Advokaat jahib Bakuu-projekti võlgu

Kuusiku sõnul pole tema loodud Seaside Residence Baku Debt Claimant UÜ-l praegu veel ühist mitte midagi peale sarnase ärinime tüve. Advokaat asutas 14. juulil usaldusühingu eesmärgiga omandada pankrotistunud firmaga seotud nõudeõigused, mida Kuusik loodab saada mõistliku hinnaga. Seetõttu pole värskel äriühingul ka tulevikuplaane. “Teoreetiliselt ei ole välistatud, et pärast kõnealuste nõudeõiguste edukat omandamist müüakse sellise äriühingu osalus edasi koos nõudeõigustega kolmandatele isikutele, kelleks võib teoreetiliselt olla ka mõni võlakirja investor,” ütles Kuusik.

Seaside Residence Baku (SRB) nõudeid saab müüa vaid pankrotihaldur Toomas Saarma, kelle sõnul pole need praegu müügiks. Saarma ei tea Kuusiku või uue UÜ huvist midagi, samuti polnud ta värskest äriühingust kuulnud midagi enne elektroonilist enampakkumist juuli lõpus, kuhu registreerus nõudeõigusi otsiv äriühing.

21.–28. juulil said huvilised osta e-oksjonikeskkonnas SRB-le kuuluvaid nõudeid ligi 13,7 miljoni euroses kogusummas välismaa äriühingute Law Firm BM LLC, ESH Ticaret LLC ning Eestis registreeritud Delta Investment Group OÜ (praeguseks registrist kustutatud – toim) ja likvideerimisel oleva ASi GFAS (GILD Financial Advisory Services) vastu. Kuna ostjat ei leidunud, on nõuded praegu ümberhindamisel.

Tundmatu UÜ tekitab hämmingut. Marcel Vichmann, kes oli Bakuu-projekti suurim investor 4 miljoni euroga First Telecom Trading OÜ kaudu, ei tea nimetatud UÜst, selle eesmärgist ega Siim Kuusikust midagi. “Usun, et keegi teeb lihtsalt nalja, et kas või leheveergudele pääseda,” ütles Vichmann. Pigem heidab ta pankrotihaldurile ette kehva tööd. Tema sõnul peaks pankrotihaldur tegelema võla tagasisaamisega, kuid seni ei ole efektiivseid meetodeid kasutatud. Vichmanni hinnangul on võlg sisuliselt võrdne kohtus süüdimõistetute ettekavatsetud varastamisega. “Kuna aega on möödunud palju, on neil isikutel olnud aastaid võimalus oma varast vabaneda,” lisas ta.

Bakuu-projekti suuruselt teine investor Hans H. Luik keeldus teemat Äripäevale kommenteerimast. Luik investeeris projekti HHL Rühm OÜ kaudu 3 miljonit eurot.

Riigiprokuratuur saatis 2012. aasta juunis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistas GFASi ning Erki Piirsalut, Tõnis Haavelit, Harles Liiva ja Šarunas Skyriust GFASi kaudu korraldatud võlakirjade emissioonil valeandmete esitamises ja emissiooniga kogutud rahaliste vahendite mitte-eesmärgi­pärases kasutamises.

Võlakirjade emissiooniga seotud investorid ei saanud oma raha tagasi ega teeninud sellest kasumit. Koos kriminaalasjaga esitas kohtualuste vastu tsiviilhagi üle 30 investori, kelle hulka kuulusid veel näiteks Peeter Kukk, Kristjan-Thor Vähi, Marek Pärtel, Einar Jänes, Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Enn Veskimägi ja Olari Taal.

Mai lõpus mõistis Harju maakohus nn ­Bakuu-afääri kohtualused reaalselt vangi 3–6 kuuks, lisaks mõisteti neilt välja miljoneid eurosid.

Vangipõli. Erki Piirsalu mõisteti vangi 3 aastaks, millest koheselt ärakandmisele kuulub 6 kuud. Tõnis Haavel mõisteti vangi 2 aastaks ja 6 kuuks, kohe ärakandmisele kuulub sellest 6 kuud. Harles Liiv ja Šarunas Skyrius mõisteti vangi 2 aastaks ja 3 kuuks, kohe ärakandmisele kuulub 3 kuud.

Lisaks rahuldas kohus täielikult kokku enam kui 12 miljoni eurose tsiviilhagi, mille olid kohtule esitanud Bakuu-projekti investorid. Piirsalult, Haavelilt, Liivilt ja GFASilt mõistis kohus välja 7 miljonit eurot – suurinvestorid Vichmann ja Luik loobusid nõudest Skyriuse vastu kohtuvälise kokkuleppe pärast. Ülejäänud osa hagist mõisteti solidaarselt välja kõigilt süüdistatavatelt. Kohtualused on kinnitanud, et vaidlustavad otsuse.

Haavel ütles Äripäevale, et ei tea Siim Kuusikut ega usaldusühingut Seaside Residence Baku Debt Claimant, kuid sellise UÜ loomine tundub talle kahtlane.