Logistika. Tark kuller aitab rohkem kui nutikas tehnika

26. august 2014, 00:00

Suurima töö teevad veoringide kokkupanemisel ära targad töötajad, mitte uhke tarkvara, arvavad ettevõtjad. Veoringe mõjutab saadetiste hulk, iseloom, kokkulepped klientidega ja veel palju tegureid, kuid kõige selle juures tuleb säilitada optimaalsus.

Söögikoha Pizzapoisid juhatuse liige Andro Kullerkupp ütles, et kullerid on ettevõtte strateegias ülimalt tähtsad ja seepärast õpetatakse nad hästi välja. “Kuller on meie visiitkaart. Iga kuller teab, et tema on kõige tähtsam inimene firmas,” ütles ta.

Pizzapoiste kulleritel on vaid üks kindel igapäevane sõit: tuleb keskköögist pitsabaari toiduaineid viia. “Ülejäänud veod on pigem operatiivsed,” ütles Kullerkupp ja lisas, et kullerid teavad pitsade tellimusi maksimaalselt kaks tundi ette ja määravad trajektoori nende järgi. “Meil on kolm elektriautot ja igaks juhuks üks pisike bensiiniauto. Üks autodest on alati laadimas, seega kui auto vajab laadimist, siis kuller vahetab auto ära ja töö jätkub tõrgeteta,” ütles ta.

Kullerkupu sõnul on kojuvedude intensiivsus lõuna paiku ja õhtul suurem ning pärastlõunal väiksem. Seetõttu pakutakse vaiksemal ajal teenust lillepoodidele lillede kojuviimiseks.

Väljakutset pakub ka logistika lao ja poe vahel. Veebikaupleja Chilli tegevjuht ja juhatuse liige Martin Aigro ütles, et Chilli ei paku klientidele kullerteenust. “Saadame kaupu laiali meie sõbra, sinise pakiautomaadivõrgustiku kaudu,” selgitas ta.

Iga päev tuleb aga kaupa vedada Chilli põhilao ja esinduspoodide vahel, sõltumata veose mahust või kaubaruumi täitumusest, mis on üldjuhul üle 75%. Aigro lisas, et seda, mida ühest poest tuua või teise viia, otsustatakse ettevõtte enda arendatud logistika kesksüsteemi abil. “Meie peame vaid logistiliselt tagama igapäevase sõiduringi oma kesksüsteemile,” märkis Aigro.

Töötajad on parim tarkvara. Logistikafirma DHL Estonia tegevjuht Kristiina Laanemets lausus, et kõige suurem vara veoringide kokkupanekul on ­ettevõtte töötajad. “Meie kullerid ei kasuta igapäevast tarkvaralist abi ning veoring kulleri sektoris kujuneb koolitustelt õpitud kullertöö põhimõtete ja kogemuse põhjal,” selgitas ta.

Laanemetsa sõnul on peamised kriteeriumid veoringi paikapanemisel kellaajalised kokkulepped klientidega ja liiklusolud. Veoringi kujunemist mõjutab ka saadetiste hulk ja iseloom – tavapärasest suuremate või mitmekohaliste saadetiste puhul jagatakse need võimalikult vara, et tekitada sõidukisse pealevõetavate saadetiste jaoks ruumi. See teeb ühtlasi kaubaruumis tegutsemise mugavamaks ja kiiremaks.

Laanemets rääkis, et tööstuspiirkondades, kesklinnades ja suuremates keskustes on neil pigem püsi­kliendid, magalapiirkondades on rohkem juhuslikke kliente. Tema sõnul tekitavad juhuslikud kliendid plaanitud logistikasse variatsioone, kuid suures plaanis pole väga vahet, kas klient asub tänava majas number 12 või 14.

“Sarnaselt keskustes teenindavate kulleritega oleme ka maakonnakullerite sektori paikapanemisel arvestanud maksimaalse produktiivsusega, kuid väiksemates kohtades on adressaatide tihedus väiksem ning võib esineda päevi, kus sektori mõnda ala polegi vaja külastada,” lausus ta.

Eritellimusel ehitatud kaubaruumid. DHLi kullerteenus transpordib Laanemetsa sõnul pigem väiksemat kaupa. “Seetõttu saab määravaks eelkõige planeeritud kliendikülastuste hulk,” tõdes ta. “Autode kaubaruumid on ehitatud DHLi tellimusel ning kaup paikneb enamikus sõidukites riiulitel, mis võimaldab saadetisi võimalikult lihtsalt hallata ja tarbetute lisaliigutuste hulk on minimaliseeritud.” See tagab tema sõnul kõrge tootlikkuse.

Laanemetsa sõnul algab veoringi kujundamine teeninduspiirkondade jagamisest sektoriteks. Igas sektoris seatakse paika kulleri maksimaalne tootlikkus. “Sektorite kujundamisel kasutame tarkvara ja viimase kuue kuu saadetiste statistikat,” selgitas ta. “Tarkvara arvestab statistika põhjal klientide tihedust piirkonnas, saadetise üleandmise kellaaega, pealevõtmise kellaaega, päevas läbitud kilomeetreid ja annab lähima kuue kuu statistilise prognoosi.”

Analüüsi järel seab tarkvara kaardil paika sektorid, mis võimaldavad optimaalselt jõuda kõikide klientideni kiirusega, mida kliendid ootavad.

Kuller ise teab kõige paremini. Laanemets nentis, et viimistlus sektoritele antakse kulleritega, kes teavad sektori elulisi omadusi, mida statistika tuvastada ei suuda. “Näiteks kinnised territooriumid, kuhu sissesõiduks peab kuller läbima aega nõudva protseduuri, näiteks liiklusolud.”

Laanemetsa sõnul on sektorid moodustatud viisil, et tiimijuhil oleks võimalik hommikul enne kullerite väljasõitu sektorite külgnevatel aladel teha koormuse jagunemisel muudatusi, tagades sellega ühtlasema tööjaotuse ja suurema tootlikkuse.

Laanemets ütles, et enne tööle asumist läbivad uued kullerid koolituse, millele järgneb praktiline õpe kogenud kolleegi käe all. “Praktilise osa esimeses pooles on uus töötaja kaassõitja rollis ja teises pooles vahetatakse kohad ning kogenud kolleeg on vajadusel juhendajaks,” selgitas ta.

Heaks tavaks on Laanemetsa sõnul kujunenud see, et nii uued kui ka kogenud töötajad läbivad sissejuhatavad koolitustunnid või lausa töövarjupäevad ka teistes osakondades. “Nii oleme kõik teadlikud iga ahela iseärasustest,” märkis ta. “Kulleritööga on töövarjuna tutvunud kõik meie klienditeenindajad ja müügiesindajad.”

Lisaks tehakse DHLis regulaarseid vaatlussõite, kus kulleriga sõidab kaasas teine kuller või juhtkonna liige. Laanemets selgitas, et selle põhjal antakse tagasisidet, tehakse vajadusel parendusi või toonitab vaatleja kulleri tegu kui siiralt positiivset kogemust, mis võiks olla õppetunniks teiste sarnaste olukordade lahendamisel.

“Mitte vähem tähtis on seejuures inimlik kommunikatsioon ja meeskonnatunnetus,” on Laanemets veendunud.

  • Uus lahendus lihtsustab nii kullerite kui ka klientide elu

Septembrist kasutab logistikafirma DPD programmi, mis paneb kullerile kokku nii optimaalse veoringi, et kuller võib klienti teavitada väga täpsest saabumise ajast.

Uus lahendus võtab arvesse palju parameetreid, näiteks kulleri kiirus, liiklusolud, teenuse liik, kauba kogus. “See võimaldab DPD-l tõsta efektiivsust, vähendada ökoloogilist jalajälge ja muuta kulleri töö lihtsamaks. Lisaks võimaldab uus programm informeerida klienti kauba täpsest saabumise ajast, selgitas DPD Eesti ASi operatsioonide projektijuht Kaur Rannap.

Seni on DPDs veoringe kokku pannud veokorraldajad, kes plaanivad vastavalt kaubamahule igale sõidukijuhile oma piirkonna. Veopiirkonnas koostab veoringi kuller, kasutades lühimat marsruuti ning arvestades peatustes kehtivaid ajapiiranguid.

Iga päev toob muutusi. Regulaarsete tellimusteta klientide, sealhulgas eraklientide, osakaal on märkimisväärne ning seega on kulleri veoring iga päev veidi erinev. Veo­piirkonna äärealadel võib sõltuvalt kaubamahust olla iga päev mingeid muutusi. Kui mõnda piirkonda on rohkem kaupa, saavad kaupade jaotusel abiks olla naaberpiirkondade veoringid.

“Meie sõidukid ei ole tavaliselt pilgeni kaupa täis, enamjaolt ei saa piiranguks sõiduki mahutavus, vaid tööaeg. Kaubamaht on sõltuvalt hooajast ja nädalapäevast kõikuv ning sellest tingituna ­tuleb hoida veoressurssides ka varu,” selgitas Rannap.

 

Tasub teada

  • Aeg on kõige tähtsam

Veoringi paikapanemisel mängivad rolli:
– püsivad või ühekordsed kellaajalised kokkulepped klientidega;
– liiklusolud sektoris;
– saadetiste hulk ja iseloom – tavapärasest suuremate saadetiste või mitmekohaliste saadetiste puhul jagatakse need võimalikult vara, tekitades sõidukisse pealevõetavate saadetiste jaoks ruumi ning tõstes ühtlasi kaubaruumis opereerimise mugavust ning kiirust.

 

Samm-sammult

  • Veoringi kujunemine

1. Veoring saab alguse veoringide juhtimisest, mille käigus jagatakse teeninduspiirkonnad sektoriteks ning seatakse paika konkreetses sektoris töötava kulleri maksimaalne tootlikkus. Tarkvara  arvestab viimase kuue kuu saadetiste statistikat, klientide tihedust piirkonnas, saadetise üleandmise kellaaega, pealevõtmise kellaaega, päevas läbitud kilomeetreid ja tulevikuprognoose. Nii pannakse kaardil paika sektorid, mis võimaldavad jõuda kõikide klientideni kiirusega, mida kliendid ning ka ettevõte ise endalt ootab, ning seda võimalikult optimaalselt.

2. Lõplik viimistlus sektoritele antakse kullerite abiga, kes teavad üksikasju, mida statistika ei oska arvesse võtta, näiteks kinnised territooriumid sektoris ja liiklusolud.

3. Sektorid on üles ehitatud viisil, et tiimijuhil oleks hommikul enne kullerite väljasõitu võimalik sektorite külgnevatel aladel teha koormuse jagunemisel muudatusi, tagades sellega ühtlasema tööjaotuse ning suurema tootlikkuse. 

4. Enne tööle asumist läbivad uued kullerid sissejuhatava teoreetilise koolituse ning selle järgneb praktiline õpe kogenud kolleegi käe all.

Allikas: DHL

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. August 2014, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing