IRL tahab muuta maksuvaba miinimumi

26. august 2014, 00:00

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles  IRLi idee kohta kaotada alla 500euroselt sissetulekult tulumaks, et ka tulevikus ei jätku raha, et värvikaid valimislubadusi katta.

“Soovime maksuvaba tulu siduda inimese sissetulekuga nii, et mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvaba tulu. See on uus ja efektiivsem lähenemine võrreldes seniste maksuvaba tulu tõstmist puudutavate ettepanekutega,” ütles IRLi esimees Urmas Reinsalu pühapäeval Tallinnas kogunenud IRLi rahvakogul.

Ta kirjeldas, et reformi tulemusena saab alla 500 euro teeniv inimene kuus kuni 69 eurot rohkem raha kätte ja enam tulumaksu ei maksa. Ka teiste väiksemapalgaliste maksukoormus väheneb. Kokku puudutab reform ligikaudu 300 000 inimest ja läheb maksma 120 miljonit eurot.

Enneolematu idee. Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et kuna majanduse sissetulekute kasv taastub võrreldes eelnevate kriisidega aeglasemalt, napib ka tulevikus raha, mida ümber jagada. Seega ei ole tema sõnul värvikatel valimislubadustel praegu rahalist katet. “Kuivõrd üldine leem, mida maksude läbi ümber jagada, on lihtsalt lahja, siis on mõistlik toetada proportsionaalselt rohkem toimetuleku piiri lähedal olevaid majapidamisi,” märkis ta. Palm lisas, et tulumaksuvaba miinimumi järkjärguline tõstmine väärib kindlasti kaalumist, sest lisaks rohkem abi vajava sihtgrupi toetamisele motiveerib samm töötegemist ja tööhõivet tähtsas tööturu segmendis.

LHV panga majandusanalüütik Heido Vitsur ei nõustunud IRLile oponeerinud erakondadega, et tegemist on sisuliselt astmelise tulumaksu ideega. “Siis on meil kogu aeg astmeline tulumaks olnud, sest meil on maksuvaba miinimum alati olnud,” ütles Vitsur. Tema hinnangul on sissetulekust sõltuv tulumaksuvaba miinimum midagi muud ja enneolematut. “Kui see tõesti on nii, et puudutab ainult inimesi, kes teenivad alla 500 euro, siis see on juba midagi keskaegset või nagu varakapitalistlik Inglismaa, kus erinevaid inimesi maksustatakse hoopis teiste põhimõtete järgi. Ei ole enam üldine tulumaks, vaid on vaeste inimeste tulumaks ja siis ülejäänute tulumaks,” oli Vitsur kriitiline.

Ta tõi näiteks, et kui inimesele makstakse 600 eurot, siis ta maksab 100 eurolt kogu ulatuses tulumaksu ja sellisel juhul on targem mitte teenida isegi 520 eurot, vaid jääda 500 euro juurde.

Vitsuri hinnangul sarnaneb selline süsteem Nõukogude Liidus olnud usukultuse teenijate maksustamisega. “Kui sa olid nõukogude pensionär ja said paarkümmend rubla kirikukoori juhtimise eest, siis maksustati sind mitte kui nõukogude inimest, vaid kui usukultuse teenrit, kelle tulumaksumäär oli mitu korda kõrgem tavalisest maksumäärast,” selgitas majandusteadlane.

Minnakse kaudsete maksude kallale. Vitsuri sõnul on välistatud, et tulumaksuvaba miinimumi sõltumine sissetulekust sellisena võiks realiseeruda. “Kui üldine 500 eurot on maksuvaba miinimum, siis seal võib arutleda, aga selline idee on pretsedenditu,” ütles ta.

Kuid kas IRLi välja arvutatud 120 miljonit ­eurot on teoreetiliselt võimalik eelarves katta? Vitsuri hinnangul saab kulusid alati kokku tõmmata, kuid vajadus kulutada on alati suurem. Sellisel juhul kannatavad tema hinnangul kas haridus, tervishoid või turvalisus. Variant on ka kokku hoida efektiivsuselt, kuid sel juhul jääks midagi tegemata.

“Ega siis muud ei ole – kui otsene maks alaneb, suurenevad kaudsed. Teisi otseseid makse nagu kinnisvaramaks või automaks me ei taha sisse viia, need me alles kaotasime. Siis on valida, kas hakata varandusmakse sisse viima või minna jälle aktsiiside ja käibemaksu kallale,” ütles Vitsur.

Küsimusele, kas oleks mõttekas tõsta maksu­vaba miinimum 500 euroni, vastas Vitsur, et pooldab evolutsioonilist ja rahulikumat arengut. “Kui meil on kogu aeg maksuvaba miinimumi üsna tagasihoidliku tempoga tõstetud ja järsku tehakse suur hüpe, ilma et oleks teada, mis sellega kaasneb, siis ma olen ettevaatlik ja suhtun skeptiliselt,” kõneles ta.

Hüppeline tõus pole reaalne. Ka Palmi sõnul pole maksuvaba miinimumi hüppeline tõstmine 500 eurole reaalne, arvestades, et 2014. aasta I kvartalis oli mediaanpalk ca 690 eurot kuus.  “Keskmise brutokuupalga ja mediaanpalga ca 30protsendine erinevus peegeldab seda, et enamikule on keskmine palk unistus,” märkis ta.

Palmi hinnangul ei muuda maksuvaba miinimumi järkjärguline tõstmine maksusüsteemi keerukaks ega ohusta eelarve tasakaalu. “Sellised maksupoliitilised sammud peaksid olema osa pikaajalisest eelarve strateegiast ning planeerimisest, mitte ajutise populaarsuse võitmise meede,” rääkis Palm.

Vitsur märkis lisaks, et talle on suurim mure, et ei mõelda Euroopa struktuurifondide raha kadumisele. “Me unustame ikka ära selle, et kui mitte varem, siis seitsme aasta pärast on meil struktuurifondide raha tunduvalt vähem. Mida me siis maksustame ja kuidas me siis tagasi läheme kõrgemale maksustamisele? Küsimusi on väga palju ja vastuseid esialgu veel pole.”

Teised riigikogus esindatud erakonnad pidasid IRLi ideed sisuliselt astmelise tulumaksu kehtestamiseks ning nende sõnul on tegemist populistliku ideega reformiks, mille kulu on alahinnatud ja katteallikad pole läbi mõeldud, vahendas ERRi uudisteportaal.

Rahandusminister ja reformierakondlane Jürgen Ligi märkis, et idee on tohutult kallis ja lähteandmed, mis on eetrisse paisatud, on valed. “Nad igal juhul eksivad odavuse suunas. See on hästi kallis,” rääkis Ligi.

 

Kommentaar

  • IRL enne mõelgu, siis öelgu

Meelis Virkebau, ettevõtja
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel on oma iva sees, aga kui palju, seda peavad näitama arvestused. Niimoodi nagu ­IRLi rahvakogul välja öeldi, nii need asjad käia ei tohiks. Küsimus on selles, et sellest tekib riigieelarvesse jälle üks auk, mille lappimiseks on vaja jälle kusagilt mujalt midagi muud kergitada. Ma ise olen olnud alati veendumusel ja igal pool püüdnud rõhutada, et ükskõik millist maksumuudatust teha ka plaanitakse, siis sellel peaks ka olema kaheaastane etteteatamisaeg ettevõtja jaoks. Ja muidugi, kui tahetakse vähendada, siis alati peaks olema poliitilisel parteil ette­panek, millega see korvatakse. Mina seda teist poolt ei näe. Me võime kõik ju niimoodi välja hüüda, sest keegi ei taha makse maksta.
Ma olen seda meelt olnud ja olen praegu ka, et kui majanduses on kesisemad ajad või tulevik on vähem selge või vähem prognoositav, peaks maksuvaba miinimumi tõstmisele elavdama meie tarbimist ja aitama kaasa nõrgemale majandusele. See on päris kindel. Sellega mingil määral sisemaine tarbimine ju kasvaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. August 2014, 19:32
Otsi:

Ava täpsem otsing