Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Telekomteenusel kindel pind jalge all

26. august 2014, 00:00

Konjunktuuriinstituudi andmetel ootavad paljud telekommunikatsiooniettevõtted ja reklaamiagentuurid lähiajal nõudluse kasvu. TeliaSonera Eesti üksuse juhi Valdo Kalmu sõnul veab nõudlust tarbijakäitumise muutus.

Kalm näeb, et vajadus telekommunikatsiooni kui teenuse järele kasvab. Näiteks mobiilisektoris on hinnad küll langenud, aga TeliaSonera alla koondunud EMTd ja Elioni vedava Kalmu teatel tahavad inimesed järjest rohkem suhelda, mistõttu on kasvanud ka räägitavate minutite maht. Samasugune on olukord internetikasutuses. “Hinnad on nii mobiilis kui ka lairibas langenud, aga megabittide ja lausa gigabittide arv ­aina kasvab. Teenuse vajadus on väga selgelt olemas,” ütles Kalm. Tema sõnul on nüüd küsimus, kui palju mõjutavad hindu konkurents ja regulatsioonid.

Konjunktuuriinstituudi värske küsitluse tulemuste põhjal on teenindusettevõtete kindlustunde näitaja augustis parem kui eelmisel kuul. Turismisektor ehk hotellid, restoranid ja turismiagentuurid ootavad järgneva 3 kuu jooksul vähenevat nõudlust, aga enamik äriteeninduse valdkondadest prognoosib nõudluse kasvu. Nii ­ootab nõudluse kasvu 48% reklaamiagentuuridest, 44% ­IT-ettevõtetest, 40% telekommunikatsiooni­firmadest.

Kalmu hinnangul on 40% ootuspärane, kui arvestada pelgalt mahtu. “Kui vaatame veel eraldi ITd, siis infotehnoloogias samuti kõik muudavad oma protsesse efektiivsemaks. Huvi selle teenuse valdkonna vastu on samuti kasvutrendis. Küsimus on, kas ka raha kasvab,” ütles ta.

Kasvav tarbimine. Kalmu sõnul saavad ette­võtte lõplikud mahunumbrid selgeks sügisel, kuid praeguse seisuga näeb ta jätkuvalt tükimahu kasvu, eriti internetis. Kas ka raha tuleb järele, ei oska ta veel öelda. Muutus sõltub turu sügisesest konkurentsiolukorrast.

Kalmu teatel olid lõppkliendid teises kvartalis natuke julgemad, kuid kolmandat kvartalit on keeruline prognoosida majanduse turbulentsuse tõttu. Tema sõnul sõltub tarbijakäitumine väga palju sellest, mis juhtub Euroopa ja globaalmajanduses. Samuti on raskem prognoosida kliendikäitumist, sest Kalmu teatel on TeliaSonera kliendid olnud küllaltki ettearvamatud.

Starmani juhatuse esimehe Toomas Tiiveli sõnul kuulub tema juhitav ettevõte kindlasti nende 40% hulka, kes usuvad kasvu. Ta ütles, et kasv tuleb eelkõige kolmest allikast: turuosa võitmine, uute teenuste turuletoomine ja olemasolevate teenuste juurdemüük. Tiivel lisas, et Starmani klientide seas kasvab kiiresti nende hulk, kes kasutavad salvestusteenust ja videolaenutust. Viimase täiendusena näitab ettevõte klientidele telerit ka näiteks nutiseadmetes.

Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu kinnitas nutiseadmete populaarsust ja tõstis esile nuti­telefonide 4G-interneti, mis on tema hinnangul telekommunikatsiooni kasvu allikas.

Hiiepuu teatel on Elisa viimaste andmete järgi 4G-toega nutitelefonide müügi osakaal kasvanud 80%ni, veel rohkem on kasvanud tahvelarvutite müük. Selline muutus näitab Hiiepuu sõnul, et 4G-toega tooted on laiatarbekaubad, mitte ainult ärikasutaja pärusmaa.

Hooajaline reklaam. Peale telekommunikatsiooniettevõtete prognoosivad lähiajal nõudluse kasvu reklaamiagentuurid. Tobasco OÜ asutaja ja juht Indrek Viiderfeld ning Direct Group OÜ asutaja ja juht Andres Aasumets kinnitavad aga, see muutus on pigem hooajaline.

