Maksukoorem kergeneb

19. august 2014, 00:00

Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määr 2,4%. Tänavu on maksemäär 3% – töötajal 2% ja tööandjal 1%.

Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson väljendas heameelt, et maksemäära langetamise otsus tuli ühehäälselt ja üle mitme aasta on sotsiaalpartnerid üksmeelsed. Ta lisas, et uue maksemääraga suudetakse katta töövõimereformi vajadused ning jätkata mõistlikus mahus reservide kogumist.

“Nõukogu vaatas enne otsuse tegemist läbi ka võimalikud kriisistsenaariumid ja võime olla kindlad, et töötuskindlustuse vahenditega saaksime hakkama ka keerulisematel aegadel,” ütles Peterson.

Suure tõenäosusega jõustub. Eesti Ametiühingute Keskliitu juhtiva Petersoni sõnul võiks otsuse ühehäälsuse lõhkuda vaid järgmistel kuudel väga tugevalt majandusse lööv äike. Tema sõnul on ­Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid 2,4% määras kokku leppinud ning see meeldib ka ametiühingutele ja tööandjatele.

Petersoni sõnul kaalusid ametiühingud võimalusi ka suuremaks määra langetamiseks, kuid jõuti järeldusele, et praegu ei ole see otstarbekas. “Majandus on sellises seisus, kus tulevikus on liigselt määramatust,” märkis ta.

Vara kasvab. 2015. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 608 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 529 miljonit eurot ja selle aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 581,7 miljonit ­eurot. Küsimusele, kui kauaks jaguks reserve uue kriisi korral, vastas Peterson, et siis tuleks teha uusi otsuseid, aga samasuguse kriisi saaks läbida eelmisest korrast paremini. “Eelmine kord tõusis määr 0,9%-lt 4,2%-le. Ilmselt tuleks samasuguses olukorras ka tõsta, aga me eeldame, et uus kriis ei tule nii sügav,” märkis nõukogu esimees.

Petersoni sõnul lähtus töötukassa nõukogu maksemäära otsustamisel rahandusministeeriumi n-ö riskistsenaariumist, mis tugines viimasele kriisile. Rahandusministeeriumi kantsleri Veiko Tali sõnul arvestati otsustamisel erinevate stsenaariumidega, sh kogunenud reservide suurusega. Samuti võimalusega igal aastal maksemäärasid muuta. Töötukassas ministeeriumi esindava Tali sõnul on maksemäära 3,0%-lt 2,4%-le vähendamise mõju 2015. aasta valitsussektori eelarvepositsioonile hinnanguliselt 33 miljonit eurot.

“Suveprognoosi avaldamisel see mõju täpsustub. Kuna töötukassa tulud on eeldatavalt suuremad kui tema kulud, siis seda vähenemist ei ole vaja otseselt kompenseerida. Küll tuleb riigieelarve kokkupanekul arvestada töötuskindlustuse maksetena laekuvate tulude vähenemisega. Kokkuvõttes peab valitsussektori positsioon olema vähemalt struktuurses ülejäägis, kuid kõiki lisanduvaid tulusid ja kulusid tuleb vaadata tervikuna,” selgitas kantsler.

Minister loodab uusi töökohti. Tervise- ja töö­ministri Urmas Kruuse sõnul peab töötuskindlustusmakse suurus arvestama majanduses toimuvate muutustega. Ta lausus, et viis aastat tagasi kriisi ajal oli maksemäär madal. “Väljamakstud hüvitis aitas töö kaotanutel kõige keerulisematel kriisi­aegadel toime tulla. Seejärel tõusis makse 4%-le ning Eesti töötajad ja tööandjad aitasid koguda vajalikke reserve,” ütles Kruuse.

Tervise- ja tööminister avaldas lootust, et töötukassa nõukogu ettepanek kahandada töötuskindlustusmakse määra 3%-lt 2,4%-le soodustab uute töökohtade teket.  “On ju teada tõsiasi, et tööjõumaksud mõjutavad töökohtade tekkimist. Loodan väga, et meie otsus aitab kaasa uute töökohtade loomisele,” ütles Kruuse.

Liiga väike muudatus. Kruusega ei nõustu Jaanus Aal, kes juhib rohkem kui 700 töötajaga Enics Eesti ASi. Aali sõnul on tööjõumaksude alandamine positiivne uudis turule, kuid tegelikult ei mõjuta nii väike muudatus inimeste palkamise otsustamist. “Kui vaatame ettevõttele otsa, siis nii väike muudatus ei mõjuta mitte midagi,” ütles Enicsi juht. Ta lisas, et kulubaasi vähenemine teeb head meelt, kuid rahaliselt on see ikkagi väike. Aali sõnul on maksemäära alanemine pigem positiivse trendi näitaja, kuid selline muudatus ei mõjuta otsust inimeste palkamisel.

Sarnaselt Aaliga ei näe maksemäära alandamise otsest mõju töötajate palkamise mahule ASi G4S Eesti personalidivisjoni direktor Irene Metsis. “Töötajate palkamisel arvestatakse reaalset äri­vajadust ning sellest tulenevalt töötajate ressursivajadust. Kindlasti mõjutab töötuskindlustusmakse alandamine aga tööjõukulusid ning kahtlemata mõjuks see samm positiivselt kõikidele suurtele tööandjatele,” märkis ta.

 

Tasub teada

  • Kulud tuludest väiksemad

2015. aastal oleks 2,4% maksemääraga töötuskindlustuse kogutulud 152,4 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 126 miljonit eurot. Töö­turuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 33 miljonit eurot.
Prognoosi järgi hakkab 2015. aastal töötuskindlustushüvitist saama 16 844 inimest, koondamishüvitist saab 5474 inimest ja maksejõuetushüvitist 1991 inimest.

Allikas: Töötukassa

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2014, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing