Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitajate sünge prognoos

28. august 2014, 00:00

Pingelised ajad ehituses muudavad ettevõtjad ettevaatlikuks ka uute töökäte palkamisel. Lihttööliste leidmine on muutunud pisut lihtsamaks, kuid spetsialiste on endiselt raske leida. Keeruline turuolukord teeb tööjõu leidmise keeruliseks ja ettevõtted otsivad lahendusi, et paindlikumad olla.

Keerulised ajad ehituses teevad ka tööliste leidmise raskeks. EBC Ehituse juhataja ja omanik Ago Arge ütles, et viimastel kuudel on ehitustööliste leidmine siiski kergemaks muutunud, mis on osaliselt seotud näiteks 1. juulist jõustunud maksukorralduse seaduse muudatusega ning töötamise registriga.

Kuigi ettevõtjatelt nõuab tööregister varasemast kordades rohkem täpsust, mõjub see Arge meelest turule tervendavalt. “Loomulikult oleme selliste uuenduste poolt,” vastas Arge rääkides selle mõjust äri­tegevusele. “Eks sel kõigel on nüansse,” ütles ta. “Kui varem tuli ette olukordi, kus inimene on juba ligi nädal aega tööl ning vormistamine toimub küll esimesest tööpäevast, kuid tagantjärele, siis praegu peab inimene esimesest päevast registreeritud olema,” selgitas Arge.

Arge hinnangul on riigi ja maksuameti viimastel otsustel olnud hea mõju. “Olukord on paremaks läinud, seda näitab nii statistika kui ka suurenenud maksulaekumine,” rääkis ta.

Probleemsed alapakkumised. Samas tõdes Arge, et väliskeskkonda arvestades ei ole ehituse järgmise 12 kuu prognoosid roosilised. “Hooaeg on läbi saamas ja eurorahasid ka pole oodata, järelikult maht väheneb. Ehitus on ju majandusolukorrast sõltuvuses,” sõnas ­Arge. Ta lisas, et enne kevadet pole leevendust oodata. “Pingelised ajad,” tõdes ta.

Praegu on Arge sõnul EBC Ehituses tööl ligi 110 inimest, kuid detsembriks võib see number langeda ka 60ni.

Kollektiiv jääb väiksemaks lõppevate tähtajaliste lepingute arvel, mille pikendamine on  vähetõenäoline. “Võib-olla õnnestub mõni hange võita ja siis võib pikenduse peale mõelda, aga tuleb tunnistada, et turu­konjunktuur on vilets,” sõnas Arge lisades, et pidevalt tehtavad alampakkumised on probleem. “Teistel ehitajatel on valida kas minna sellega kaasa või mitte,” nentis ta.

Puudub võimalus peale maksta. Ka Pärnu ­REVi juhataja Raivo Raamatu sõnul on olukord ehituses pingeline. “Hangete võitmine on hinda alla laskmata väga keeruline, pea võimatu,” sõnas Raamat. “Peamine eesmärk on saada nii palju töid, et suudaksime oma töötajate tuumikut aasta ringi tööga varustada,” rääkis ta. Pärnu REV kasutab nii oma töötajaid kui ka allhankijaid.

Raamatu hinnangul on omatöötajatel nii eeliseid kui ka puuduseid. Eelis on näiteks mobiilsus. “Sa saad suunata oma töötajaid sinna, kus parasjagu “põleb”,” selgitas ta. Puudus on tema sõnul see, et tööd peab olema alati. Viimane on aga hetkeseisu arvestades ettevõte juhi sõnul väga raske.

Raamat mõistab, et töötajad tahaksid alati suuremat palka, aga nentis, et kogu aeg peale maksta ka ei saa.

Stabiilsust ei hinnata, Soomest tagasitulnud töötajatel ootused kõrged. Samas on Raamatu sõnul suur puudus kvalifitseeritud töötajatest. “Näiteks häid elektrimonteerijaid oleks juurde vaja – neid oli, aga need meelitati välismaale ära,” kurtis ta.

Ka müürimeeste ja viimistlejate järgi on nõudlust. “Need on spetsiifilised tööd, mida saab õppida vastavates koolides ja objektile tuleks juba koolitatud spetsialistid. Ei ole päris nii, et tuled objektile, näidatakse ette  ja saad kohe spetsialistiks, kooliraha tuleb ka maksta,” lisas Pärnu REVi juht.

Raamatu sõnul on ettevõte püüdnud kaks korda aastas uuendada oma tööjõudu ning huvi on alati suur olnud, kuid kuuldes kui palju suudab firma kandidaatidele maksta, kaob huvi kiiresti. “Sellega nad ei arvesta, et meie tagame neile stabiilsuse ja palga saavad nad kätte iga kuu,” lausus ta.

“Viimasel ajal on ka  Soomest tagasi tulnud mehed maad uurimas käinud, aga nemad on  sealsete palkadega ära harjunud, nad teavad, mida nad väärt on, sellised palgad peaksid olema ka meil,” rääkis Raamat. Ta lisas, et paraku  Eestis selliseid summasid maksta ei saa – süüdi majandus ja hanketingimused.

Alampakkumistega võitluses tasuks vaadata ka muud peale hinna. Odavaima pakkumise kasuks otsustamine sunnib ehitajaid riigihangetest loobuma.

“Uusehituses on probleem selles, et seniks kuni jätkub pidevalt odavama pakkumise kasuks otsustamine, on riigihangetes osalemine väga keeruline,” sõnas Raamat. “Sa tead, mis on sinu kulud ja kui palju on võimalik alla omahinda minna, lõpmatult ei saa ka peale maksta.”

Ta ütles, et Pärnu REVis tuleb tööde põhimaht renoveerimistöödest, aga palju on tellijaid ka eraisikute hulgas, kus olukord on veidi teistsugune. “Renoveerimine nõuab  väga palju spetsialiste  ja meil on need olemas,” selgitas Raamat.

“Mis aga puutub riigihangetesse, siis võiks hangete korraldamisel arvesse võtta mitte ­ainult hinnapakkumist, vaid ka ettevõtte senist käitumist: kui kaua on ta olnud turul, kas on olnud mingeid jamasid jne...” arvas Raamat.

Ta tõi näiteks Pärnu REVi, mis on ehituses aktiivselt tegutsenud juba 70 aastat ning pole seejuures kellelegi midagi võlgu jäänud. “Ka sellega võiksid tulevased tellijad arvestada,” arvas Raamat.

Optimeerimine on lakkamatu. Nagu teistelgi ehitusturu osalistel, on vähenenud nõudlus mõjutanud ka Nordeconi, kes peab tihenenud konkurentsis hakkama saama. “Klassikalise ehitusettevõttena, kus on palgal nii oma oskustöölisi kui ka ehitusinsenere, tegeleme süsteemselt töö leidmisega, et tagada oma töötajatele piisav koormatus ja teenida äriettevõttena tulu omanikele,” sõnas ettevõtte juhatuse esimees Jaano Vink.

“Selleks, et tööd leida ja saada, tegeleme iga päev töö efektiivsuse tõstmise küsimustega,” ütles Vink ja tõi näiteks, et olenevalt turuolukorrast on neil olnud eri aegadel palgal kas rohkem või vähem töölisi. “Kui turul tööd napib, siis peab ka ettevõte ennast koomale tõmbama. Olukorra jälgimine ning erinevad otsused toimuvad ju pidevalt, mitte ei ole ühekordsed tegevused,” selgitas ta.

Nordeconi juhatuse esimehe sõnul on olukord turul keeruline igale ehitusettevõttele ning seda sõltumata sellest, kas palgal on töömehi või mitte. “Kliendid teevad valikuid ikka teenuse kvaliteedi, hinna ja mitmete muude aspektide alusel, kuhu kuulub ka kvalifitseeritud tööjõu olemasolu,” ütles Vink ja lisas, et viimane üksi aga kahjuks head teenust ei taga. “Loeb tulemus, mitte viis, kuidas selleni jõutakse,” sõnas ta.

“Klienti ei huvita mitte see, kas ehitus valmib oma tööjõuga või ilma, vaid see, et tulemus ehk ehitis oleks selline nagu soovitud.

Rajatistega jätkuvalt raske. “Käesolev aasta on keerulisem kindlasti rajatiste valdkonna ettevõtetel,” lisas Vink. Nimelt ei ole alanud aastal hetkeseisuga näha tellijate tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid.

Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.

Euroopa Liidu struktuuritoetuste vähenemise mõju seoses eelarveperioodide vahetumisega on keskkonnaehituse ja välisvõrkude mahtude vähenemisele selget mõju avaldanud ning need on langenud teiste alamsegmentidega võrreldes kiiremini.

 

Tasub teada

  • Nordeconi töötajad ja töötasud

töötajate keskmine arv I poolaastal kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted)
2012; 2013; 2014
ITP 371; 362; 353
töölised 400; 412; 388
kokku 771; 774; 741

2014. aasta I poolaastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 741 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 353 inimest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötajate arv kontsernis tegevusmahu languse pärast vähenenud.
Kontserni 2014. aasta I poolaasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 8 904 000 eurot, mis on 4% suurem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval ajal, millal tööjõukulud olid kokku 8 582 000 eurot. Tööjõukulude kasvu on põhjustanud palgatõus ning projektide tulemustasu maksmine.

 

Kommentaar

  • Üldine pilt on kehvem

Aado Kivi, Tartu Ehitus ASi juhatuse liige ja ventilatsiooniseadmetega tegeleva Tevent OÜ tegevjuht
Tartu Ehituses on tegemist enamasti peatöö­võtuga. Aasta algul oli pilt segane ja suur risk üleval, kuna ­eurorahadest ei olnud midagi teada ja õhus oli palju küsimusi. Üldine meele­olu oli väga pessimistlik.
Kevadeks aga muutus olukord vastupidi väga heaks, vahepeal, märts-aprillis tuli eratellijaid nii palju, et oli isegi raskusi kõikide pakkumiste koostamisega. Projektid olid mahus 0,5–2 miljonit eurot, põhiliselt kortermajad.
Kui võrrelda varasemate aastatega, siis pole nii palju eratellimusi veel olnud, aga rääkides sellest aastast võiks öelda, et 30% on riigitellimused ja ligi 70% eratellijad.
Meie puhul  võib öelda et oleme trendiga võrreldes sel aastal anomaalia, oleme nende 10% seas, kel täna läheb hästi, aga tulevikku on keeruline prognoosida. Järgmised 3–4 kuud maht kasvab. Mis tuleb 6 kuu pärast, ei oska öelda. Muutujaid on üks­jagu, kas või Ukraina.
Aga ka riigihangete poole pealt – nüüd on ­eurorahad lahti läinud, aga ka konkurentsi jagub. Nendes riigihangetes, kus oleme osalenud, pole me alla 3–4 koha saanud, aga kui vaadata konkurente, siis osa seab ikka päris pööraseid hindasid, ligi 15–20% omahinnast alla. Roosiline see pilt ei ole.
Kui vaadata statistikat ning teiste ettevõttete hinnanguid, siis üldine pilt ehituses on ikkagi kehvemaks muutunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2014, 16:38
Otsi:

Ava täpsem otsing