RKAS annab iseendale tööd

Kuus aastat tagasi loodud RKASi tütarettevõtte Hooldus Pluss eesmärk on pakkuda teenuseid vaid emafirmale kuuluvatele objektidele. Teisisõnu, riigi tuge nautiv ettevõte konkureerib turul eraettevõtetega riigi pakutud töödele. Praegu hooldab Hooldus Pluss 46 RKASi objekti. Ettevõte tegutseb, kuigi turul ei ole turutõrget. Vastupidi, konkurents on tihe – viimasel üheksal RKASi korraldatud hankel osales kokku kaheksa ettevõtet.

Sellele vaatamata on juhtumeid, kus RKAS suunab töö tütarfirmale. Näiteks sai ettevõte Nõrkvoolu Paigaldus OÜ e-posti teel RKASilt teate, et senimaani nende hoole all olnud objekt, Väike-Sõjamäe 22a asuv piirivalve lennuangaar, anti riigihanke käigus üle Hooldus Plussile. Nõrkvoolu Paigaldusele hanke korraldamisest teada ei antud, samuti ei heidetud neile tehtud töö eest midagi ette. “Lihtsalt saadeti kiri ja kõik,” ütles ettevõtte tegevdirektor Kalev Mesila. Tema sõnul olid sellisest tööde üleandmisest üllatunud ka piirivalve töötajad.

Hooldus Plussi juht Raivo Tasso märkis, et Nõrkvoolu Paigaldust ei kutsutud hankes osalema, sest nad polnud enam nõus teatud tingimusi täitma. “Minu teada polnud nad nõus tegema teatud lubasid,” ütles ta.

Mesila sõnul pole aga ükski inimene ettevõttes sellisest väitest varem midagi kuulnud. “Esimest korda kuulen. Küsisin veel ekstra üle, mis toimub, ja meie töödega oldi rahul,” ütles ta.

G4S: huvide konflikt võimalik. RKASi hangetel osalenud ASi G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktor Priit Valk märkis, et RKASi hangete korraldus võiks olla läbipaistvam. Tema sõnul tahab iga hankes osalev teenusepakkuja olla 100% veendunud, et tellija kohtleb endale kuuluvat ettevõtet ja teisi turuosalisi võrdselt. “Paraku näitab praegune olukord võimalikku huvide konflikti,” ütles ta. Valgu sõnul näitavad kogemused, et vähempakkumistega kaasaminek ei tasu end kunagi ära. “Veel küsitavam on see olukorras, kus jutt käib riigile kuuluvatest ja igas mõttes olulistest objektidest,” ütles ta.

RKAS: turul napib kompetentsust. RKASi haldusdirektor Elari Udam selgitas, et Hooldus Plussi asutamise esmaeesmärk oli viia hooldustegevus ettevõttest välja, et oleks võimalik paremini võrrelda hooldustegevuse efektiivsust turul pakutavaga. “Senine tegevuspraktika on kahjuks näidanud, et turul pakutava teenuse kvaliteet on ebaühtlane ja tundlike objektide puhul on sellega kaasneda võiva kahju tõenäosus liiga suur,” rääkis Udam.

Udami kinnitusel on tagasiside teenuste kvaliteedi kohta näidanud tütarettevõtte teenindavatel objektidel märkimisväärselt kõrgemat rahulolu. Hooldus Plussilt teenuse ostmine on Udami sõnul põhjendatud, kui ilmneb vajadus teenindada kõrgeima turvalisuseastmega objekti ja siis, kui ettevõte on võimeline pakkuma turuhinna tasemel paremat kvaliteeti. Samuti juhul, kui ettevõte teeb avalikul hankel soodsaima pakkumise.

Tasso: ma ei näe siin midagi imelikku

Hooldus Plussi OÜ juhi Raivo Tasso sõnul pole tütarettevõttega mingeid probleeme, aga Äripäeva küsimustele täpseid vastuseid ta anda ei soovinud. “Küsige RKASi käest,” ütles ta.

Hooldus Pluss on RKASi tütarettevõte. Ehk siis Riigi Kinnisvara annab iseendale tööd. Ei. Ei, ei, ei. Ainult läbi hangete saame tööd, täpselt nagu kõik teised turul osalejad.

Tekib siiski küsimus, miks Hooldus Pluss üldse loodi? Miks see vajalik oli? Mis vajadusel... seda peaks küsima ikka Riigi Kinnisvara käest.

Hankekorraldaja tütarettevõttena on teil ju võimalus näha teiste ettevõtete pakkumisi ja sedasi enda hindu korrigeerida, et hange võita. Ei ole. Kuidas saaks näha? Riigihanked on elektrooniline süsteem. Mitte kuidagi pole võimalik neid näha.

Korraldajal ju on? No korraldajal. Pakkumised tehakse ju üheaegselt, see on kõik elektrooniline. Ma ei näe siin midagi imelikku. Ei, meil ei ole võimalik hindasid näha. Siis oleks ju väga lihtne, kõik ehitusfirmad saaksid teiste hankeid näha, aga kõik on elektrooniline.

Kuid korraldaja saab ju vaadata. Te olete RKASi tütar­ettevõte. Aga isegi kui korraldaja saab vaadata, siis mis sellega muutub – kõik riigihanked on ju hankekeskkonnas kontrollitavad. Ma pole isegi mõelnud selle peale, see on nii kapitaalselt üles ehitatud. Ma jään vastuse võlgu.

Selge. Kui tihti te osalete hangetel? Osaleme ikka enamikul, paraku pole me kõiki võitnud.

Kas jälgite hankeid ise registrist või antakse teile märku, et hakatakse korraldama? Aga see on kõik avalik info, kõik kinnisvara hooldusfirmad on kursis, millal hanked tulevad. Vastavalt tingimustele on kõigil võimalik neist osa võtta.

Oskate ehk öelda näiteks protsentuaalselt, mitmel hankel osalete ja mitu võidate? Pole me siin tuhkagi võitnud, üsna kehvasti on läinud. Oleme mõned võitnud, meil on praegu 46 objekti.

Tundub küll päris palju. Viimase hankega võitsime 23 objekti. Terve RKAS jagas minu teada Eestis piirkondade vahel ära objektid, Põhja piirkonnas läks jagamine kaheks. Ühe võtsime meie. Lõuna ja Ida piirkonnas oli kaks pakkumist, läänes üks. Nii et ei ole väga palju, meie saime ainult ühe. See pole palju.

Osa Riigi Kinnisvara hangete kohta, mida te võitnud olete, pole kusagil mingit märki järel, et see ka tegelikult toimunud on. Näiteks riigihanke registrist ei leia nende kohta infot. Miks see nii on? Ma ei oska sellele vastata, ma ei tea, miks see nii on. Eriti kui konkreetselt ei tea, mis objektist juttu on.

Näiteks Väike-Sõjamäe 22a. Eeeeee…. Jah. Ma tean, et see on hästi keeruline objekt. Ah et polnud kusagil kirjas hanget…

Kas teie osalesite selle objekti hankes riigihangete registri kaudu? Selle korraldas RKAS sisehankena, mis oli otse meile suunatud.

Otse teile suunatud hange? RKAsil on õigus korraldada ise hange ja.. no ma ei oska öelda, tõesti, küsige RKASi käest, nemad on pädevamad vastama, kuidas nad saavad niimoodi teha. Aga sellistele objektidele, mis on n-ö tundlikud, neile võib korraldada suunatud sisehankeid. Väike-Sõjamäe 22a objektil oli minu teada nii, et eelmine hooldaja, kes pakkumise tegi, polnud nõus enam täitma teatud tingimusi. Sel objektil on väga keeruline sissepääs, seal on tegemist helikopterite angaaridega. Minu teada polnud nad nõus tegema teatud lubasid. Mingi selline asi oli, ma ei oska öelda.

Sel suunatud hankel osalesite siis ainult teie? Minu teada suunatud hangetel, jah, ei pea teised kandideerima. Teatud põhjustel saab RKAS korraldada selliseid hankeid eriti tundlikele objektidele.

Ikka jäävad küsimused õhku. No ma saan aru, et tekitab küsimusi. Parema vastuse saate ikka RKASi käest.

Riigikontroll: uurime Riigi Kinnisvara tegevust

Riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör Ines Metsalu hoidus RKASi ja Hooldus Plussi tegevust kommenteerimast. Tema sõnul on riigikontroll ette valmistamas auditit “Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel”, milles uuritakse ka RKASi tegevust. Audit peaks valmima järgmise aasta septembris.

Riigikontroll avaldas nädala algul ka riigi majandusaasta koondaruande, millest selgub, et riigivara üleandmisega ­RKASile on asutuste üüri­kulud hüppeliselt kasvanud. Näiteks on lepinguliste üüri­kulude prognoosis kirjas, et tänavu kasvavad üürikulud koguni 73% ehk ligi 15 miljonit ­eurot. Samas nenditi uuringus, et sageli pole RKASiga sõlmitud lepinguid võimalik turutingimustega otseselt võrrelda, sest turult pole võrreldavaid objekte või teenuseid leida.

 

Riigi Kinnisvara AS

Rahandusministeeriumi haldusesse kuuluv kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev äriühing, kus riigi esindajaks on rahandusminister.

Hooldus Pluss OÜ

RKASi 2008. aastal loodud tütarettevõte, mille põhiline tegevus on RKASi haldusportfelli kuuluvate kinnisvaraobjektide hooldus.Selle aasta eesmärk on suunata oma tehnohoolde teenus ainult RKASi portfelli objektidele ja tehnohooldust avatud turul enam mitte pakkuda.