Turundus. Reklaam taskusse ja liikuma

15. august 2014, 00:00

Reklaam ja turundus mobiiliseadmetes ning video abil muutub järjest olulisemaks, ennustavad digiturunduse eksperdid.

“Mobiilireklaami kaudu tuleb juba 10 protsenti liiklust kampaanialehtedele,” rõhutas Äripäeva turundusteemaveebile Best Marketing Hendrek Kraavi digiturundusagentuurist ADM. “Kindlasti on kliendid teadvustanud mobiili olulisust, kuid mida ei ole siiani teadvustatud, on reklaamikampaaniate olulisus mobiilis. Peame seda pidevalt meelde tuletama.”

Uuringufirma Gemius Eesti juht Paap Peterson ennustab, et mobiilide ja tahvelarvutite osakaal kasvab turunduses oluliselt. “Kui 2011. aastal oli nende osa kõikidest lehelaadimistest ca 1 protsent, siis nüüd 10 protsenti ja rohkem,” selgitas ta. “Androidiga seadmete kasutamine kasvab kiiremini kui iOSi oma, põhjuseks ilmselt lai valik soodsaid nutitelefone.”

Koduleht peab kohanema. Kaasaskantavate seadmete tõttu peavad veebid olema kohanduvad ehk töötama eri suurusega ekraanidel, lauaarvutist mobiiltelefonideni. Seda nimetatakse responsive- ehk vastavalt vaatava seadme ekraanile kohanduv lahendus. “Proovime igat lehekülge mobiilis vaadeldavaks teha, ainult desktopil vaadatavat kodulehte ei tee enam peaaegu keegi,” lisas Kraavi.

Veebiagentuuri OKIA asutaja ja loovjuht Kaupo Kalda märkis, et vajadus seda tüüpi veebide järele kasvab, sest see jõuab klientide teadvusse. “Meie kui agentuuri jaoks on töö muutunud põhjalikumaks ja raskemaks. Paraku on samas hinnasurve väga tugev: digiagentuuris töötavate spetsialistide palgad tõusevad, aga kliendid soovivad saada töö kätte väga madala hinnaga,” selgitas ta.

Eestis kaasneb valdkonna arenemisega veel üks probleem – meil ei ole piisavalt andmeid mobiilsetelt seadmetelt interneti kasutamise kohta, ütles Idea Labi tegevjuht Joao Rei.

Videoga jõuab peaaegu kõigini. Teine oluline märksõna digitaalses turunduses on video­reklaam, mille kasvule aitab peale siinsete meediafirmade kaasa ka näiteks populaarse sotsiaalvõrgu Youtube võimaluste laienemine.

“Videoreklaamiga saame praegu 90 protsenti inimesi üle Eesti kätte, ja see on väga hea katvus,” kommenteeris Mediabrands Digitali juht Erki Hein­saar. Samas eraldi klippe veebi jaoks veel eriti palju ei toodeta ja kasutatakse teleklippi. “Põhjus on ilmselt selles, et videoreklaami eelarved on veel väga väikesed, aga aasta-pooleteise pärast muutub interneti videoreklaam kindlasti arvestatavaks teemaks ka eelarvetes,” selgitas ta.

YouTube’i üles pandud videoreklaami puhul maksab klient Heinsaare sõnul ainult siis, kui reklaam vaadatakse lõpuni. Ehk kui keegi vaatab 30sekundilisest reklaamist vaid 29 sekundit, siis arvet ei esitata.

  • Igal kolmandal eestlasel tahvel

Tahvelarvuti on olemas rohkem kui kolmandikul eestlastest ehk 35 protsendil, selgus Samsung Electronics Balticsi ja GfK tarbijakäitumise uuringust.

“Eestis on tahvelarvutid umbes sama levinud kui Lätis või Leedus, kuid eestlased kasutavad tahvelarvuteid märksa aktiivsemalt ja mitmekesisemalt, kasutades rohkemaid seadme pakutavaid võimalusi ja funktsioone – eestlased teevad rohkem pilte, sooritavad makseid, laevad alla rohkem filme,” ütles turu-­uuringute firma GfK Eesti divisjoni juht Jana Bruns.

Naised ja mehed kasutavad tahvelarvuteid erinevaks otstarbeks. Eesti mehed kasutavad naistest rohkem näiteks tahvelarvutite navigeerimisfunktsiooni (55 protsenti), video ja pildi tegemise võimalusi (41 ja 66 protsenti) ning vaatavad rohkem videoid (63 protsenti), naistest kasutab tahvelarvutit navigeerimiseks 46 protsenti, videote ja piltide tegemiseks 31 ja 61 protsenti ning videote vaatamiseks 58 protsenti.

Naised käivad see-eest oluliselt rohkem sotsiaalmeedias – 81 protsenti naistest ja vaid 57 protsenti meestest külastab tahvel­arvuti kaudu sotsiaalmeedia keskkondi. Samuti ostavad nad tihedamini internetist sooduskuponge (22 protsenti naistest ja 9 protsenti meestest) ning kasutavad aktiivsemalt tervise- ja spordiäppe (18 protsenti naistest ja 9 protsenti meestest).

 

 Tasub teada

Liikuv pilt tõstab pead.
Reklaamivõimalus YouTube’is on viimasel ajal palju laineid löönud ja huvi digiturundajate sõnul suur. Videoreklaamil on YouTube’is suur potentsiaal, aga YouTube’is ei saa kasutada TV jaoks tehtud klippi, sest vaatajate harjumused ja käitumine on erinevad. MediaComi loovjuht Erki Peinar selgitas, et ettevõte loob selle kanali jaoks eraldi klipid.

Kllient hakkab hindama tele ja sotsiaalmeedia tasuvust
Videoreklaami kasvu taga on YouTube’i võimaluse avanemine. Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar ennustab, et aasta teisel poolel hakkame palju rohkem makstud reklaame YouTube’is nägema. Kliendid hakkavad ka võrdlema – kui palju maksab reklaamklipp YouTube’is  võrrelduna näiteks Kanal 2 või TV 3ga.

Kallist müü kalli muljega.
Video tootmise kulud on vähenenud ja ka nutitelefoniga saab korraliku video salvestada. Samuti saab lihtsate vahenditega fotosid animeerida, slaidi-show’sid luua jne. Samal ajal on odavus ka müüt, sest ebaprofessionaalselt tehtud halvakvaliteedilisi videoid ei taha keegi vaadata. Kui pakutav toode või teenus on premium-kategoorias, peab ka reklaamvideo jätma kalli mulje.

Lühike võib lüüa.
Klassikalisele 30sekundilisele TV-reklaamile lisaks on tulnud palju uusi videoformaate. Näiteks USAs on populaarsed 10sekundilised moekaupade videod Instagramis. Ameerika noored moehuvilised on harjunud 10sekundiliste videotega, neil ei jätku tähelepanu 30sekundilise video jaoks.

Katseta.
Üks uus ja tõusev trend on kasutada videote tegemiseks droone, näiteks kinnisvara- ja turismiturunduses kasutatakse droone efektsete videote tegemiseks.

Allikas: MediaComi loovjuht Erki Peinar, Gemius Eesti juht Paap Peterson, Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar, Soome videoturunduse Lasse Rouhiainen

 

Pane tähele

  • Kuidas reklaamida Youtube’is?

1. Videoreklaami esitamise kaks võimalust:
In-strem-video – videoreklaami esitatakse, kui külastaja otsustab mõnda videot vaadata. Videoreklaami hakatakse automaatselt esitama ning selle vaatamine on võimalik peatada pärast 5 sekundit.
In-display-video – videoreklaam kuvatakse videopleieris soovitusena. Sellisel juhul saab külastajal valida, kas ta soovib reklaami vaadata või mitte.

2. Reklaame esitatakse veebikeskkonnas, mobiiliseadmetes ning aplikatsioonides, näiteks võrku ühendatud teleris, Google ­Video võrgus ning manustatud Youtube’i pleierites.

3. Tasustamine toimib CPV põhimõttel ehk cost-per-view. Vaatamisteks loetakse voosisesel (in-stream) reklaamil näitamine, kus kasutaja vaatas reklaami vähemalt 30 sekundit või lühema klipi puhul lõpuni. In-display-reklaami tasustamine toimib klikipõhiselt ehk kui kasutaja on videole klikkinud, et seda vaadata.
Reklaami sihtimisel on võimalik valida reklaami asetusi Youtube’i keskkonnas, sobivad sisukategooriad või sootuks keelata reklaami ilmumine mõne sisutüübi puhul.

Allikas: WSI Online

 

Tasub teada

  • Huvitavad faktid mobiiliturundusest

90 protsendil täiskasvanutest on mobiiltelefon ööpäev läbi käeulatuses.
50 protsendil mobiili vahendusel veebi kasutajatest on mobiiltelefon peamine internetis käimise vahend.
1,8 tundi päevas kulutatakse mobiiliseadmetes keskmiselt meedia tarbimisele.
73% nutitelefoni kasutajaid on telefoni vahendusel ostelnud.
4 miljardit 6,8 miljardist Maa elanikust kasutab mobiiltelefoni.
4–5 korda meelitavad mobiilireklaamid veebireklaamilahendustest enam ostma.
30 mln tarbijat Ameerikas vaatas 2011. aastal mobiilsest seadmest telesaateid.
27 korda tõenäolisemalt klikivad tarbijad videos asuvat reklaami, võrreldes näiteks tavabänneriga.
82% võrra võivad videoreklaamid muuta brändi nähtavamaks tavareklaamidega võrreldes.
80% internetikasutajast suudab meenutada videoreklaami veebiküljelt, mida nad viimase 30 päeva jooksul külastasid.
46% suutsid meenutada reklaami nägemist.
73% vaatajaist laseb videoreklaami (näiteks Youtube’is) lõpuni mängida.
70% andmemahust annab 2016.aastal videote vaatamine.

Allikas: Äripäev

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. August 2014, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing