Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Advokaat jahib Bakuu-projekti võlgu

    Tartu õigusbüroo Paragrahv omanik Siim ­Kuusik lõi usaldusühingu, millega loodab omandada Bakuu-projekti tõttu pankrotistunud Seaside Residence Bakuga seotud nõude­õigused.

    Kuusiku sõnul pole tema loodud Seaside Residence Baku Debt Claimant UÜ-l praegu veel ühist mitte midagi peale sarnase ärinime tüve. Advokaat asutas 14. juulil usaldusühingu eesmärgiga omandada pankrotistunud firmaga seotud nõudeõigused, mida Kuusik loodab saada mõistliku hinnaga. Seetõttu pole värskel äriühingul ka tulevikuplaane. “Teoreetiliselt ei ole välistatud, et pärast kõnealuste nõudeõiguste edukat omandamist müüakse sellise äriühingu osalus edasi koos nõudeõigustega kolmandatele isikutele, kelleks võib teoreetiliselt olla ka mõni võlakirja investor,” ütles Kuusik.
    Seaside Residence Baku (SRB) nõudeid saab müüa vaid pankrotihaldur Toomas Saarma, kelle sõnul pole need praegu müügiks. Saarma ei tea Kuusiku või uue UÜ huvist midagi, samuti polnud ta värskest äriühingust kuulnud midagi enne elektroonilist enampakkumist juuli lõpus, kuhu registreerus nõudeõigusi otsiv äriühing.
    21.–28. juulil said huvilised osta e-oksjonikeskkonnas SRB-le kuuluvaid nõudeid ligi 13,7 miljoni euroses kogusummas välismaa äriühingute Law Firm BM LLC, ESH Ticaret LLC ning Eestis registreeritud Delta Investment Group OÜ (praeguseks registrist kustutatud – toim) ja likvideerimisel oleva ASi GFAS (GILD Financial Advisory Services) vastu. Kuna ostjat ei leidunud, on nõuded praegu ümberhindamisel.
    Tundmatu UÜ tekitab hämmingut. Marcel Vichmann, kes oli Bakuu-projekti suurim investor 4 miljoni euroga First Telecom Trading OÜ kaudu, ei tea nimetatud UÜst, selle eesmärgist ega Siim Kuusikust midagi. “Usun, et keegi teeb lihtsalt nalja, et kas või leheveergudele pääseda,” ütles Vichmann. Pigem heidab ta pankrotihaldurile ette kehva tööd. Tema sõnul peaks pankrotihaldur tegelema võla tagasisaamisega, kuid seni ei ole efektiivseid meetodeid kasutatud. Vichmanni hinnangul on võlg sisuliselt võrdne kohtus süüdimõistetute ettekavatsetud varastamisega. “Kuna aega on möödunud palju, on neil isikutel olnud aastaid võimalus oma varast vabaneda,” lisas ta.
    Bakuu-projekti suuruselt teine investor Hans H. Luik keeldus teemat Äripäevale kommenteerimast. Luik investeeris projekti HHL Rühm OÜ kaudu 3 miljonit eurot.
    Riigiprokuratuur saatis 2012. aasta juunis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistas GFASi ning Erki Piirsalut, Tõnis Haavelit, Harles Liiva ja Šarunas Skyriust GFASi kaudu korraldatud võlakirjade emissioonil valeandmete esitamises ja emissiooniga kogutud rahaliste vahendite mitte-eesmärgi­pärases kasutamises.
    Võlakirjade emissiooniga seotud investorid ei saanud oma raha tagasi ega teeninud sellest kasumit. Koos kriminaalasjaga esitas kohtualuste vastu tsiviilhagi üle 30 investori, kelle hulka kuulusid veel näiteks Peeter Kukk, Kristjan-Thor Vähi, Marek Pärtel, Einar Jänes, Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Enn Veskimägi ja Olari Taal.
    Mai lõpus mõistis Harju maakohus nn ­Bakuu-afääri kohtualused reaalselt vangi 3–6 kuuks, lisaks mõisteti neilt välja miljoneid eurosid.
    Vangipõli. Erki Piirsalu mõisteti vangi 3 aastaks, millest koheselt ärakandmisele kuulub 6 kuud. Tõnis Haavel mõisteti vangi 2 aastaks ja 6 kuuks, kohe ärakandmisele kuulub sellest 6 kuud. Harles Liiv ja Šarunas Skyrius mõisteti vangi 2 aastaks ja 3 kuuks, kohe ärakandmisele kuulub 3 kuud.
    Lisaks rahuldas kohus täielikult kokku enam kui 12 miljoni eurose tsiviilhagi, mille olid kohtule esitanud Bakuu-projekti investorid. Piirsalult, Haavelilt, Liivilt ja GFASilt mõistis kohus välja 7 miljonit eurot – suurinvestorid Vichmann ja Luik loobusid nõudest Skyriuse vastu kohtuvälise kokkuleppe pärast. Ülejäänud osa hagist mõisteti solidaarselt välja kõigilt süüdistatavatelt. Kohtualused on kinnitanud, et vaidlustavad otsuse.
    Haavel ütles Äripäevale, et ei tea Siim Kuusikut ega usaldusühingut Seaside Residence Baku Debt Claimant, kuid sellise UÜ loomine tundub talle kahtlane.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.