70 000 auto transiit löögi all

Venemaa majanduslehe Vedomosti teatel võib Venemaa lääneriikide sanktsioonide vastumeetmena keelustada USAs ja Euroopa Liidus toodetud autode impordi, kui lääs peaks karmistama oma sanktsioone Venemaa suhtes. Konkreetseid ettevalmistusi impordikeelu jõustamiseks ei ole siiski veel tehtud.

Uute autode logistikaga tegeleva ASi Assistori juhatuse liikme Tanel Mõistuse hinnangul läheb Eesti kaudu Venemaale 70 000–80 000 sõiduautot aastas, mis ületab mitu korda siinset uute autode turgu.

Assistor on aastaid saatnud Venemaale sõidu­autosid. Mullu oli ettevõtte käive 9,9 miljonit ­eurot, millest 7,7 miljonit tuli just ärist Venemaaga. Mõistus ütles, et mullune maht tuli peamiselt ühe kliendiga, keda tänavu pole. Kuigi ettevõte praegu ei saada idanaabritele masinaid, soovib Mõistus ikkagi Vene partneritega koostööd jätkata, sest pooleli on mitu perspektiivset läbirääkimist ja hanget, mida Venemaa potentsiaalsed sanktsioonid seaksid ohtu. “Kui keelata autode sissevedu täielikult, siis see kindlasti mõjutaks ka meie tulevasi plaane,” ütles ta.

Venemaa soovib autotehaseid. Soome päevalehe Helsingin Sanomat teatel on võimalikule impordikeelule ka Venemaa sisemaised põhjused –autotööstuse strateegia järgi peaks importautode osakaal aastaks 2020 vähenema 20%-le (mullu oli see 29%). Autotööstusest peab kujunema Venemaa tööstuse üks tugisambaid ning nii on ergutatud välismaiseid autotootjaid maksusoodustustega impordi asemel pigem Venemaal tootmist arendama. Assistori juhi sõnul soovib Venemaa kindlasti jätkata poliitikat, et saada rohkem tootmist enda pinnale.

Mõistus lausus, et Venemaa transiitveod on väga palju riigi enda asi. Vene vedajad tulevad Eestisse tühjalt ja lahkuvad täislastitud veokitega. Seega mõjutaksid sanktsioonid kõige rohkem Venemaa vedajaid.

Küsimusele, kuidas saaksid ettevõtted võimalikeks sanktsioonideks valmistuda, vastas Mõistus, et see on juba iga ettevõtte enda teha. “Kindlasti on see sadamatele suur kogus kaupa. Sadamatel tuleb leida teised kaubad, mida käidelda, kui see (autode vedamine Venemaale – toim) peaks kaduma. Logistikaettevõtetel on samalaadne probleem. Samas nii suurt turgu, mis võiks Eestit mõjutada, meil rohkem lähedal pole,” märkis ta.

Mõistuse hinnangul võib sanktsioonidest tingitud poolsunduslik ladustamine tulla sadamatele kasuks, kuid lühiajaliselt. Ettetoodetud koguseid ei hakka tehased enamasti tagasi viima, kuid mingil hetkel leitakse ikkagi lahendus autode transpordiks. Sarnane olukord oli näiteks 2008.–2009. aastal Eesti ja Soome sadamaaladel.

Mercedesed ikka Saksamaalt. Autode logistikat korraldava Autolink Baltics ASi tegevjuhi Kristjan-Jaak Reigo sõnul ei viida Eesti kaudu midagi peale Mercedes-Benzide, mille veole on Venemaal leping Paldiski Põhjasadamaga, mistõttu potentsiaalsed sanktsioonid ei tohiks seda kaubavoogu mõjutada. “Kes tahab Venemaal Mercedest osta, ostab niikuinii. Kust mujalt ikka kui Saksamaalt. Mingi mudel pandi küll sanktsiooni alla, aga see on pigem kosmeetiline,” lisas ta.

Putin peaks siis eeskuju näitama. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete  Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul ei ole Venemaa autotööstus kuigi hästi arenenud, mistõttu ei suudaks see kõiki kategooriaid katta heade toodetega. Sillati hinnangul ei saa piirang olla jätkusuutlik, sest Venemaa autotööstus ei suudaks tarnida vajalikku kogust kaubikuid ega veoautosid, sõiduautode piiramine oleks pigem emotsionaalne.

“Tahaks seda kõigepealt näha, kuidas Vladimir Vladimirovitš ise – tal on vist Mercedes, kui ma ei eksi – näitab eeskuju, mida on Venemaalt praegu võtta. Venemaal ei ole näiteks Mercedese S-klassi sarnast toodet. Ta istub Volgasse. Volga kõige uuem mudel – ei oskagi päris täpselt öelda, mis see on – ei olegi midagi väga erilist. Lihtne on öelda, et me üldse ei osta, aga kas see ka tööle hakkab?” märkis Sillat.

AMTELi juhi sõnul on Venemaa tõsine turg näiteks Saksamaa jaoks, mistõttu võib Euroopa üks suuremaid majandusi anda omakorda vastukäigu, näiteks loobuda gaasist.

Sillat ei pea tõenäoliseks, et Venemaa hakkaks sõitma näiteks India või Hiina autodega. “Hiinal ei ole pakkuda Mercedese või BMWga sarnast esinduslikku autot, mis on Venemaa ostjale oluline,” lisas ta.

 

Tootmine on viidud Venemaale

Tootmisesse Venemaal on investeerinud nii USA Ford Motor Co, Saksamaa Volkswagen AG, Prantsusmaa Renault SA, Jaapani Toyota Motor Corp kui ka Lõuna-Korea Hyundai Motor Co. Daimleril on ühisfirma Venemaa veoautode tootjaga Kamaz OAO, kuid sõiduautosid Venemaal ei toodeta.Autode müük on tänavu languses. Juulis vähenes autode müük Venemaal AEB (Association of European Businesses) andmeil aastatagusega võrreldes 22,9%.