Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jõude ressursid Eestit jõukaks ei tee

Sirje Rank 16. august 2014, 19:26

Riigi jõukuse aluseks on loodus ja maavarad, Eestis lastakse aga arvestataval osal ressursist jõude seista, nenditi Paide arvamusfestivalil arutelus, mis vaagis metsanduse ja puidusektori panust Eesti jõukuse kasvatamisel.

Kui kasutamata ressurss käiku lasta, võiks Eesti ekspordikäive tänase struktuuri juures kasvada poole miljardi euro võrra aastas, ütles Eesti teise suurima saetööstuse Toftan juht Martin Arula. Kui investeerida ja lisaväärtust tõsta, võiks efekt küündida miljardile eurole aastas. Maapiirkondades, kus töökohti napib, saaks puidusektoris juurde luua vähemalt 10 000 uut töökohta, rääkis Arula.

Sektori ettevõtted aga ei investeeri, ehkki on praegu suhteliselt hästi kapitaliseeritud. Põhjuseks ebakindlus toorme kättesaadavuse osas. Eestis on jätkuvalt väga palju väikemetsaomanikke, kes pole oma metsa majandamise osas veel mingitki otsust teinud. Selliseid on üle poole kokku ligi 97 000st metsmaa omanikust. Samas näitavad rehkendused, et erametsamaalt võiks isegi mitte midagi tehes aastas tulu saada keskmiselt 130-138 eurot hektarilt. Kui tegeleda ka istutuse ja harvendusraiega, võiks maa tootlikkus vähemalt 30% tõusta, rääkis enam kui 30 aasta pikkuse kogemusega metsakasvataja Olavi Udam.

Eestis seisab aga palju maad kasutamata. Lisaks väikemetsaomanike käes jõude seisvale maale on hulk maid, millele pole omanikku leitud, kellele maa tagastada, ja mida pole ka riigistatud. Siin ei ole jutt paarist protsendist vaid kümnetest protsentidest. See on saamata jäänud tulu.

Arutluses nenditi, et Eesti puidusektor on olnud väga edukas ning suutnud taasiseseisvumise järel ala tootlikkust oluliselt tõsta. Esmalt palgimüügist saadud raha on investeeritud, et toota kõrgema lisandväärtusega tooteid. Sektoris on aga endiselt hulk kasutamata võimalusi, mis Eesti jõukusesse panustada võiks. Milleks näiteks importida Venemaalt kütust, kui selle asemel võiks näiteks riigiasutuste kütmisel kasutada kohalikult toodetud puiduhaket või pelleteid, tõi Arula näiteks. Sellise "rumal impordi" asemel võiks toetada kohalikke tootjaid ja kohalikku majandust. Nafta ja gaasiga kütmine tuleb tema sõnul rahva jõukuse arvelt.

Oluline on seegi, milline on metsa kvaliteet, mis kasvab. Eesti kliimas, kus on head kasvutingimused kõrge kvaliteediga puidu tootmiseks, ei oleks mõttekas kasvatada energiapuitu. Seda peegeldab ka kasvava metsa kännuhind - energiapuul 6-8 eurot, palgimetsas 40-50 eurot.

Arutelus osalenud leidsid, et maamajanduse mõju Eesti majandusele on alahinnatud. See on tegelikult ressurss, millel on suur lisandväärtus. Ja tegemist ei ole sugugi "eilse päeva" majandusharuga - tulevikumaterjalide n.ö edetabelis on esikümnes kaks puidupõhist materjali - nanotselluloos ja puitplastikud, rääkis Udam, nentides, et Eestile tuleb kasuks Soome naabrus, kus aktiivselt nende tulevikumaterjalide arendamise ja kasutamisvõimaluste otsimisega tegeletakse.

Arula sõnul tuleks tõsta inimeste teadlikkust puidu kui materjali tulevikupotentsiaalist. "Puidu kasuks räägib see, et puidul on kõige väiksem ökoloogiline jalajälg," ütles ta. Ja tulu ei saa metsast üksnes metsa omanik vaid laiemalt kogu majandus. Arula sõnul tuleks Eestis metsa- ja põlluressursi kasutusest ja mittekasutusest rohkem rääkida ning avalikult arutelda ka Eesti maapõues olevate ressursside käiku laskmise võimaluste üle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. August 2014, 19:38
Otsi:

Ava täpsem otsing