Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus. Igas tootmises esineb raiskamist

14. august 2014, 00:00

Keskmises Eesti tootmisettevõttes on raiskamine väga suur ning enamasti hakkab see pihta ebatäpsest tootmise planeerimisest.

Tööstusuudised.ee kirjutas, et paljudel Eestis tegutsevatel tootmisfirmadel on suurema efektiivsuse saavutamiseks veel kõvasti arenguruumi. Tootmisettevõtete konsultandi ja koolitaja Ingrid Joosti hinnangul on näiteks Eesti ja Skandinaavia ettevõtete majandus- ja tootlikkusnäitajaid võrreldes meie ettevõtetel veel pikk tee minna.

“Kui vaadata Euroopas, aga ka Aasias ringi, on seal väga hea protsessikorraldusega ettevõtteid. Ka Eestis on hakanud tekkima väga heal tasemel ettevõtteid, mida võib tuua teistele eeskujuks. Soovitan käia ringi ja vaadata, kuidas teised on asju teinud,” rääkis Joost.

Paindlikkus viib raiskamiseni. Joosti hinnangul on ühes keskmises Eesti tootmisettevõttes raiskamise osakaal väga suur ning enamasti saab see alguse juba tootmise planeerimise etapis. Üks suuremaid raiskamisi on Joosti hinnangul seotud sellega, et ettevõte soovib olla paindlik ja selle saavutamiseks pole fikseeritud kindlat tootmisplaani. Näiteks esineb päris palju selliseid juhtumeid, kus töötajad valmistavad tootmises mingeid protsesse ette, siis tuleb aga juht, annab uued suunised ning endised tegevused jäävad pooleli.

“Seda esineb meil väga palju ning põhjuseks on see, et tootmisplaanid pole ettevõttes fikseeritud.  Tootmisplaanide fikseerimine tagab selle, et inimesed saavad õige ülesande ja teevad õigeid asju,” selgitas Joost.

Joost rõhutas, et paljud ettevõtted, kes on panustanud raiskamise vähendamisse ja protsesside parandamisse, arvavad ekslikult, et edasine protsesside ja tegevuste efektiivsemaks muutmine pole enam võimalik. “Tegelikkuses see pole nii – alati on võimalik paremaks muutuda,” märkis Joost, kelle sõnul kuulub kõik, mis pole lisaväärtus, raiskamise alla.

Üks olulisi raiskamiskohti tootmisprotsessides on seotud ka tööjaotusega. “Kui inimene jalutab tootmises niisama ringi ning toob ja viib pika vahemaa tagant töötegemiseks vajalikke asju, on see otsene raiskamine. Eesmärk on, et inimene saaks tööd teha võimalikult optimaalselt ja võimalikult vähese liikumisega,” märkis Joost.

Konsultant lisas, et kui säärased raiskamiskohad üles leida ja efektiivsemaks muuta, on tulemused kiired tulema.

Alkoholitootja Altia Eesti tegevjuht Kristel Mets on oma ettevõttes raiskamise vähendamisele aja jooksul palju rõhku pannud ning on ellu viidud mitu muudatust, mis on tulemusi parandanud, seda nii finantstulemuste, tootlikkuse kui ka logistika puhul. Metsa sõnul mõtlevad nad raiskamise vähendamisele pidevalt nii transporti valides kui ka tootes. Näiteks tõi ta Šoti viski, mida Altia villib oma kaubamärgi Latitude 55 all Rootsi turule. Kui varem osteti viskisegu Šotimaalt, see küpses Soomes Altia Rajamäe tehases ja alles seejärel toodi see Eestisse villimiseks, siis äsja tehtud ligi 0,9 miljoni eurose investeeringu tulemusena kahekordistati mahutite parki, mis võimaldab edaspidi tuua viski otse Eestisse, kus see küpseb ja villitakse.

Alati saab veel paremini. Samas lisas Mets, et raiskamist on alati võimalik veel rohkem vähendada. “Seega on kindlasti meil veel kohti, kus on võimalik seda teha. Kas või kütte- ja elektrikulu on võimalik tootmises ja laos vähendada, umbkaudse hinnangu alusel ütlen, et 10–15%,” selgitas ta. Lisaks saab lihvida tootmisprotsesse ehk seda, kui palju kulutatakse aega seadistustele liinidel ja kui palju kulub vahetusel aega, et ümber asuda teisel liinil töö alustamiseks. Samuti saab hoolikamalt valida, milliseid tooteid müüakse ja turundatakse, tehes tööd ainult kasumlike toodetega. Logistikas saab tõsta laoringluskiirust jne, loetles Mets, kelle sõnul püütakse kõige juures alati kaasata ka oma ala eksperte.

Terasest tuletõkke- ja turvauksi valmistava ettevõtte Saajos endise tegevjuhi Jaan Allemi sõnul on nende ettevõtte efektiivsus viimase kahe aasta jooksul paranenud ligi kaks korda ning see on alles kogu protsessi algus. Allem lisas, et  LEANi põhimõtteid rakendades on sama ressursiga võimalik efektiivsust veel oluliselt suurendada. Saajos on alustanud programmi 5S käivitamist ja sise­koolituse kaudu püütakse suurendada tööliste multifunktsionaalsust, sest sõltuvalt tootest muutub töörühmade koormus pidevalt. Lisaks korraldatakse koolitusi – näiteks tehti LEANi sissejuhatav koolitus, milles Saajose töölised osalesid sajaprotsendiliselt.

Sihitu asjade otsimine. “Üldiselt oleme tootmises tuvastanud, et vajalike asjade leidmiseks kõnnitakse maha nädalas pikki kilomeetreid, kontori poolel sisestatakse sisuliselt sama infot süsteemi mitu korda jne,” selgitas Allem.

Positiivne on tema sõnul see, et laovarud, kuhu tihti “külmutatakse” ettevõtte likviidsus, on nüüd oluliselt paremini hallatud kui varem – kasvanud käibe juures on laovarud kahanenud 40% ja seda üle 95% tarnetäpsuse juures.

Edasiseks arenguks on Saajosel selged eesmärgid, mille täitmisest teavitatakse kõiki töötajaid pidevalt. “Oluline ongi sellesse kaasata kõik töötajad,” märkis Allem.

 

Pane tähele

  • Üheksa peamist raiskamisega seotud tegevust ja kohta tootmisettevõttes

1. Ületootmine ehk kui palju me midagi teeme. On oluline, et tootmises tehakse seda, mida vaja, ja selles koguses, mis on ette nähtud. Ületootmine tekib, kui tooteid toodetakse või tarnitakse suuremas mahus, kui klient (sisemine või välimine) neid sel hetkel vajab. Mida rohkem on protsessis üheaegseid tellimusi, seda aeglasemaks protsess muutub.

2. Üleliigsed varud. Suured toor­materjali- ja pooltoodangu­varud, mis tulenevad partiide suurusest. Võib-olla peaks partii ­jagama osadeks, et varud oleksid väiksemad. Oluline on optimeerida varusid.

3. Ootamine. Töötaja ­ootab masina töötsükli järel; töötaja ootab teiste töötajate järel; informatsiooni ootamine; materjali ootamine. Kõik see tuleneb töökorraldusest ja planeerimisest. See näitab, kui hästi oskame ressursse kasutada. Kas töötajad teavad, mida nad tegema peavad?

4. Üleliigne liikumine. Igasugune liikumine, mida töötaja teeb, et saada vajalikke materjale/detaile, informatsiooni jmt, on raiskamine. See tuleb protsessis minimeerida või kõrvaldada. Vahemaad peavad olema võimalikud väikesed ja liikumine peab tootmises toimuma võimalikult kiiresti. Näiteks: töötaja tõuseb masina tagant püsti ja läheb riiulite juurde mingit töövahendit otsima. Kui me toome need töövahendid töökoha lähedale, saab ta oma tööd kiiremini ja paremini teha.

5. Üleliigsed liigutused. Ebaergonoomilised töövõtted nõuavad täiendavaid jõupingutusi ja tekitavad lisakoormust ning vähendavad motivatsiooni.

6. Üleliigne transport. Üleliigne transport on ületootmise ja protsessi kindlast rütmist kõrvale­kaldumise tulemus. Üleliigne transport on seotud alati üleliigsete varudega. Üleliigne transport tuleneb ka tootmispindadel asuvate tootmisseadmete valest paigutusest.

7. Üleliigsed tegevused (protsessid). Töö dubleerimine; ümbertegemine; korduv katsetamine; suur vigade hulk; korduvad kvaliteediküsimused; jõudeolek masina töötsükli ajal; pidev parandamine.

8. Ebapiisav info. Kuidas meil info liigub, kas meie info on õige? Info liikumine on paljudele ettevõtetele probleem – kuidas seda teha?  Mida lihtsam ja läbipaistvam on protsess, seda lihtsamini ja paremini info liigub. Probleemid tulevad välja protsesside kaardistamisel.

9. Defektid ja ümbertegemine. Ülekulude tekkimine defektidest tekkinud jäätmete tõttu. Defektide parandamine ja ümbertegemine nõuab lisajõupingutusi, protsessi peatamist ning suuremaid kulusid.

Allikas: Ingrid Joost

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. August 2014, 18:51
Otsi:

Ava täpsem otsing