Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu komisjon pidas kriisiistungit
Riigikogu majanduskomisjoni erakorralisel istungil arutati täna Venemaa sanktsioonide mõju Eesti majandusele, eraldi käsitleti kalandus- ja piimandussektorit.
Istungil osalenud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Palling sõnul tuleb järgneval kuuel aastal suunata tõukefondidest märkimisväärsed toetussummad Eesti piima- ja kalatööstuse arengusse. Ta rõhutas, et täna on suur osa tööstusest sõltuv Venemaa ja tolliliidu turgudest, sest tänu lühikestele säilivustähtaegadele tuleb toodang realiseerida kiirelt ja geograafiliselt lähedastel turgudel.
„Eestis on juba juurutatud tehnoloogiaid, mis ilma säilitusaineid lisamata võimaldavad pikki säilitustähtaegu, mis tähendab, et Eestis toodetud juust või jogurt võivad jõuda ka Aafrika turule,’’ ütles parlamendisaadik. „Näiteks kui täna läheb suur osa Eestis püütavast kilust ja räimest toorkalana ekspordiks ja konservitööstusesse Lätti ning sealt omakorda edasi Venemaale, siis tulevikus võiks need tootmised asuda Eestis, et meie tootjad saaksid ise valida usaldusväärseid partnereid, kes ei ole seotud Vene turgudega,’’ leiab Palling.
Väliskaubandus-ja ettevõtlusminister Anne Sulling, kes osales samal istungil, sõnas, et Eesti piimatoodete vastu tuntakse kaugetel turgudel huvi. „Olen viimaste päevade jooksul saanud mitmelt poolt maailmast positiivseid indikatsioone, et Vene turu ärakukkumise tõttu ülejäävat piima on meil ühel või teisel kujul võimalik kaugemale müüa. Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, kuid tuleb silmas pidada, et selline müügitöö nõuab diskreetsust ja korrektsust ning seetõttu on konkreetsetest riikidest, mahtudest ja hindadest veel vara rääkida,“ toonitas Sulling.
Palling lisab, et see muidugi ei tähenda, et meie tootjad tulevikus Venemaale oma toodangut ei müüks. „Lihtsalt meie tootjatel peaks olema vaba valik, kellele müüa, sõltumata seejuures liialt ühest partnerist. Teeb rõõmu, et juba täna on osad piimatootjad teinud otsuse, et üle 25% oma toodangust Venemaale ei ekspordita.’’
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.