Riik võiks toetada pikaajalise kogemusega ettevõtteid

Piimatöötlejatest on toetust saanud vaid piimatootjate ühistutele kuuluvad tööstusettevõtted, kelle osa vajalikust töötlemisvõimsusest on olnud sel perioodil umbes  neljandik kogumahust. Kiiresti arenevad erakapitalil piimatööstused, kes suudaksid väiksema toetusmääraga investeerida pika säilega ekspordivõimsustesse, on jäänud toetuseta.

Toetage. Tulevikus võiks riik toetada usaldusväärseid ja pikaajalise kogemusega ettevõtteid, hoolimata sellest, kas piimatööstus on tootjate omanduses või mitte. Samuti võiks toetada senisest enam just ekspordile suunatud suurprojekte, et leida uusi turge, et vähendada ühe riigi kehtestatud piirangute mõju sektorile tervikuna. ­Piimasektor ei oleks praegu oma ekspordis nii Venemaa-keskne, kui investeeringu- ja eksporditoetuseid oleks varem jagatud teisiti.

Uutele turgudele sisenemine on pikaajaline protsess, mis ei leevenda tootjatele tekkinud olukorda kohe. Venemaa impordipiirangute mõju piimatootjatele tuleb mõõta aastate, mitte kuudega.

Euroopa Komisjon võib järgmisel aastal Eestile piima tootmiskvoodi ületamise eest määrata 10 miljoni euro suuruse nn piimatrahvi. Põllumeeste ja piimatootjate olukord leevenduks, kui riik leiaks võimaluse ­Euroopa Komisjoniga võimaliku trahvi asjus läbi rääkida ning sellest hoiduda, vajadusel riigi poolt hüvitada. Trahvi tasumine käib muutunud situatsioonis sektorile üle jõu.

Palju on räägitud piimatoodete tarbimise suurendamisest Eesti tarbijate seas, kuid kahjuks pole see jätkusuutlik lahendus. Siseturul hinnaralli tekitamisel kaotab enim piimatootja ja võidab jaekaubandus. Piimasektorile tervikuna tähendab see märkimisväärset müügitulu vähenemist,  mis võib võtta piimatootjailt ligikaudu 20 miljonit eurot aastas.

Silm peale. Riik võiks turul toimuval silma peal hoida, et vältida olukorda, kus keegi pakkujatest hakkab tegema dumpingut, mis nõrgestaks niigi nõrgas seisus sektorit. Oluline on alustada sekkumiskokkuostu, mis tagaks, et toorpiima hind tootja jaoks ei lange alla 250 ­euro tonni kohta. Juhul kui tööstused saavad tootjatele toorpiima eest maksta nimetatud hinna, tagab see ajutise stabiilsuse, millega tootjad suudavad tagada vajaliku toorpiima hulga järgnevateks perioodideks.  Madalama hinna korral peavad  tootjad piimakarja vähendama, mis kärbib eos tootmismahu taastumist ja kasvu.