Aasumetsa sõnul iseloomustab praegust aega suvekaupade suur lõpumüük, samuti koolikaupade müügikampaania ja üsna pea ka jõulukaupade eelmüügi kampaania. Kampaaniate kokkulangevus võibki põhjustada nõudluse kasvu prognoosi. “Kui jaekettides algab omavaheline konkurents, hakkavad kõik üksteist üle trumpama ja see tõstab või langetab nõudlust,” ütles Aasumets.

Viiderfeldi sõnul on suvi enamikus agentuurides madalhooaeg ja sügis loomuliku kasvuga. “Igal aastal on kevad ja sügis kasvavad perioodid, enamasti on neljas kvartal aasta suurim,” ütles ta.

Viiderfeldi meelest oleks kolmandas kvartalis mullusega võrreldes käibe 20% kasv hea tulemus, kuid see võib sõltuda ka ühe kliendi lisandumisest.

Kui Viiderfeld kõrvutab suve ja sügist, siis nende käive erineb tavaliselt mitu korda. “Kui võrrelda juunit ja augustit, siis on pea kolmekordne vahe. Tavaliselt neid ei saagi võrrelda,” märkis ta.

Käibe muutus ei ole seni Viiderfeldi hinnangul tulenenud üldisest majandusolukorrast, sest kliendid pole senist reklaamieelarvet suurendanud. Pigem tuleb kasv uute tööde ja klientidega. “Ma ei näe, et majandus kuidagi kasvaks või oleks buum,” ütles ta.

EKI teatel jäi napilt positiivsele poolele kinnisvarafirmade kindlustunne, kuid see on oluliselt halvem, kui on olnud sellele hooajale iseloomulik. Lähikuude nõudlus ei muutu 70% kinnisvara valdkonna ettevõtete hinnangul.

  • Venemaa halvendas ettevõtjate ootusi

Ettevõtete majandusolukord on sarnane sellega, mis oli aasta tagasi augustis, selgub EKI konjunktuuribaromeetritest. Tarbijate kindlustunne viimase kuuga langes, kuid püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel. Eelkõige halvenesid Eesti majandusolukorra ootused, mis ei ole Venemaa algatatud kaubandussõja taustal üllatav.

Elanike säästuprognoos ja tööturu trendide hinnang oluliselt ei muutunud. Inflatsiooniootused püsivad madalal.

Perede rahaolukord pole viimase 3 kuuga oluliselt muutunud  ja püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel.

Tööstus ja ehitus paranesid. Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga paranes. Olukord on sarnane eelmise aasta augustiga ja ka eksporditellimused on endiselt kesised – igal neljandal ettevõttel on eksporditellimuste maht alla tavapärase.

Viimastel kuudel toodangu maht sisuliselt ei muutunud, kuid järgneva 3 kuu suhtes olid ettevõtjad veel augusti algul optimistlikud. Augusti teisest dekaadist käivitunud Venemaa sanktsioonid võivad ettevõtjate prognoose muuta.

Töötajate arv tööstussektoris järgnevatel kuudel natuke kahaneb ja müügihinnad püsivad paigal või on kerges languses.

Ehitusettevõtete kindlustunne augustis paranes natuke, kuid on oluliselt alla pikaajalist keskmist. Tellimuste portfell on tavapärasest õhem igal teisel firmal. Keskmiselt on ettevõtetel tellimusi 3,5 kuuks.

Lähikuude konjunktuur on parem elamuehituse ettevõtetel. Järgneva 3 kuu jooksul püsib 57% ettevõtete ehitustööde maht samal tasemel, 19%-l tõuseb ja 24%-l langeb. Enamiku ette­võtete hinnangul ehitushinnad ei muutu.

Müük on läinud hästi. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on viimastel kuudel kergelt langenud, kuid see on iseloomulik olnud ka eelnevate aastate suvede lõpukuudele.

Kindlustunne on parem pikaajalisest keskmisest. Viimase 3 kuu müük on läinud hästi: 57% kauplusi suurendas käivet, ­32%-l käive ei muutunud ja 11%-l käive kahanes. Paremini on müünud kaubamajad ning ehitus- ja kodu­kaupade kauplused, tagasihoidlikumalt garderoobikauplused ja autokauplused. Müügi suurenemist järgnevatel kuudel prognoosib 31% kauplusi ja müük väheneb 22%.

Suvine hooajaline töötajate arvu kasv on möödas ja 13% kauplusi plaanib kahandada töötajate arvu.

Ärikonjunktuuri tervikuna hindavad ettevõtjad kaubanduses rahuldavast paremaks ja sellist ärikonjunktuuri nähakse püsivat ka 6 kuu pärast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. August 2014, 19:43
Otsi:

Ava täpsem otsing