Ühisrahastusega seotud riske tasub endale teadvustada

Kui USAs on välja töötatud seadusandlikud piirangud, mille kohaselt võib väikeinvestor ühisrahastuse kaudu investeerida maksimaalselt 5–10% aastasissetulekust, siis Eestis seadused ühisrahastuse valdkonda veel ei reguleeri. Seetõttu peab oma igapäevast leiba väljaspool finantsvaldkonda teeniv väikeinvestor silmas pidama, et ühisrahastuse projektiga kaasnevate riskide eest vastutab eelkõige ikkagi tema ise.

Tee asjad selgeks. Enne ühisrahastusprojekti kasuks otsustamist tuleks ennast projektiga hästi kurssi viia, küsides endalt muu hulgas järgnevaid küsimusi.

Milline on tehingu tegelik struktuur väljareklaamitava kiire tulu taga? Kuidas toimub investeeringu majandamine, kelle omandis on investeerimisobjekt ja kuidas tehakse investeeringuga seotud otsuseid? Gild Arbitrage’i riskikapitalifondi juhtumis kaotasid läbipaistmatute skeemide tõttu oma raha väga kogenud investorid – kuidas on antud juhul projekti riskid maandatud?

Kui tegu on tõesti nii hea projektiga, kui reklaamitakse, miks otsib projekt finantseeringut ühisrahastuse kaudu? Sadade või tuhandete väikeinvestorite asemel oleks tunduvalt lihtsam tegeleda ühe või kahe suur­investoriga.

Ühisrahastuse puhul tuleb arvestada, et väikese osalusega investoril ei ole hiljem võimalik mõjutada investeerimisobjekti käekäiku. Kui objektiks on näiteks kinnisvara, siis hoone haldamisega seotud otsuseid teeb keegi teine ning väikeinvestoril ei ole võimalik otsuste tegemisel kaasa rääkida.

Kui likviidne on investeering? Kui aktsiad, fondiosakud ja kinnisvara saab üldjuhul probleemideta müüa, siis ühisrahastuse puhul võib raha projekti pikaks ajaks n-ö kinni jääda.

Usaldus  on see, mis loeb. Viimaks tuleb kindlaks teha, et projekti vedavad inimesed on usaldusväärsed ja piisavate kogemustega. Ühisrahastus annab väikeinvestoritele uusi võimalusi, oluline on aga pakutavaid võimalusi kriitiliselt analüüsida ning mitte lasta end pimestada lubaduste ja oodatava tootlusega.