Idaturu ülejäägid võivad põhjustada hinnasõja

Läti endine peaminister Aigars Kalvitis rääkis intervjuus päevalehele Latvijas Avize, et arvestades põllumajandustoodete olukorda Lätis, tuleks kaupluseketi Maxima esindajad kutsuda läbirääkimistele. Kalvitis hoiatas, et ajal, kui piimatoodete hinnad langevad, võivad teised riigid alustada dumpingut.

“Ei maksa häbeneda. Esimesena tuleb vestlusele kutsuda Maxima esindajad. Selles olukorras on peamine risk seotud leedulastega, et nemad hakkavad hindu Lätis alla lööma,” selgitas Kalvitis. “Kui märkame dumpingut, peame sellest kohe hoiatama Maximat. Euroopas on dumping keelatud,” teatas ta.

Leedu tootjad otsivad turge. Leedu tootjad on olnud Venemaa kehtestatud vastusanktsioonidest šokis ning otsivad nüüd uusi turge ning väljapääse, et kaitsta oma ettevõtteid halvimast.

Leedu Maximate riiulitele on sealse ajakirjanduse andmeil ilmunud idaturule mõeldud tooted, mis on leedulastele müügil veerandi võrra odavamalt. Enamgi, kett teeb tööd, et tuua lettidele ka keelu alla sattunud lihatooted ning lubab peagi alustada läbirääkimisi ka puu- ja köögiviljakasvatajatega.

Padar: vältimatu olukord. Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et idaturule mõeldud odavtoodete müügile jõudmine Eesti Maxima poodidesse on võimalik.

“Need on need ohud, mis sellistes olukordades tekivad,” rõhutas minister ja lisas, et praegu pole ka ühtegi regulatsiooni, mis selliste toodete müügiletoomist saaks keelata. Siiski märkis ta kohe, et kõik tootjad, kes tahavad oma kaubaga Eesti poodide riiulitele jõuda, peavad loa saama ka veterinaar- ja toiduametist.

Padar rääkis, et kuigi on käimas kampaania, kus soovitatakse tarbida eestimaist toodangut, on siiski tarbija rahakott see, mis lõpuks otsuste tegemisel võtmerolli mängib. Tema sõnul jagunevadki tarbijad kahte rühma – need, kes otsustavad odavate kaupade kasuks, ja need, kes otsustavad põhimõtete alusel Eesti tootjate toodangu kasuks. “Mina kuulun kindlasti sinna viimasesse rühma,” lausus minister.

Eestisse idaturu kaup ei jõua. Maxima turundusdirektori Ty Lehtmäe sõnul Vene turule mõeldud tooteid Eesti Maximatesse oodata ei ole.

“Esmalt kommenteerin mõne sõnaga olukorda Eesti piimatoodete turul seoses praegu käimasoleva diskussiooniga, mis puudutab võimalikku toodete ülejääki. Oleme ise suhelnud Eesti piimatootjatega ning saanud vastuseks, et ei ole selliseid idaturu tarbeks mõeldud jääke, mida oleks vaja kiiresti realiseerida. Seega ei näe me, et taoline vajadus eksisteeriks,” rääkis Lehtmäe.

Kui rääkida Läti ja Leedu tootjatest, siis ka nendelt ei ole Lehtmäe sõnul Eesti kauplustesse planeeritud tarnida tavapärasest erinevas mahus ja idaturul realiseerimata tooteid. “Selline on olukord praegu – meie jaekett ei ole kokku puutunud Eesti ega ka Läti ja Leedu tootjate suure müügisurvega,” lausus Lehtmäe. “See ei tähenda, et olukord tulevikus ei võiks praegusest erineda. Kuid sellele saame reageerida alles siis, kui taoline vajadus tekib,” võttis ta kokku.

Rimi ostujuht Margus Amor märkis, et on üsna paratamatu, et kuhugi peavad need Vene turule mõeldud kaubad müüki jõudma. “Küsimus on selles, kellele neid kõigepealt pakkuma tullakse. Sisuliselt on sel juhul tegemist ühe kampaaniaga, küll aga ei oska ette ennustada, kui pikaks see kujuneb,” ütles ta.

“Ükski hinnasõda ei saa pikalt kesta. Kui tõesti tullakse alla omahinna müüma, siis see ei ole jätkusuutlik ja võitjaid hinnasõjas ei ole,” ütles Selveri ketti omava Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp.

Ta lisas, et pole veel teemat organisatsioonis kellegagi otseselt arutanud, on vaid pealkirju meedias näinud. Ettevõte praegu oma strateegiat muutma ei hakka ja keskendub jätkuvalt eestimaiste toodete müümisele. Samuti ei karda Raul Puusepp suurt kliendibaasi kadumist Leedu odavate toodete jõudmisel Eesti turule Maxima kaudu.

Ka Amor ei uskunud kuigi musta stsenaariumit ning ennustas, et küllap turg korrastub mingi aja jooksul. “Hoiame turul toimuval loomulikult silma peal ning teeme vajadusel ka vastavaid otsuseid,” märkis ta.

 

Vene presidendi piirangud

Vene president Vladimir Putin andis 6. augustil valitsusele käsu piirata toiduainete ja põllumajandustoodete importi riikidest, mis on ­Venemaale sanktsioonid kehtestanud.Kreml avaldas Putini seadluse, milles öeldakse, et importi neist riikidest tuleb aastaks piirata või ära keelata.Vene meedia informatsiooni kohaselt sisaldab vastusanktsioonide nimekiri muu hulgas kõiki juur- ja puuvilju, mis 28 Euroopa Liidu riigis toodetakse, samuti USA kanaliha ja kõikvõimalikke põllumajandustooteid.Riikliku statistika kohaselt on Venemaa viimase kümnendi jooksul importinud kolmandiku toiduainetest välismaalt.Venemaa on juba varem peatanud mitme toiduaine impordi Euroopa riikidest ja Ukrainast, kuid Moskva pole siiani otseselt tunnistatud, et tegemist on kättemaksuga Venemaale ja Putini lähikonnale kehtestatud sanktsioonide eest.Lääneriikide sanktsioonide kiuste on Vene presidendi Vladimir Putini ja peaministri Dmitri Medvedevi toetus üha kasvanud ja ulatub selle aasta kõrgeimale tasemele, ütles Levada keskus 10 päeva eest arvamusuuringule tuginedes. Putini tegevuse presidendina kiidab heaks 87 protsenti Vene kodanikest (mais-juunis 83–85 protsenti, märtsi algul 72 ja jaanuaris 65 protsenti).