Kontrolli oma kulutusi

Rahaga puutume otseselt või kaudselt kokku iga päev. Seetõttu on oluline rahaga ümber käia nii, et seda jätkuks võimalikult pikaks ajaks ning ootamatute olukordade puhul. Et säilitada kas praegune elatustase või seda parandada, tasuks kaaluda erinevaid nippe, mis võiksid kaasa aidata finantselu paranemisele.

Kas sa tead, mille peale sinu raha läheb? Kui ei, siis on viimane aeg end kulutustega kurssi viia. Hästi aitavad selles näiteks erinevad kalkulaatorid, millega on võimalik arvutada laenuintresse, Euribori muutuse mõju laenumaksetele, liikluskindlustust jpm. Selliseid kalkulaatoreid on võimalik leida näiteks rahaasjade teabeportaalist Minuraha.ee.

Siin tulevad jälle appi erinevad kalkulaatorid, mis aitavad jõuda parema selguseni, kui palju raha tuleks säästa, et eesmärgini jõuda. Raha säästmisel on eesmärgid olulised, kuna tänu nendele saab paremini ka isiklikke rahaasju planeerida.

Kui omad investeeringuid, on mõistlik hoida silma peal, palju igakuiselt nende peale raha kulub. Kui investeerimistasud on liiga kõrged, võib ju alati otsida mõne teise panga, kus need madalamad on.

Rahaplaneerijad soovitavad tulumaksutagastusest maksta kõigepealt ära kallid kiirlaenud. Kui neid pole, võib seda raha kasutada näiteks finantspuhvri loomiseks või endasse investeerimiseks ehk minna mõnele koolitusele või kursusele, osta spordiklubi kaart või mõni arendav raamat.

Investeerimisportfelli riskitase peaks olema sinu vanusele vastav. Kui oled kolmekümnendates, võiks portfellis olla 70% aktsiaid, 30% võlakirju. Kui oled kuuekümnendates, võiks portfell olla vastupidine. Portfell peaks peegeldama sinu vanusest tulenevat riskitaset. Mida noorem oled, seda rohkem riske võta!

Elustiili muutus võib tuua kaasa selle, et sinu säästmiskontole hakkab rohkem raha kogunema. Näiteks, kas on mõttekas üürida üksinda ühe- või kahetoalist korterit? Kui sinu garderoob ja ego mahub ühetoalisesse ära, siis miks mitte piirduda väiksema ja odavama variandiga? Niimoodi suudad rohkem säästa.

Kõige lihtsam viis oma tulevikku kindlustada on säästmine. Samuti aitab piisav säästmine elada üle neid halbu päevi, kui juhtud kaotama töö ning sul on pere ülal pidada. Ideaalne oleks igast palgast säästa kuni 20%.

Lisaks säästmisele, võiks isikliku eelarve planeerimisel olla ka moto: “võlast vabaks”. See tähendab, et mida kiiremini oma võlad makstud saad, seda rohkem raha jääb sul kätte. Mõnikord aitab võlgadest kiiremini vabaneda ka oma seniste kulutusharjumuste muutmine ehk kui kulutad vähem, saad korraga rohkem võlgu tagasi maksta.

Loo endale plaan, et pärast pensionile jäämist oleks võimalik jätkata töötamist kas praegusel erialal või leiaksid tööd täiesti uuel ametikohal. Praegu on trend, kus rahvastik vananeb ning see loob olukorra, kus üha vähem tööealisi peab ülal pidama üha suurenevat hulka pensionäre.

Kuid pensionile jäänul on aastakümnete pikkune teadmiste ja kogemuste pagas, mida saaks endiselt tööturul kasutada. Seetõttu ei tasuks pensioniea saabudes kohe tööst loobumisele mõelda. Lisaks võib töötamise jätkamine tagada ka suurema sissetuleku.

Olgu selleks siis järjekordne Mavrodi MMM pettus või mõni muu kiiret rikastumist lubav skeem – tasub eemale hoida, sest lõppkokkuvõttes teenivad need kõik kellegi teise huve ning kaotajaks on ikkagi see, kes nendesse panustab. Ka õnnemängudega ei maksaks hoogu minna, sest tõelist varandust teenitakse ikkagi kõvasti tööd tehes, mitte juhusliku õnnega.

Tasub üle vaadata, kui palju raha läheb igakuiselt vanemate või juba täiskasvanu ikka jõudnud laste ülalpidamiseks. Selle juures tasub tähele panna, kui palju mõjutab teiste ülalpidamine sinu enda finantsstabiilsust ja võimekust säästa. Kui see põhjustab rahalisi raskusi, tasuks mõelda, kas on vaja nii palju finantsabi teistele anda.

Omaenda elu või vara kindlustamine on mõistlik, kuna ootamatute olukordade puhul lööb see su rahakotti oluliselt väiksema augu. Tänapäeval on mitu erinevat kindlustusliiki, mis sobib hästi igaühe elustiiliga.