Logistika. Kuidas veokulusid vähendada?

19. august 2014, 00:00

Veoteenuse klient saab parima hinna, kui oskab oma kaubavoogusid planeerida, ühineb logistika­firma veoringiga ja on koostööaldis.

Parimad kuluefektiivsed lahendused sünnivad, kui kliendi ja veoteenuse pakkuja vahel on avatud koostöösuhe: teenusepakkuja on kursis kliendi vajadustega ja saab omalt poolt soovitada võimalusi kokkuhoiuks.

Ära karda koostööd konkurendiga. Koostööd kliendi ja logistikaettevõtte vahel hindab ka ­Havi Logistics OÜ tegevjuht Roger Allas. “Kliendil tasuks kuulata oma logistikapartnereid, kes teavad, milline on mõistlik ja asjakohane lahendus, et tagada logistika efektiivsus. Logistikakulud on ju suured kulud ja kui vastavalt mahule ja toodete liikumisele protsessid targalt üles ehitada, on võimalik koostöö kaudu päris suur sääst saavutada,” rääkis ta.

Tuumprobleemiks on tema hinnangul vedude tiheduse paikapanek.  “Eestis kipub olema nii, et igaüks liigub oma suunas. Ka need ettevõtted, kes on turul oma toodetega konkurendid, peaksid mõistma, et koostööd tehes on võimalik logistilist efektiivsust saavutada. Tegevust on vaja konsolideerida, ent see on pikaajaline protsess. Õnneks on turg hakanud ses suunas liikuma,” rõõmustas Allas.

Via3L juhi Elmer Maasi sõnul on konkurentsitihedamal turul, nagu näiteks karastusjoogid ja maiustused, töötavad ettevõtted iga efektiivsust tõstva ettepaneku üle tänulikud. “Suurte marginaalidega ettevõtetele on olulisem paindlikkus ja kiirus,” rääkis ta.

Soovitused leiavad soodsa pinnase. Logistikute sõnul on kliendid nende soovituste ja ettepanekutega üsna altid kaasa minema.  ASi Smarten Logistics logistikadirektori Aivo Tamme hinnangul sõltub valmisolek muudatusteks paljuski sellest, kas teenuseostja näeb muudatusest enda jaoks konkreetset kasu – kulude kokkuhoid, hinnatõusu vältimine, kvaliteedi paranemine.

“Suur roll on ka ettevõtte sisekultuuril. On neid, kes haaravad õhinal uutest võimalustest kinni ja on valmis kõike uut testima; teisalt on ettevõtteid, kus protseduurid on kivisse raiutud ja muudatused võivad võtta aastaid,” jagas Tamme oma kogemusi. Koostöös klientidega on Smartenis tehtud muudatusi tarnegraafikutes, et parandada tarnekindlust, ühtlustada nädala lõikes tarnemahtusid ja minimeerida kulude kasvu.

  • Tootja: mõlemad pooled peavad võitma

Ventilatsiooniseadmeid ja -tarvikuid tootva ASi ETS NORD ­logistikajuht Indrek Reismann hindab äris ja koostöös win-win lahendust, kus kõik osapooled võidavad. “Pean seda hea lõpptulemuse eelduseks. Välistranspordi puhul teeme peamiste koostööpartneritega kord aastas põhisuundades hinnakokkulepped. Igapäevaselt suhtleme teenusepakkujatest koostööpartneritega päris palju: teenuse kvaliteedi tagamiseks anname tagasi­sidet ja saame seda ka ise,” kirjeldas ta koostööd.  Ettevõte kasutab välistranspordis kolme ja Eestis paari põhipartnerit.

Ettevõtte kaup on mahukaup, mis kaalub vähe, aga võtab palju ruumi, seetõttu panustatakse kaupade pakendamislahenduste arendamisesse, mis aitab kaasa toodete efektiivsemale ladustamisele ja koormasse mahutamisele ning kaitsmisele. Kauba transpordiks kasutatakse ka megatreilereid, mis võimaldavad korraga suuremaid kaubamahte vedada.

“Kuna osa kaubast on spetsiifiline ja müügimaht Soome turul on päris suur, siis on meie sealne suurim transporditeenuse pakkuja ehitanud efektiivsema transpordi korraldamiseks veokid,  mis võimaldavad koormasse rohkem kaupa mahutada, kiiremini koormaid peale ja maha laadida ning tagada ka kõige keerulisematel objektidel hea teenindamisvõimekuse,” rääkis Reismann.

Eestis kasutab ettevõte piiratud mahus ka enda transporti – see annab võimaluse kliente paindlikumalt ja operatiivsemalt teenindada.

