RMK harvendab turgu

Möödunud kevadel võttis Võhma kandi mees Eduard Krillo, Hindriku Talu FIEna metsaraie teenuse pakkuja vastu otsuse, et lõpetab RMKga koostöö. 15 aastat kogemust selja taga, ei suutnud ta enam üha rangemate tingimustega hangetel konkureerida. Krillole tekitas enim raskusi langetustraktorite ehk harvesteride vanus, mida hakati hindama aastate, mitte töötundide järgi – kui masin on viis aastat vana, aga töötunde teinud kahe aasta jagu, siis sellega RMK hangetele asja ei ole. “RMK tahab enda elu võimalikult lihtsaks ja väikeettevõtjatele raskeks teha,” sõnas Krillo.

RMK on ülekaalukalt turu suurim töödetellija, näiteks mullu maksis keskus puiduvarumistööde eest 37 miljonit eurot. Hanketingimused on aga samm-sammult karmimaks läinud 2008. aastast. Suurima muutuse on masina vanusepiirangute kõrval teinud raiemahu nõue, mis on varasemast keskmiselt 3500 tihumeetrit kuus kasvanud 5000 tihumeetrini. RMK metsamajanduse osakonna juhi Rainer Laigu sõnul suureneb raiemahu nõue ka edaspidi. Mida suuremat kuumahtu nõutakse, seda väiksemaks läheb ka harvesteride lubatud vanus. Lisaks peab masinatel peal olema kaasaegne ja pidevalt uuenev nutitehnoloogia.

RMK hangetel võidetud lepingud kestavad reeglina viis aastat. Seega ei jäägi ettevõttel, kes hankeid ei võida, üle muud, kui suunata tähelepanu erametsa poole. Erametsas tegutsemisel on aga omad probleemid – tööotsad on tihtipeale lühemad, langetuspiirkonnad ei asu ühes kohas, tööots võib paikneda kodukandist kaugel, ja kunagi pole garantiid, et töötasud õigel ajal või üleüldse kätte saab. Seega kui Krillo enam möödunud kevadel riigihankel konkurentsis ei püsinud, tuli kogu ettevõtte senine tegevus ümber kujundada. Selleks pidi ta langetustraktori maha müüma. “Enam-vähem tuleb ots-otsaga kokku, midagi head küll hetkel pole,” ütles  ta, lisades, et peamiselt teenib ta nüüd elatist küttepuude tegemisega.

RMK-le töid tegev Valgamaa ettevõtte Tarmo Logging OÜ omanik Tarmo Ellamik märkis, et karmid tingimused on eelkõige just lageraie hangetel. Tema sõnul pole ranged tingimused kohati täielikult põhjendatud. Näiteks tekitab tema sõnul küsimusi pangagarantii nõue. Selle järgi peab ettevõte hanke võitmisel saama pangast garantiikirja – pank hindab ettevõtte finantstugevust ning otsustab, kas annab talle nõutava garantii või mitte. RMK andmetel on garantiinõuded tavaliselt 10 000–20 000 ­eurot. ­Garantii on ettevõttele justkui laenuks ja RMK-le kindlustundeks, et kui töövõtja lepingut täita ei suuda, ei pea RMK sellega seonduvaid kahjusid ja kulutusi oma taskust kinni maksma.

Olgugi et ettevõtted, kes hankeid ei võida, ei pea pankadelt garantiikirja saama, teeb see Ellamiku sõnul asjaajamise nii tüütumaks kui ka kulukamaks. Aktiva Metsa omanik Aivar Luik märkis, et garantiikirja saamine on reeglina ettevõttele ülearune kulu, sest pärast reegli kehtestamist 2009. aastal pole RMK garantiid kasutama pidanud.

Ent garantiisnõudel on ka üks eelis. Nimelt on Ellamiku sõnul need, kes suudavad garantii pangast saada, paremas olukorras ainuüksi sellepärast, et konkureerivaid ettevõtjaid on vähem. Seitse aastat RMKga koostööd teinud Ellamiku sõnul on uutel ettevõtetel praeguste hanketingimustega oluliselt keerulisem turule tulla kui varem. Aastased raiemahu nõuded  on kasvanud samm-sammult nii suureks, et Ellamiku sõnul jäävad need osadele ettevõtetele ületamatuks. Kui hankeid ei võida, jääb ka nõutud raiemahtude täitmine raskemaks ülesandeks.

RMK metsamajanduse osakonna juhi Rainer Laigu sõnul on ettevõtjate mure arusaadav. “Muidugi on kahju, kui 14 aastat hea töövõtja olnud ettevõte on RMKst loobunud või sunnitud loobuma, aga me peame hankeid tegema ja alati on keegi, kes jääb tööst ilma,” rääkis ta. Ettevõtjate väide, et RMK eelistab väiksematele ettevõtetele suuremaid, ei vasta Laigu sõnul tõele.

Nimelt kui võtta aluseks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni  (EVEA) tõlgenduse väikeettevõtetest, siis liigituvad nende alla kõik ettevõtted, kus on vähem kui 50 töötajat. Laigu sõnul Eestis rohkemate töötajatega puiduvarumisettevõtteid naljalt ei leiagi. Kui aga võtta aluseks masinapargi suuruse – väikeettevõtetele kuuluvat 1–2 harvesteri ja suurematele vähemalt 3–4 – on RMK töövõtjate seast 75% väikeettevõtted.

Laigu märkis, et praeguseks 800-lt 1100 tihumeetrini kuus kasvanud harvendusraie mahu nõue kasvab tõenäoliselt ka edaspidi. Lageraies on maht kasvanud 1000 tihumeetri võrra kuus ning needki võiksid kasvada. Laigu tõi näite, et RMK-l endal on langetusmasinaid, mis raiuvad koguni 7000 tihumeetrit kuus. “Kui teha aastas kümme kuud rohkem tihumeetreid kuus, jäävad ka püsikulud väiksemaks,” selgitas Laigu. Kulutusi aitab madalamal hoida see, et RMKs tehakse reeglina suuremahulisi raieid ühes piirkonnas. Nii saavat ainuüksi masinate treileriveo pealt kokku hoida.

Et harvesterid ei tohi lageraies olla vanemad kui viis aastat, on Laigu sõnul kehtestaud seepärast, et uuemate masinatega on töö tegemine tõhusam ja muretum. Ta möönis, et siiski, et nii on ka RMK-l mugavam, sest ta ei suudaks iga masina töövõimekust eraldi hinnata.

Laigu selgitusel on garantiinõue vajalik kahel põhjusel. Nimelt pole RMK-l õigust ettevõtteid põhjalikult finantsiliselt uurida. Garantii küsimisel teeb selle töö ära pank, kes hindab ettevõtte jätkusuutlikkust ja tugevust, vastasel korral tagatist välja ei anta. Teiseks annab garantii kindlustunde, et lepingu mitte täitmisel ei jää RMK kahjumisse, vaid saab garantiiraha eest uue töövõtja palgata. Laigu lisas, et mõistagi küsivad ka pangad osutatud teenuse eest ettevõtjatelt raha, ent lisakulutusi see ettevõtjatele sellegi poolest ei too – kulutused lisatakse hinnale, mille RMK hiljem kinni maksab.

Laigu märkis, et karmimaks muutunud hanketingimused on muutnud RMK ja nende partnerite koostöö ja töökorralduse mugavamaks ja tõhusamaks. Tootlikkus on parem, partneritele pakutakse tööd pikaks ajaks ja suures mahus. Kui masin on uus ja suudab rohkem tööd teha, siis püsikulud ettevõtjale väiksemad. Kui ettevõttel kulud väiksemad, suudab ta RMK-le pakkuda teenust odavamalt. Lisaks on RMK-l kindlus, et raielangid on raiutud õigeaegselt ja kvaliteetselt ning puit jõuab klientidele määratud ajal. “Peaks olema win-win olukord mõlemale. Meie oleme küll õnnelikud praegu, loodetavasti meie töövõtjad ka,” ütles ta.

Peale metsatööstuse mõjutavad riigihanked ulatuslikult ka teisi valdkondi.  Ainuüksi politsei- ja piirivalveametil (PPA) on riigihangete kaudu umbes 2500 aktiivset koostöölepingut erinevate kaupade ostmiseks või teenuste tellimiseks. Suuremahulisimaid hankeid tehakse sõiduautode rentimiseks. Vahel isegi sadade sõiduautode soetamiseks korraldatavatel hangetel on autoturule suur osakaal.

Wiru Auto tegevjuhi Rainer Lille sõnul  pingutavad kõik ­automüüjad, et saada endale RMK, Eesti Posti, PPA ja muude riigiga seotud asutuste hanked. “Kui ühe automüüja müük on kuus keskmiselt sada autot ja tänu riigihankele kasvab see veel sama palju, on tulemus ju vägagi märkimisväärne,” rääkis ta.

Lille sõnul on Wiru Auto väiksem ettevõte, kes osaleb viimasel ajal riigihangetes harva. Peamiseks põhjuseks, et enamik hangetel otsitakse liisinguautot, mitte autot ennast. Neis peab aga osalema koos finantseerijaga, mis teeb hangetel osalemise keerulisemaks.

“See on topelt töö – esmalt tee ennast liisingufirmale atraktiivseks ja seejärel pakkujale,” ütles Lille. Tema sõnul on sellises riigihankesüsteemis kergem löögile saada suurematel ettevõtetel – lisaks parematele võimalustele hinnaga mängida on neil tööl ka piisavalt personali, et aeganõudvatel hangetel osaleda.

2011. aastal  võitis Wiru Auto ja Autospirit Tartu OÜ ühispakkumus RMK autohanke 40-le maasturile. Wiru Autole tähendas ühe hankega müüdud 23 maasturit suurt mõju, sest tänu sellele suudeti langusaastal säilitada eelneva aastaga sama tase. 

PPA peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisk selgitas, et PPA sõidukipargis on kokku umbes 1100 masinat, mille keskmine vanus on 8 aastat. “Aritmeetiliselt tähendab see, et me vahetame igal aastal keskmiselt välja 138 sõidukit. Samas võib see aga olla erinev,” märkis ta. “Eestis võetakse aastas arvele umbes 20000 uut mootorsõidukit ja PPA osakaal sellest on  0,7%.”

Ehitusettevõtte Lemminkäinen Eesti ASi juht Sven Pertensi sõnul ei vea ehitussektor, eriti infra- ja teedeehitus, ilma riikliku töötellimuseta kuidagi välja – nendes sektorites ulatub riigihangete kaudu tehtavate tööde osakaal vähemalt 80%ni.

Kuna riigi tellimuste maht on oluliselt vähenenud, on ehitusettevõtete tihe rebimine riigihangetel terav. “Ei ole ka näha, et asi paraneks, ja ettevõtted on närvilised,” rääkis Pertens. Seetõttu on ka hindu märgatavalt alla lastud ja riigihangete pakkumised kõiguvad null-protsendilise kasumi lähedal. “Olukord on suhteliselt raske,” ütles ta.

Pertensi sõnul on viimasel ajal vähem märgata tööandja ­eelistust mõnele kindlale ehitusettevõttele. Küll aga tekib osas kvaliteedinõuetes küsimus, kas tegu on üldse täidetavate tingimustega. Tema arvates pole mõistagi õige, et iga ettevõte hankes kvalifitseeruks, kuid tööandjad peaksid põhjalikumalt läbi mõtlema, kas iga esitatud nõue on ka praktikas teostatav.

“On olnud juhuseid, kus hankes esitatud kvaliteedinõudeid pole varem isegi meie lähiriikides täitma pidanud,” ütles ta. Pertens lisas, et kuigi Eestis võidab reeglina hanke odavaim pakkumine, ei pruugi see alati ka majanduslikult kõige soodsam olla.

 ________________________________________________________________

Tasub teada: Muret tekitavad hanketingimused

Raiemahu nõue on aastatega kasvanud harvendusraiel keskmiselt 800st 1100ni ja lageraidel 4000st 5000ni.Langetustraktor ehk harvester ei tohi lageraies olla vanem kui viis aastat. Kui raiemahtu nõutakse näiteks 7000 tihumeetrit kuus, on masina lubatud vanus 3 aastat. Harvendusraides on masina lubatud  vanuseks seitse aastat.Harvesterid peavad olema varustatud rahvusvahelistele standarditele vastava tarkvaraga.Hanke võitja peab pangalt taotlema garantii, mis on tavaliselt harvendusraides 10 000 ja lageraides 20 000 eurot ühe harvester-forvarder keti kohta.Garantiikiri peab olemas olema hiljemalt kaks nädalat enne lepingus näidatud teenuste alustamise tähtaega. Garantiikirja puudumise korral on RMKl õigus leping tühistada.RMKl on õigus masinaid kontrollida kaks nädalat enne tööde alustamist. Kui masinad ei vasta nõuetele, on RMK-l õigus leping tühistada.

Allikas: RMK

Autor: Eliisa Matsalu, Harry Tuul