Rain Lõhmus: pank on nagu jalgpallitiim

27. august 2014, 10:00

"Arvan, et palgata tohib ainult neid inimesi, kes on mingil alal sinust paremad," on LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus veendunud.

Ettevõtte edu määrab enamasti inimene, sõnab Lõhmus. “Võta kõige suurepärasem organisatsioon, pane mõni inimene etteotsa, kellest sa juba tead, et ta keerab käki – ja ta keerab käki. Või vastupidi – mõni suure tahte ja võimekusega inimene võib asjad välja tuua ka suhteliselt keerulisest olukorrast,” rääkis Lõhmus, kes esineb 24. septembril “Äriplaani” konverentsil.

Mis hakkab järgmisel aastal juhtuma? Kõige lihtsam eeldus on see, et midagi olulist ei muutu. Ka analüütikud ei ennusta kunagi järsku kriisi ega ülessööstmist. Inimese mugavusasend on eeldada, et ju homme läheb enam-vähem samamoodi nagu täna. Ja ma arvan, et ega see tegelikult väga vale ei olegi. Juhul, kui sul pole äris selgeid märke, et midagi väga olulist juhtub, siis jätka seda, mida sa täna teed.

Mis on LHV edu taga? Meeskond. Pank on natuke nagu jalgpalliklubi: kui sul on nutikas juhtkond ja nutikad mängijad, ju see edu ka tuleb. Ja mängijaid saab aeg-ajalt vahetada ka.

Kas teil on moto, mida te inimesi palgates järgite? Mul isiklikult on jah. Arvan, et palgata tohib ainult neid inimesi, kes on mingil alal sinust paremad.

Mis on Teie enda isikliku arengu plaanid? Ma ei ole väga hea isikliku elu planeerija. Plaanid peavad olema kvantifitseeritavad, numbriliselt mõõdetavad.
Siiski, just eile alustasin eksperimendiga. Olen tükk aega mõelnud, et võiks paremini itaalia keelt rääkida. Nüüd laadisin endale Duolingo-nimelise aplikatsiooni, miks peaks iga päev sundima 10 minutit asjaga tegelema.

Miks Te elate Šveitsis? Minu meelest on Šveits ­ainuke demokraatlik riik maailmas.

Kaugel siis Eesti sellest on? Päris kaugel. Eestis, nagu enamikus muudes kohtades, on demokraatia tegelikult vormiline. Šveitsis on see sisuline ja ulatub iga inimeseni. Mulle pole ta oluline selleks, et valimas käia, sest ma pole Šveitsi kodanik ega saagi valida. Aga kui sul on teadmine, et inimeste tahet on hästi palju arvestatud, on keskkond turvaline. Šveits on paljurahvuseline maa, aga ma ei kujuta ette, et seal võiks tekkida selliseid konflikte nagu Ukrainas.

Keda või mida Te kuulate oma äriplaane tehes? See on kollektiivne looming, päris üksi ei tee ma midagi. Kindlasti ei ole ühte ega kahte guru, keda jälgida. Üritan lugeda erinevaid arvamusi, aga ka silmad ja kõrvad lahti hoida ja vaadata, kuidas tavalised inimesed käituvad – kas  restoranid on rohkem täis või tühjad, kas suvituskohtades on rohkem või vähem inimesi, kuidas autoremonditöökojal asjad lähevad.

Kui palju kuulate teisi Eesti ettevõtjaid? On huvitav teada, mida keegi arvab. Mul on eredalt meeles, et kui meil 2008. aasta kriis tuli, oli minu jaoks murranguline punkt põgus kokkusaamine ­Erkki Raasukesega tänaval. Üldiselt olid meeleolud veel optimistlikud, ehkki mõni kaasvõitleja eramajanduse rindel juba torises, eriti transiidisektor. Kui siis Erkki ütles, et nemad Swedbankis mõtlevad, et neil järgmisel aastal laenuportfell enam ei kasva, vaatasin: kui igal aastal oli portfell siiani kasvanud paarkümmend protsenti ja sa järgmisel aastal selle vooliku otsast ära tõmbad, on selge, et midagi halba hakkab juhtuma. Swedbankil oli tollal 50% turust.

Kas kriisis võitis see, kes tegi karmid otsused kiiresti ära? Ettevõtte tasandil peab vahel neid tegema, sest sellest võib sõltuda eksistents. Samas areng jätkub alati ka pärast kriisi, sellist kriisi pole veel siiamaani olnud, kus kogu moodne majandus välja sureb ja kiviaega tagasi läheme. Alati tuleb meeles pidada, et lisaks homsele on ka ülehomne ja kui väga palju ära tappa, kärpida või koondada, maksab see ülehomme kätte.

Mil moel hindate nende ettevõtete tervist, kes tulevad panka raha laenama? Siin on kaks asja – üks asi on ettevõte, teine asi on ikkagi inimesed, kes on ettevõtte taga. Täna me elame formaliseerimise maailmas, kus väga palju üritatakse asju reeglitepõhiseks teha. Minu elukogemus ütleb, et väga palju on ikkagi kinni inimeses. Võta kõige suurepärasem organisatsioon, pane mõni inimene etteotsa, kellest sa juba tead, et ta keerab käki – ja ta keerab käki. Või vastupidi – mõni suure tahte ja võimekusega inimene võib asjad välja tuua ka suhteliselt keerulisest olukorrast.

Kas näete Eestis piisavalt annet, teotahet ja julgust? Alati võiks rohkem olla. Eks me LHVga oleme ise tüüpiline näide. Oleme öelnud, et oleme Eesti pank, teeme Eesti asja. See on tänasel päeval tõsi, aga ma arvan, et hiljemalt viie aasta pärast peame tõsiselt mõtlema, et soovides jätkuvalt kiiresti kasvada, ei pruugi see optimaalne olla.

Kas Eesti pakub talentidele piisavalt võimalusi arenguks? Eks äritegevusega on sama nagu kultuuri või kunstiga, et kui sul on hea inimene, siis ega sa teda ainult Eestis ei pea. Inimestel on vajadus ka mujale minna, et ennast arendada. Nii see peabki olema.

***

Konverents “Äriplaan 2015”
toimub 24. septembril Nordea Kontserdimajas Tallinnas.
osalustasu selle nädala lõpu ehk 31. augustini 429 eurot (km-ga 514,8 eurot). Tava­hind on 469 eurot (km-ga 562,8 ­eurot).
Eesti kõige suurem ja mõju­kam majanduskonverents.
Esinevad mõju­võimsad, ­autoriteetsed ärimehed ja ­aktiivsed Eesti ettevõtete suuromanikud, näiteks Ain Hanschmidt, ­Aivar Rehe, Björn Wahlroos, Heiti Hääl, Igor Rõtov, Kristjan Rahu, Mailis Lintlom, Meelis Mandel, Rain Lõhmus, Sonny Aswani, Sven Mikser, Urmas Varblane, Vladimir Funtikov, Ülo Kaasik.
Ettevõtjad räägivad oma firma eelarvest ja äriplaanist aastaks 2015.
Toetavad EMT ja Danske Bank.
Registreerida saab telefonil 6670411 või e-posti aadressil registreerimine@aripaev.ee
 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2014, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing