Ettevõtted peavad ka ise aktiivselt uusi turge otsima

Kui aasta algusest kehtinud vastumeetmed ei motiveerinud tootjaid uusi turge otsima, sest toorpiim leidis koha Leedus, siis nüüd on olukord teistsugune – Vene sanktsioonide all on kogu Euroopa Liit ning ka meie senine ekspordi sihtriik Leedu peab tulema toime ekspordi­mahtu vähenemisega. Veel ei ole Leedu ühtki lepingut üles öelnud, samuti võetakse taas vastu kord tagasisaadetud piimatsisternid. Küll aga on langenud toorpiima kokkuostu hind. Iga päev veavad Eesti piimatootjad Leetu ligi 600 tonni toorpiima. Sellest 4/5 müüakse praegu hinnaga 27–28 senti kilogrammi kohta, kuid viiendiku  hind on vaid 18 senti. See on sisuliselt Euroopa Liidu interventsioonihind. Aasta alguses maksti toorpiima kilo eest 33–34 senti. Piimatootjad on mures, mis saab edasi.

Äriliselt ei ole Euroopa Liidu sekkumishind praegustes määrades piimatootjatele hea perspektiiv. Sellepärast on tootjad pöördunud põllumajandusministri poole palvega tõstatada teema ka Brüsselis põllumajandusministrite kokkusaamisel ning arvestada uue riigieelarve koostamisel võimalustega, kuidas sanktsioonidest puudutatud ettevõtteid raskel ajal toetada. Pangad on lubanud ettevõtetele laenude teenindamisel vajadusel maksepuhkust anda.

Kõige olulisem on leida uusi turge. Kui see ­õnnestub, ei ole edaspidi lühiajalisi meetmeid tarvis. Mõistagi on uute turgude otsing kõige ebamugavam lahendus, sest selle nimel tuleb pingutada ja see nõuab aega. Kriitikutel on lihtne osutada, et kuna kõik otsivad, siis me oma ­uusi turge niikuinii ei leia! Aga kui me ei proovigi? Siis on kindel, et neid turge ei tule.

Nii minu kui ka põllumajandusminister ­Ivari Padari poole on pöördutud ka ettepanekutega kasutada Venemaale jõudmiseks tagaust kas Türgi, Valgevene või Kasahstani kaudu. Mina sellist lähenemist ei poolda. See eeldaks, et vahendajad võltsiksid päritoludokumente, mida ma riiklikult kuidagi kellelegi soovitada ei saa. Samuti ei tooks selline tegevus soovitud stabiilsust ja sõltuvuse vähendamist Vene turust, mida meie piimandus pikas perspektiivis vajab.

Eilse seisuga ei olnud EASilt ega Eesti välis­esindustelt nõu ega abi küsinud ükski piimatoodete tootja. Kõik ekspordimeetmed on ka toiduainete tootjatele avatud. EAS pakub abi ekspordipartneri leidmisel välisturgudel, ekspordinõustaja teenust, vahendab võimalike klientide või edasimüüjate kontakte, korraldab kontakt­reise kaugetele turgudele, viib ettevõtjaid rahvusvahelistele messidele. Kõik head ettepanekud, kuidas riik veel saaks uutele turgudele minemisel abiks olla, on samuti teretulnud.

Võtkem hoiak, et praegust olukorda ei tohi lasta raisku minna. 1998. aastal, kui Venemaa turule müümisel tekkisid raskused, jõudis Eesti Põhjamaade turgudele. Nüüd jagavad Soome ja  Rootsi meie ekspordipartnerite hulgas esimest ja teist kohta. Keerulisel ajal on oluline mõelda avatult, olla valmis uuteks võimalusteks. Need ei pruugi olla kõige kiiremad ja mugavamad, ehk ka mitte kõige tulusamad. Siiski olen veendunud, et Eesti ekspordipartnerite laiem ring aitab meid pikas plaanis muuta tugevamaks. Meil on rahvusvaheliselt suurepärane maine, oleme väikesed, kiired, kohanemisvõimelised ja see võib olla meie eelis olukorras, kus uusi väljundeid otsivad ka kõik teised Euroopa Liidu riigid.

Arvestades olukorra erakordsust, olen pakkunud piimaliidule abi uute ekspordivõimaluste leidmisel ja aidanud leida kontakte, mis võiksid viia tehinguteni. Põhilise müügitöö peavad siiski ära tegema ettevõtted ise. Valiku Vene turule minna on ju teinud nemad. Vene turg on meile lähedal – sinna saab müüa hea hinnaga laia kaub­avalikut – ja me ei peaks seda täiesti välistama. Aga me ei saa endale lubada, et Vene turu periooditi kinniminek, olgu põhjuseks sanitaarnõuded või poliitika, meid iga kord ehmatab ja rivist välja lööb. Praegu on hea põhjus ja õige aeg end Venemaast rohkem eraldada, et järgmised hoobid meid enam nii valusalt ei tabaks.