Töötajaskonnast on kadunud terve linna jagu rahvast

Statistikaameti eelmisel nädalal avaldatud andmeil on viimase viie aasta jooksul Eesti tööealisest elanikkonnast kadunud pea terve Pärnu linna jagu rahvast, ühtekokku enam kui 37 000 inimest.

“Meil on praegu ülikeeruline leida inimesi, kes oleksid nõus tulema ja ka pikemaks ajaks tööle jääma,” lausus ASi Kalev juht Kaido Kaare.

Öisesse vahetusse vähe tahtjaid. Tööjõupuudus on Kaare sõnul stabiilselt kasvanud just selle aasta jooksul. Sügiseti palkab Kalev lisatööjõudu, et jõuluperioodiks valmistuda, ja tänavu on Kaare sõnul lisakäsi olnud raskem leida kui eelmisel aastal. “Tööd pakkuda oleks ja inimestel ka huvi oleks, aga kas siis ei ole see tööjõuturg praegu õige või mingisugused mõjurid on, püsivat tööjõudu on raske leida,” nentis Kaare.

Kõige keerulisem on Kaare sõnul leida töötajaid öisesse vahetusse, kus küll makstakse rohkem palka. Tööotsijad on ette heitnud ka töökoha asukohta, mis asub Tallinnast väljas. Kalev pakub aga oma töötajatele ka ise transporti. Tööotsijad soovivad tema sõnul lihtsat tööd, päevasel ajal ja suurt töötasu.

Ka kaubanduses on tööjõuga suur probleem. ASi Prisma Peremarket tegevjuhi Janne Lihavaineni sõnul on suurim takistus eelkõige kaubanduse põhjendamatult kehv maine tööandjana.

Lihavainen nentis, et viimasel ajal on töötajate leidmine muutunud veel keerulisemaks. Ta lisas, et tööjõu vähenemise tõttu on Prismas juba pikemat aega tegeletud ettevõtte tööprotsesside lihvimise ja efektiivsemaks muutmisega.

Finantssektoris värbamist peab Nordea panga vastutav personalijuhtimise partner Jaana Pedras  nii ehk naa mõnevõrra keerulisemaks, sest sobiva kogemuse ja kompetentsiga inimesi leidub tööturul vähe. “Finantsalal töötamine eeldab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida tihtilugu omandatakse alles tegeliku töökogemuse käigus,” ütles ta.

Rohkem tööd masinatele. Tööealise elanikkonna vähenemise murele pakkus Kaare lahenduseks pensioniea tõstmist. “Meie ja meie lapsed peavad tulevikus ilmselt kauem töötama, et seda riiki üleval pidada ja ilmselt ka endale elatist teenida,” nentis ta. Kaare lisas, et elanike vananemise ja vähenemise tõttu tuleb töid ka rohkem automatiseerida.  Prisma on teinud investeeringuid, mis küll töökäte vähenemist tulevikus ei kompenseeri, ent mingil määral leevendavad. Näiteks on kõikides Tallinna Prismades iseteeninduskassad, kus kliendid saavad ise oma ostu eest tasuda.

Statistikaamet teatas eelmise nädala lõpus, et Eesti on jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse. Töötuid oli tänavu teises kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%. Tööhõive kasvas võrreldes esimese kvartaliga, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid teises kvartalis vähem.

Eesti Panga  ökonomist Orsolya Soosaar on seisukohal, et tööturgu mõjutab varasemast enam Ukraina kriisi ja Venemaa majandussanktsioonide tõttu suurenenud ebakindlus. “Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv on teist kvartalit järjest negatiivne ning palgakasv on aeglustunud,” selgitas Soosaar. Tema hinnangul on kohanemine ootuspärane, sest kogutoodangust märksa kiirem tööjõukulude kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tasakaalustamatust ­aitab vähendada lisaks tööjõukulude kasvu aeglustumisele ka tootlikkuse kasv, mis oli statistika­ameti teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu põhjal oodatust kiirem.

Trend jätkub. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina on samuti veendunud, et tööhõive vähenemine jätkub. Tema hinnangul on selle taga ühest küljest negatiivne rändesaldo, negatiivne loomulik iive, kui ka ettevõtete püüdlused ohjeldada oma tööjõukulude kasvu ning muuta tootmist efektiivsemaks. “Ettevõtted on võtnud tööle üha vähem ­uusi töötajaid. Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, millega suureneb ülalpeetavate hulk tööealiste inimeste suhtes.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul võib statistilise hõive languse üks põhjus olla eelmise aasta teises kvartalis mõõdetud üllatuslikult suur hõive lisandumine, mis nüüd välja taandub. Ta märkis, et seda versiooni kinnitab ka palgasaajate arvu suurenemine teises kvartalis maksuameti andmetel.

PKC tööjõu puudus suurendab Haapsalus tööpuudust

Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline PKC Group sulgeb tööjõu puuduse tõttu aasta lõpuks Haapsalu tehase ning koondab töötajad.

Haapsalus on töötukassa andmeil juulikuu seisuga tööd otsimas 173 inimest, Läänemaal ühtekokku 469. Haapsalu PKC tehases töötas 347 inimest, kellest vaid 100–120-le pakutakse tööd PKC Keila tehases.

PKC on ka varem tööjõu puudusega kimpus olnud. Eelmisel aastal tõi firma Eestisse inimesi Lätist ja Leedust.

PKC Haapsalu tehase neljast tootmisliinist kaks viiakse üle PKC Eesti Keila tehasesse ja kaks PKC Leedu tehasesse.

 

Paindlik tööturg annab võimaluse tööjõudu valida

Valdo Kalm, ASi EMT juht ja tööandjate keskliidu aseesimeesTööjõupuudus on sektoriti kindlasti erinev. IT-sektor tunnetab heade spetsialistide puudust pidevalt. Positiivse küljena võib öelda, et võib-olla mõnel sektoril läheb niivõrd hästi, et lihtsalt ei jätku spetsialiste. Negatiivselt poolelt tuleb otsida põhjuseid haridusest. Kadunud on balanss kõrg- ja kutsehariduse vahel ning reaal- ja humanitaar­alade vahel. Kolmandaks oluliseks punktiks on kõrged tööjõumaksud. Sellest on rääkinud pikalt nii tööandjad kui ka tööandjate keskliit ja teised katusorganisatsioonid. Ma usun, see on mõjutanud investorite otsuseid. Peame aru saama, et maailm muutub kiiremini, tehnoloogia toob uuendusi. Paindlik tööjõuturg annab ettevõtetele võimaluse valida tööjõudu ja vähendab ka tööpuudust.