 

Kommentaar

  • Autod käiku ööpäevaringselt

Elmer Maas, Via3L juht
Transporditeenuste osutamisel pole enam probleem see, et autod sõidavad tühjalt, vaid pigem see, et näiteks linnade vahel sõidavad liiga väikesed autod. Efektiivsuse- ja hinnavahe tuleb sellest, kas Tallinnast Tartusse sõidab 20 alusega auto või 60 alusega masin.  Suuremad autod on paremini koormatud, juht aga tahab ikka samamoodi palka saada.
Teiseks, kes suudab oma ­autoparki ööpäev läbi kasutada, on ka efektiivsem. Via3L ­autod veel pidevalt käigus ei ole, aga usun, et mõne aasta pärast sõidab suur osa veopargist ­ööpäevaringselt. Mõistagi sõltub see kokkulepete saavutamisest jaeklientidega, sest kaup tuleb ju kuhugi maha panna. Vajadusel saab kasutada vaheterminale. Selveriga on meil üks projekt käivitunud, kus saame ka öösiti vedada. Ka linnadevaheline liiklus liigub ses suunas, et saame hakata suuremas mahus vedama öösiti.

 

Pane tähele

  • Viis soovitust, kuidas logistikakuludelt kokku hoida

1. Ära tee ise, vaid palka spetsialist. Esimene samm, mida ettevõte saab oma transpordikulude vähendamiseks teha, on kaaluda logistikateenuse sisseostmist. See, kes korraldab oma tarneringe, peab olema väga suure mahuga. Efektiivsem ja odavam on sättida ennast suurte logistikafirmade ringidesse ning vedada kaupa kindlatel päevadel kokkulepitud tarnepunktidesse. Mida vähem on äkktegevust ja mida enam rutiinsust, seda odavam vedamine on.

2. Sobita end veo­ringi. Vedajad töötavad tarnegraafiku alusel, viivad igasse kioskisse, kohvikusse, poodi kaupa kindlal nädalapäeval. Kliendi huvides on, et ta sätiks end sellesse tarnegraafikusse – siis on ka hind odavam. Logistikaettevõtte veoringidega arvestamine eeldab kliendilt oma müügitegevuse korrigeerimist ning kauplustes on mõistlik hoida ka kaubavarusid, et ei tekiks hädaolukorda, kuna operatiivkullerteenus on oluliselt kallim tavaveost. Klientidel, kes veoteenuse pakkuja tarneringidega arvestavad, võivad kulud olla kordades väiksemad.

3. Vähem vedusid ehk planeeri rohkem. Oluline koostöökoht logistikapartneriga on tarnegraafik. Kui õnnestub veo­sagedust vähendada, on transpordikulu ühikule tavaliselt väiksem. Samas peab jälgima, et tarnesagedus ei saaks takistuseks müügile. Lisaks saab klient aidata kaasa elektroonilise ja täpse eelinfo saatmisega ning saadetise korrektse pakkimise/markeerimisega.

4. Tulekahju kustutamine maksab rohkem. Logistikateenuse kvaliteeti parandab, kui teenuse ostja oma vajadusi aegsalt ja vastutustundlikult planeerib. Suur osa ventilatsiooniseadmete tootja ETS NORD toodete ostjatest on ehitusettevõtted ja ventilatsioonisüsteemide paigaldajad. Üsna tavaliselt on kaupa/teenust vaja nüüd kohe või oli vaja juba eile. See paneb aga tootja logistika surve alla ja toob ka täiendava kulu. Nii tahetakse “tulekahju kustutamisega” sisuliselt teenust, mida üldjuhul ei olda valmis kinni maksma. ETS NORDi logistikajuht soovitab kliendil võtta suurem vastutus ja oma vajadusi aegsamalt planeerida.

5. Vanal karul tasub uusi trikke õppida. Teenusepakkujate sõnul on oluline, et klient kuulaks teenusepakkuja soovitused ära ilma eelarvamusteta. Logistikaettevõtted on hädas suhtumisega, et “nii me oleme ju aastaid teinud”. Valmidus muutusi vastu võtta on väga oluline. Teenusepakkujail tuleb arvestada sellega, et ootused müügile ja klienditeenindusele on ühiskonnas järjest kasvanud, aga samas pole sageli mõtet 4–5 korda nädalas sama toodet tarnida. Piisaks kahest korrast – see aitaks kuludelt säästa ja ka paremat hinda küsida.

Allikas: Aivo Tamm, Elmer Maas, Roger Allas, Indrek Reismann

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2014, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing