Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõttetu riigifirma tuleks kiiresti ära erastada
Äripäev kirjutas neljapäevases kaaneloos, et Riigi Kinnisvara AS hangib hooldustöid oma tütarettevõttelt Hooldus Pluss OÜ. Kuus aastat tagasi loodud RKAS tütarettevõtte Hooldus Pluss eesmärk on pakkuda teenuseid vaid emafirmale kuuluvatele objektidele. Teisisõnu, riigi tuge nautiv ettevõte konkureerib eraettevõtetega riigi pakutud tööde nimel. Praegu on Hooldus Plussil hooldada 46 hoonet.
Äripäeva hinnangul on Hooldus Pluss mõttetu riigifirma ilmekas näide. Sellest, kuidas riik sirutab oma haarmed sinna, kus seda pole vaja mtte ühegi nurga alt vaadates.
Riigi ülesanne on luua ettevõtlusele soodsad tingimused, kuid vahetult majandustegevusse sekkuda ei ole vaja. Kasulik võib majandustegevus olla vaid tingimuste looja vaatenurgast, näiteks juhul, kui riik omab strateegilisi taristuettevõtteid – raudteed või sadamaid. Samuti saab riigi sekkumine tulla kõneaineks olukorras, kus mõnes sektoris või valdkonnas on tekkinud turutõke – teenust ei pakuta või teeb seda üks monopoolne ettevõte. Hooldus Plussi puhul ei kehti kumbki eeldus.
Vildakad argumendid. RKAS on ise välja toonud, et sektoris on tihe konkurents ning hangetel osaleb kümmekond ettevõtet. Sellele vaatamata esitab RKAS kolm argumenti ettevõtte pidamiseks.
Esiteks on ettevõtet vaja kinnipidamis- ja uurimisasutuste ning julgeolekuga seotud objektide hooldamiseks. Seda argumenti on raske võtta tõsiselt olukorras, kus näiteks Eesti strateegilistele objektidele, nagu Eesti Energia või raudtee taristu, pakuvad turvateenust erafirmad. Isegi USA saatkonda turvavad teiste hulgas erafirma turvamehed. Tõsi, nad läbivad ilmselt eelnevalt julgeolekukontrolli, kuid sama tehakse ka riikliku Hooldus Plussi puhul. Kui RKASi argumentatsiooni loogikamustrit jätkata, peaks nad looma ka riikliku turvafirma. Milleks?
Teine argument on, et riigifirma peab hooldama riigi esindusfunktsiooni täitvaid hooneid, mis on avalikkuse suure tähelepanu all. Näiteks Stenbocki maja ja ministeeriumide peahooned. Siin kehtib sama vastuargument mis eelmisel juhul – julgeoleku kontroll viiakse läbi nii erafirma kui ka riigifirma suhtes, mis muudab riigifirma pidamise mõttetuks. Kuid ühtlasi on need ka hooned, mis oleks igale eraettevõtjale maiuspala. Ahvatlev kirss tordil. Kvaliteedimärk. Seega ei päde ka argument, justkui erafirmad ei pakuks piisavalt head teenust.
Peab ka aus näima. Valdav osa RKASi objektidest kuulub siiski gruppi, mille teenindamiseks vajaliku lepingu saamiseks tuleb tütarettevõttel konkureerida avalikel hangetel. RKASi võtmeargument tütarettevõtte kaitsel ongi, et ettevõte konkureerib neil hangetel turuosalistega samadel alustel. Kuid see on oma olemuselt vale, arvestades ainuüksi seda, et riigifirma on saanud kapitalisüsti maksumaksjalt, samas kui eraettevõtjad peavad selle kallilt hankima. Mis aga peamine, riigi rahaasjad peavad nii olema kui ka näima läbipaistvad ja ausad. Olukord, kus riigifirma korraldatud hanke võidab tema tütarfirma, seda ei ole. Huvide konflikt, kahtlused ja kõhklused on siia sisse programmeeritud.
Seepärast on Äripäeva soovitus lihtne: Hooldus Pluss tuleb võimalikult kiiresti erastada.