja tuua, ongi see, et mul on nii hea meeskond.

Kui pikad Teie tööpäevad on? Nüüd, kui ma olen tehase igapäevase juhtimise tegevjuhile üle andnud, ei tee ma enam Eestis nii palju töötunde. Sean paika ettevõtte strateegia, leian õiged inimesed selle elluviimiseks ja kolmandaks annan neile vajalikud vahendid.

Kuid kodus töötate endiselt palju? Seda küll. Elan nüüd Singapuris ja töötan seal. Vastutan grupi tasemel kolme valdkonna eest – esiteks paberi- ja tselluloositööstus Eestis, teiseks grupi kinnisvara kogu maailmas ja kolmandaks meie heategevuslik tegevus. Seda viimast naudin kõige rohkem.

Millised olulised otsusused ootavad teid järgmisel aastal? Grupp tervikuna teeb suuri investeeringuid Indoneesiasse, Nigeeriasse ja Eestisse. Kui eelmine arengulaine oli BRIC-maades, siis järgmine tuleb nn MINT-riikides ja meie oleme neist kahes, Indoneesias ja Nigeerias. Hakkasime investeerima ka digitaalsetesse äridesse, kus me pole varem tegutsenud. Traditsiooniliselt olime paberi-, tekstiili- ja toidutööstuses, kuid nüüd alustasime B2B laenuäriga Indoneesias, e-kaubanduse saidiga Nigeerias ja Eestis kaalume andmekeskuse avamist.

Olete mees, kes püsitiab endale eesmärke. Mis on Teie isiklikud plaanid? Teha rohkem heategevusega seotud tööd. Tahame kindlad olla, et anname raha ära vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Ettevõtjatele õpetatakse ülikoolis, kuidas raha teha, aga mitte keegi ei õpetanud mulle, kuidas seda õigesti ära anda. Pean vist selle õppimiseks juhtimiskoolitusele minema.

 

Mis on mis

  • Konverents Äriplaan 2015

Toimub 24. septembril Nordea Kontserdimajas Tallinnas.
Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti suuromanikud räägivad oma ootustest ja hirmudest ning eelarvest ja äriplaanist aastaks 2015.
Esinevad Ain Hanschmidt, Aivar Rehe, Björn Wahlroos, Heiti Hääl, Igor Rõtov, Kristjan Rahu, Mailis Lintlom, Meelis Mandel, Rain Lõhmus, Sonny Aswani, Sven Mikser, Urmas Varblane, Vladimir Funtikov, Ülo Kaasik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. August 2014, 18:49
Otsi:

Ava täpsem otsing